Tip:
Highlight text to annotate it
X
Venuse Projekt esitleb
Produtsent Roxanne Meadows
Stsenaarium Jacque Fresco
Raha peale üles ehitatud materialistlik ühiskond
on võlts ühiskond.
Meie ühiskond jääb ajalukku kui inimese madalaim arengutase.
Meil on teadmised, oskused, tehnoloogia
ja suutlikkus luua täiesti uus tsivilisatsioon.
Paradiis või unustus
(Jacque Fresco) Elu 1929. aasta Suure majanduskriisi ajal
aitas vormida mu sotsiaalset teadlikkust.
Sel ajajärgul mõistsin, et planeet Maa oli endine:
tootmisvabrikud olid töökorras ja ressursid olid samuti olemas,
aga inimestel polnud raha, et kaupu osta.
Ma tundsin, et reeglid, mille järgi mängime,
olid iganenud ja ebapiisavad.
Häda, kannatus ja sõda olid ajendiks mu elutööle.
Mind motiveerisid ka valitsuste ebakompetentsus,
akadeemiline maailm ja teaduslike lahenduste vähesus.
Mõistsin, et üksikute inimestega töötamise asemel
oleks palju tõhusam kultuur ümber kujundada.
Sellest sai alguse eluaegne lahenduste otsimine
arvukatele probleemidele, mis meil tänapäeval on.
(Jutustaja) See ettekanne on teostatav plaan sotsiaalseks muutuseks,
mis tegutseb rahumeelse ja jätkusuutliku ülemaailmse tsivilisatsiooni suunas,
kus inimesed, tehnoloogia ja loodus eksisteerivad koos.
See kirjeldab alternatiivi, mille poole püüelda,
kus inimõigused ei esine ainult paberil,
vaid on eluviisiks.
Selle nimi on Venuse Projekt.
Selle asutaja, Jacque Fresco,
kutsub üles kultuuri ümber kujundama selliseks, kus sõjad,
vaesus, nälg, võlad ja inimeste asjatu kannatamine
oleksid mitte ainult ärahoitavad, vaid täiesti vastuvõetamatud.
On aina selgem, et midagi vähemat
toob kaasa vaid tänaste probleemide jätkumise.
Hädaldamine ilma lahendusi pakkumata ei anna midagi.
Venuse Projekti uurimiskeskus,
mille ehitasid Fresco ja Roxanne Meadows,
asub Venuses, Floridas.
See tegeleb paljude meie murede algpõhjustega.
Kuid mis on meie probleemide algpõhjusteks?
Läbikukkunud süsteemid
Praeguseks on järele jäänud väga vähe alternatiive,
sest me liigume meie enda loodud kokkupõrkekursil.
Eilsed lahendused ei ole enam asjakohased.
Võttes arvesse juba keskkonnale tekitatud kahju,
oleme kiiresti jõudmas punkti, kust pole tagasiteed,
kus loodus määrab edasise suuna.
Me kas jätkame endiselt
vanamoodsate kommete ja mõtteviisidega,
seades seeläbi ohtu oma tuleviku,
või rakendame väärtused, mis on sobivamad
jätkusuutlikule ühiskonnale,
kus on rohkem võimalusi ja vabadusi.
Ameerika ühiskond on mõjutanud oma inimesi
hankima igal aastal uue auto,
ostma uue teleri või stereo.
Me oleme ülimalt radikaalsed, aga meie poliitilised ja sotsiaalsed asutused
pole muutunud ja selles osas me stagneerume,
sest me võrdsustame iga uue idee kommunismi või diktatuuriga,
kuna meid on üles kasvatatud kartma seda, mis on uus.
(Jutustaja) Mitte ükski maailma majandussüsteem:
sotsialism, kommunism, fašism või vaba ettevõtlus
pole lahti saanud elitismist, natsionalismist, rassismist
ja, mis kõige tähtsam, nappusest.
Need kõik põhinevad peamiselt majanduslikul ebavõrdsusel.
Kui raha abil reguleeritakse ja jagatakse ressursse, et saada kasumit,
ning inimesed ja riigid seisavad vaid iseenda eest,
siis otsivad *** iga hinna eest eeliseid.
*** teevad seda läbi konkurentsieelise hoidmise
või läbi sõjalise sekkumise.
Sõda esindab ülimat läbikukkumist rahvaste erimeelsuste lahendamisel.
Rangelt pragmaatilisest vaatenurgast
on see kõige ebaefektiivsem elude ja ressursside raiskamine eales.
Enamik sõdu käib ressursside kontrolli nimel
ja selleks, et säilitada oma eelispositsioon.
Need ei põhine 'inimväärikusel'.
Need ei põhine inimeste ülendamisel.
See võib ülendada inimesi võitjariigis.
See võib seda teha, kuid ülejäänud maailma arvesse võttes
on hind tohutu.
(Jutustaja) See toores ja vägivaldne püüe rahvusvahelisi erimeelsusi lahendada
muutub veelgi hirmuäratavamaks,
kui võtta arvesse robotjuhtimise süsteemidega tuumapead
ning surmavad bio- ja keemiarelvad.
Üle 100 000 firma toituvad Pentagoni künast.
Kuid suurimad summad lähevad käputäiele suurettevõtetele.
Ometi on see kerge raha teenimise võimalus
neile, kes saavad kasu sõjatööstusest.
Kui sõdadest lahutada kasum,
kas sa tõesti usud, et neid peetaks?
(Jacque Fresco) Kui *** värbavad su sõjaväkke oma riiki teenima,
sead riigi eest ohtu oma elu...
*** peaksid värbama kõik sõjatöösturid:
iga kahuritootja, kuulipildujate tootja,
autode, džiipide, sõjalaevade tootjad,
seades *** kõik armeega samale palgatasemele.
Siis on see tõeline, aga kui sa teenid miljoneid sõjalaevade
ja kuulipildujate müügist sõjaväele, siis on see korrumpeerunud.
Kui mulle antaks võimalus ja kui sõjaväes oleks miljoneid mehi,
ma saadaksin *** kooli, et *** õpiksid probleeme lahendama,
kuidas teiste rahvustega läbi saada. Seda on vaja teha, mitte tappa.
Sõdurid on vaid tapamasinad; *** on treenitud tapma.
Ma treeniksin neid nii, et *** oskaksid Mehhikosse või Araabia maadesse minnes
proovida seal erimeelsusi lahendada.
Niiviisi tooksid *** kõik rahvused kokku.
(Jutustaja) Sõda ei ole ainus vägivalla vorm, mida inimesed kannatama peavad;
peale selle on ka näljahädad, vaesus,
kodutus ja töötus.
Pidada neid nähtusi 'inimloomuse' avaldumiseks on müüt,
millega hoitakse olukorda püsivana.
Keskkonna mõju
Geneetikal pole midagi pistmist ahnuse, äri ega rassiliste eelarvamustega.
Iga ühiskonna operantsed süsteemid tulenevad haridusest:
raamatutest, mida loed; eeskujudest, keda järgid; inimestest, keda imetled.
Geenid ei puutu asjasse...
välja arvatud su silmade värvi või nina kuju puhul,
võib-olla päritud tunnuste puhul.
Geenid ei kontrolli väärtushinnanguid.
Isegi kui oled sündinud palju parema ajuga kui teised,
mis tähendab paremaid närviretseptoreid, ajukoe kvaliteet on parem,
Ma ütleksin, et kui sul on parem aju
ja sa elad fašistlikus riigis, saab sinust kiiremini fašist.
Ajul puudub eristamise mehhanism.
Aju ei saa sulle öelda, mis on rohkem või vähem oluline,
ainult kogemus saab seda teha.
(Jutustaja) Me ei sünni ahnuse, kadeduse, viha ja kitsarinnalisusega.
Meie käitumine ja väärtused peegeldavad kultuuri, milles elame.
Kui sind kasvataksid Amazonase peakütid,
siis oleksid sa peakütt.
Kui ma küsiksin sinult: "Kas sind ei häiri, et sul on viis maharaiutud pead?"
sa vastaksid: "Jah, mu vennal on 20."
On ta peast põrunud? Ei, tema kultuuris on see normaalne.
Ühiskonna ja keskkonna probleemid jäävad ületamatuteks
seni, kuni üksikud riigid kontrollivad enamikku Maa ressurssidest
ja eesmärgiks on rahaline kasum inimeste heaolu asemel.
Kasumi esikohale seadmine viib ebavajalike kannatusteni
ja tänapäeval laialt levinud väärastunud käitumiseni.
Paljud usuvad, et probleemidest vabanemiseks vajame seaduste ülimuslikkust.
Meil on palju seadusi, tuhandeid ja tuhandeid,
aga neid rikutakse pidevalt.
Paberile kirjutatud avaldused ja traktaadid ei kaota nappust,
puudust ja ebakindlust.
Tuleviku kulgu ja väärtusi saad ennustada siis, kui tead
trende ookeanide reostumises, haritava maa nappuses...
Jälgides selle laguneva süsteemi kasvamist
saan ennustada rahutusi, tapmisi ja palgamõrvu.
Inimkäitumise loob tegelikult ümbritsev keskkond.
Kui on nappus näiteks veest, siis on see väärtuslik ja vee hind on kõrge.
Arutleme nappuse kui süsteemi üle.
Oletame, et kolm päeva sajaks kulla tolmu.
Inimsed kühveldaksid kulla kokku, täidaksid oma keldrid,
pööningu, iga sahtli majas. *** viskaksid ära oma riided.
Kui vihm kestaks aasta ja kõik kohad oleksid kulda täis,
pühiksid inimesed selle majast välja, viskaksid oma sõrmused minema
ning inimkäitumine muutuks vastavalt nendele oludele.
Politsei valvab vaid neid asju, mida inimesed vajavad,
kuid millele neil ligipääsu ei ole. Sinna pannakse valvur.
Kui aga sidruni-, apelsini- ja õunapuud
kasvaksid kõikjal, ei saaks nende vilju müüa.
Kui sa maanduksid saarel, kus on külluses ressursse,
oleksite kümnekesi ja iga inimese kohta oleks tuhat kala,
kui vaid tahad, ja kümme korda enam leivapuu vilju ja banaane,
raha ei tuleks kasutusele.
Eraomand ei tuleks kasutusele.
Kui saar oleks piisavalt suur: kümne inimese kohta 3000 hektarit,
keegi ei hooliks maade jagamisest.
On käitumismustreid, mis soosivad ellujäämist.
On sotsiaalseid tingimusi, mis muudavad meie väärtusi ja maailmapilti.
Keegi ei saa ette kirjutada soovitud käitumisviise
ilma keskkonnatingimusi arvesse võtmata.
Niisiis, me peame hoolitsema keskkonna eest,
peame hoolitsema üksteise eest
ning me peame harima inimesed
meie võimete kõrgeimale tasemele,
et ühiskond üldse eksisteerida saaks.
Isegi rahuleping ei saa sõda ära hoida,
kui sõja põhjused on lahendamata.
Võib-olla me vajame valitsusse eetilisi inimesi,
kes töötaksid kõigi heaolu nimel.
Kuid isegi kui meid juhiksid kõige eetilisemad inimesed
ja ressursid otsa saaksid, oleks ikkagi valetamist,
petmist, varastamist ja korruptsiooni.
Me ei vaja eetilisi inimesi, vaid pigem
intelligentset meetodit Maa ressursside majandamiseks
kõigi heaolu hüvanguks.
Sotsiaalsed puudused
Vaatame meie sotsiaalset korraldust lähemalt.
Majanduse püsimiseks tuleb tooteid pidevalt müüa.
Selle tagamiseks luuakse tooted sihilikult ära kuluma ja lagunema.
Ehk oled märganud, et see juhtub tavaliselt
kohe pärast garantiiaja lõppu.
Seda korrumpeerunud praktikat nimetatakse 'kavandatud iganemiseks',
see on teadlik efektiivsuse tagasihoidmine.
Innovaatorid käivad parimates koolides
ning seejärel tuleb neil disainida tooteid, mis kuluvad ära
ja lähvad katki kindla aja möödudes.
Tulemuseks on tohutu energia ja ressursside raiskamine.
Me rüüstame oma planeeti kasumi nimel.
Kui järele mõtled, siis inimesed ei taha tööd,
vaid ligipääsu sellele, mida nende palk neile võimaldab.
Raha ei esinda midagi reaalset
ja seda ei kata kuld, hõbe või muu ressurss.
Raha ei saa süüa ega sellest maja ehitada.
See ei ole isegi seotud meie reaalse võimekusega
luua tooteid ja teenuseid siin planeedil.
Juba sajandeid on rahandussüsteem olnud sama
ning me jätkame selle kasutamist küsimusi esitamata.
"Andke mulle voli riigi valuuta üle
ning ma ei hooli sellest, kes seadusi teeb." Mayer Rothschild
See süsteem soodustab üha enam ja enam automatiseerimist,
vähendades sellega inimeste ostujõudu.
Tuleb aeg, seda nimetatakse Gaussi kõveraks,
mil tööhõive on selline, tootmine on selline
ja ostujõud on selline. Süsteem peatub.
Pangad kukuvad kokku ja miski ei tööta enam.
Me liigume selles suunas väga kiiresti.
2011. aastal jõudsime viimaks punkti,
mil sai selgeks, et masin on inimese üle trumbanud.
- Oleme uskumatult produktiivsed palju vähemate inimestega.
Oleme majandusena produktiivsemad kui iialgi varem;
iPadi rakendus suudab teha rohkem kui neli inimest.
- Töökohti on vähem. Ja praegustel töökohtadel
saab madalamat palka maksta, kuna
palju inimesi konkureerib vähestele töökohtadele.
Palgad langevad; sellel on tohutu mõju keskklassile
ning see mõju levib ka mujale.
Me liigume sotsiaalse kokkuvarisemise suunas.
Arvan, et see juhtub üle kogu maailma, mitte ainult siin.
See ei vaja valitsuse kukutamist.
See tuleb vaid rahule jätta ja see kukub ise kokku.
Kui kontrollid meediat, saad inimesed maha rahustada,
aga kui enamus vallandatakse ja neil ei ole ostujõudu,
süsteem kukub kokku. See ei tööta enam; *** tungivad sisse.
See toimub juba. See riik on juba lahendamatu.
Raskusi tekib riiklikus julgeolekus,
inimestele pensionite maksmises.
*** on kulutanud palju rohkem, kui neil tegelikult on.
Nüüd saavad *** vaid pankadelt aina enam laenu võtta.
Me tahame näidata meie aja üht süngemat märki.
See on siin lähedal Manhattani kesklinnas.
Riigivõlg on "Riigi võla kella" jaoks liiga suureks kasvanud.
See pandi üles 1989,
mil riigivõlg oli alla 3 triljoni dollari.
Võlg on suurenenud nii kiiresti, et *** pidid dollari märgi ära kaotama,
et teha ruumi uuele numbrile, kui arv kasvas
juba üle 10 triljoni dollari ja see suureneb iga sekundiga.
Järgmisel aastal pannakse üles täiesti uus kell, millel on kaks tühja kohta lisaks.
Föderaalvalitsus ei tohi raha trükkida,
ei tohi raha välja laenata ega minna pangandusärisse.
See on ainult pankurite privileeg.
Mida peab valitsus tegema, kui tahab ehitada lennuväele
2000 lennukit kuus?
*** peavad laenama raha erasektori laenuandjalt,
sõlmima lepingu ning, kui sõda kaotatakse,
langeb võla tagasimaksmise koorem rahvale.
"Ajaloos on kirjas, et raha vahendajad on kasutanud kõiki kuritarvitamise,
intriigi, pettuse ja vägivalla meetodeid, mis võimalik,
et säilitada oma kontrolli valitsuse üle,
kontrollides raha ja selle väljastamist." James Madison
(Jutustaja) Me leiame enda ja meie sotsiaalsed kooslused
ülemineku faasis, sotsiaalses evolutsioonis.
Kui tahame need tormakad ajad üle elada,
peame suutma muutustega kohaneda.
Kõik muutub, kaasa arvatud meie sotsiaalsed süsteemid.
Albert Einstein ütles:
"Probleeme ei saa lahendada sama mõtteviisiga,
mida kasutasime neid tekitades."
Maa on endiselt ressursirikas.
Meie harjumus normeerida ressursse läbi rahalise kontrolli
ei ole enam asjakohane ja toimib tegelikult meie ellujäämise vastu.
Täna on meil kõrgelt arenenud tehnoloogiad,
aga meie sotsiaalne ja majanduslik süsteem
ei ole suutnud kaasas käia meie tehnoloogilise võimekusega,
mis võiks muidu kergesti luua külluse kõigile
ilma sunnitöö ja võlgadeta.
Kuidas saab see võimalik olla?
Ei ole olemas piisavalt raha, et toita ja majutada kõiki selle planeedi inimesi,
rääkimata veel ambitsioonikamate eesmärkide täitmisest,
kuid Maal on enam kui piisavalt ressursse, et täita kõigi inimeste vajadused,
aga vaid siis, kui neid intelligentselt majandada.
Sotsiaalne alternatiiv
(Jutustaja) Jacque Fresco kujutleb lahendust, mida ta nimetab
ressursipõhiseks majanduseks.
See on sotsiaal-majanduslik süsteem, kus kõik tooted ja teenused
on saadavad kõigile ilma rahata,
kaubavahetuseta, krediidita, võlgadeta ja igasuguse teenimiseta.
See erineb kõigist sotsiaalsetest süsteemidest, mis varem on olnud.
Fresco jõudis selleni läbi 75 aasta pikkuse uurimise
ja eksperimenteerimise.
Ressursipõhine majandus toimib saadaval olevate ressursside alusel
ning teeb need ressurssid kättesaadavaks igale inimesele maailmas
tasuta, ilma hinnasildita.
Meil on täna enam kui küllalt ressursse,
et ehitada palju arenenum ühiskond.
Ma ei räägi piiratud jagamisest, nii et inimesed vaevu ära elavad.
Ma räägin väga arenenud tsivilisatsioonist.
Meil on olemas ressursid, meil on olemas tehnoloogia; on vaja need vaid rakendada.
(Roxanne Meadows) Üks Venuse Projekti peamisi aspekte
on üle saada nappusest; siin tulebki mängu tehnoloogia,
sest kui me seame üles ressursipõhise majanduse
ja mõningaid asju pole piisavalt, siis see ei toimi.
Kui üles seada ressursipõhine majandus
ühiskonnas, kus pole ressursse, siis see ei toimi.
Tänase tehnoloogiaga saame teha asjad kättesaadavaks,
saame kõrvaldada puuduse, saame luua külluse.
Kuni me suudame luua selle külluse, kõrvaldab see ahnuse,
isekuse ning suure osa kuritegudest ja väärastunud käitumisest.
(Jutustaja) Ühiskonnakorralduse saab kujundada nii,
et kõik saavad elada täisväärtuslikult ja loovalt,
kui suunata teaduse ja tehnoloogia jõud
inimeste ja keskkonna probleemide lahendamisele,
et ületada kunstlik nappus, mida tekitab meie võlapõhine majandussüsteem.
Kõik inimesed, hoolimata poliitilistest vaadetest, eluviisist
või religioonist, sõltuvad lõppude lõpuks samadest ressurssidest:
puhtast õhust ja veest,
haritavast maast,
meditsiinilisest abist ja kohasest haridusest.
Ma arvan, et kui vannud truudust Maale ja kõigile selle asukatele,
siis on see parim viis suunduda tulevikku.
Inimkond on üks perekond ja maailm on koduks kõigile.
Ei rahvused ega inimesed saa enam eraldatult koos eksisteerida.
Aitab eraldi riikidest, et igaüks saaks minna kuhu iganes.
Enne ühendriikide ühinemist valvas igaüks oma territooriumi.
*** võitlesid, neil oli oma kaitsevägi. *** võitlesid:
"See on meie territoorium!" "Oi ei, te olete sissetungijad!"
Ühendriikide ühinemisel valitsus
töötas välja riigipiirid, millega kõik nõustusid.
See oli territoriaalsete tülide lõpp.
Sõdade lõpetamiseks tuleb Maa kuulutada ühispärandiks.
Me peame kuulutama Maa ressursid kõigi maailma inimeste ühispärandiks.
Sellel ei ole midagi pistmist nendega, kes soovivad luua elitaarset maailmakorda,
kus nemad ise koos suurettevõtetega võimul oleksid
ja ülejäänud maailm neile alluks.
Vastupidi, ülemaailmne ressursipõhine majandus
võimaldab kõigil jõuda oma kõrgeima potentsiaalini,
kus *** saavad õitseda ja kasvada ühiskonnas, mis töötab nende heaks,
ühiskonnas, mis kaitseb ja hoiab ka loodust
ja mõistab, et me oleme osa loodusest, mitte sellest eraldatud.
Stiimul
(Jutustaja) Osad küsivad, mis juhtub stiimuliga, kui vajadused on täidetud
ilma kohustuseta nende nimel töötada.
See küsimus eeldab, et inimestel puuduvad soovid peale põhivajaduste.
Kui see tõsi oleks, poleks leiutajaid,
kirjanikke ega õpetajaid.
Inimesed töötavad kirglikult aladel, mis neid huvitavad ja proovile panevad.
Anname kõigile inimestele võimaluse
võtta osa suurimast võimalikust väljakutsest:
muuta maailm paremaks kõigi jaoks.
Rõhutatakse pigem individuaalsust kui ühetaolisust.
See sotsiaalne kord loob uue stiimulite süsteemi,
mis väärtustab keskkonnakaitset ja ühiskonna eest hoolitsemist,
mitte pealiskaudseid enesekeskseid eesmärke
nagu rikkus, vara ja võim.
See sotsiaalne kord ei nõua ühetaolisust. See nõuab hoopis mitmekesisust.
Mida mitmekesisem on rahvas, seda rohkem on inviduaalsust,
seega me rõhutame individuaalsust, loomingulisust ja innovatiivsust.
See on selle ühiskonna põhiolemus.
See ei ole grupp teadlasi, kes ütlevad inimestele, mida teha,
kuidas elada, kuhu minna ja mida järgida.
Motivatsioon ja stiimul püsivad siis, kui inimestel on tähendusrikkad ülesanded.
Tõeline kasv ja areng leiavad aset siis, kui inimesed on seotud loominguliste,
väljakutsuvate ja konstruktiivsete ettevõtmistega.
Motivatsioon ja ajendid aga kaovad, kui teha igapäevaselt
igavaid ja korduvaid töid, et elatist teenida.
Kui inimestele asjad kätte anda,
kui neid toita, riidesse panna ja majutada tasuta,
siis ei läheks *** hommikul tööle, sest *** ei vaja seda.
Neil on olemas majutus, riietus, filmid ja meelelahutus.
Milleks tööle minna? Töö on piinarikas, monotoonne, igav.
Tulevikus, kui inimestel on juurdepääs kõigele vajatavale,
aga puuduvad väljakutsed, muutuvad *** laisaks.
Inimestele esitatakse pidevalt uusi väljakutseid.
Koolides esitame lastele mitmeid väljakutseid
ja mitmeid lahendamata probleeme.
Kui oled täis kõhuga ja hästi riides, ei peatu veel su ajutegevus.
Sel juhul ei teeks ükski miljonär midagi, aju välja lülitatud,
sest neil on kõik olemas. See pole aga tõsi.
On palju miljonäre, kes töötavad 18 tundi päevas,
ja neil pole piisavalt aega. See on seotud sinu taustaga
ja haridusega. Mida rohkem sa tead okeonograafiast, astronoomiast jne,
seda huvitunum ja aktiivsem sa oled.
Kui sulle on tagatud söök, riided ja peavari, alles siis saad tööle hakata.
Sa ei pea muretsema elatise teenimise pärast
ja su ajendid võimenduvad märgatavalt.
Ma pean seda uueks innovatiivseks ajendisüsteemiks.
See pole rahaliselt suunitletud, vaid hoopis probleemide lahendamisele suunatud
ja rõõmu leitakse sellest, kui nähakse maailma paremaks muutumas.
Maa ressursside intelligentne haldamine
Kuidas saaksime kasutada oma tehnoloogiat arukalt,
nii et kõigile oleks ressursse rohkem kui küllalt?
Selle saavutamiseks peab selle planeering
põhinema planeedi ressursside kandevõimel.
Kogu meie infrastruktuur tuleb ümber kujundada
ja korraldada sidusa, integreeritud, tervikliku süsteemina.
See tähendab, et meil tuleb käsitleda globaalset kogukonda ühtse tervikuna,
kuhu on kaasatud kõik inimesed, ning planeerima sellest lähtuvalt.
Ainult sel viisil saame kasutada tehnoloogiat, et jagu saada ressursside puudujäägist,
tagada universaalse külluse ning kaitsta keskkonda.
Seetõttu tuleb esmalt teostada globaalne uuring, et hinnata, mis meil täpselt olemas on.
See teeks kindlaks meie füüsilised ressurssid, isikkoosseisu,
tootmiskeskused ja inimeste vajadused.
See aitaks meil määrata, mis koguses kaupu ja teenuseid on vaja.
Näiteks: kus asub haritav maa, et kasvatada vilja?
Kui palju on erinevates kohtades inimesi
ja milline on nende tervislik seisund?
Nii saaks kindlaks määrata, kuhu ja kui palju ehitada haiglaid.
Kui püüaksite seda täna teha,
läbi viia ülemaailmset uuringut kõikide riikide ressurssidest, siis *** imestaksid:
“Miks te seda teha tahate? Et teada, kas meil on ressursse,
et võidelda teie relvastuse ja muude asjadega?”
*** oleksid skeptilised, kõhkleksid, kas anda informatsiooni,
seega ma ütleksin, et tänapäeva kultuuris see ei toimiks.
Kui ideed ja nende põhjendused on esitatud,
ühtlasi ka kasud kõikide riikide jaoks,
kusjuures kasud peaksid olema spetsiifilised
ja arusaadavalt väljendatud.
Kui *** siis nõus on, saaks uuringu läbi viia.
Minu või kellegi teise arvamus ei otsusta midagi.
Rahvaarv, olemasolevad ressursid
ja Maa kandevõime määravad,
mida tehakse ja kui kiiresti asjad liiguksid.
Täna toimib kõik täiesti teisel põhimõttel,
aga tulevikus põhineks kõik
dünaamilise tasakaalu hoidmisel.
See tähendab, et kõik töötab kõrgeima potentsiaaliga
ilma keskkonda kahjustamata.
(Jutustaja) Külluse ja kõigi inimeste kõrge elatustaseme saavutamise võtmeks
on automatiseerida võimalikult palju võimalikult lühikese ajaga.
Kuid ülemineku ajal peame koondama
tehnoloogilised võimed, mis on inimestel, kes töötavad arvutitega,
kes töötavad tehnoloogiaga
selleks, et ehitada ja kavandada ressursside kättetoimetamise meetodeid
ja vajalikke tööstusettevõtteid ressursside töötlemiseks.
(Jutustaja) Meie probleemid ja nende lahendused on tehnilised, mitte poliitilised.
Enamiku probleeme saab lahendada, kui tehnoloogiat ja teaduse meetodeid
kasutatakse kõigi inimeste teenistuses, mitte vaid väheste valitute heaks.
Mida sina tahad? Sul tuleb seda endalt küsida.
Ma tahan elada maailmas, kus ma ei pea kartma,
et mu lapsed läheksid järjekordsesse sõtta,
kus tekiks puudust, probleeme või haigusi.
Kas sa tead, kuidas luua sellist maailma? "Ei, ma ei tea."
Noh, kuidas sa alustaksid? Sa kutsud kokku erinevad teadusharud
ja ütled: “Need on probleemid, mida me tahaksime lahendada.”
Teaduslik valitsus ei tähenda seda, et teadlased valitsevad või kontrollivad inimesi.
See tähendab, et neil on paremad vahendid, et ehitada transpordisüsteeme,
ja paremad vahendid õhu puhastamiseks. Neil on parimad
ookeanide taastamise vahendid, mis täna saadaval on.
(Jutustaja) Arvutid saaksid täita kõigi vajadusi,
kui küberneerimine oleks lõplikult integreeritud kõikidesse
selle uue ja dünaamilise kultuuri aspektidesse.
Seda võib ette kujutada kui elektroonilist närvisüsteemi,
mis laieneb sotsiaalkompleksi kõikidele aladele.
Selle ülesanne oleks koordineerida tasakaalu
tootmise ja jaotuse vahel,
et vältida ala- ja ületootmist.
(Roxanne Meadows) Selles ülimalt tehnilises ühiskonnas
põhinevad otsused otsesel keskkonna,
inimeste ja tööstuse tagasisidel.
Seda võib ette kujutada kui hulka elektrilisi sensoreid
läbi kogu keskkonna,
alates linnadest, tehastest, ladudest,
jaotuskeskustest, transpordivõrkudest
üle maailma, kogumas andmeid, et teha kohasemaid otsuseid.
Otsused põhinevad ühiskonna vajadustel,
mitte ettevõtete või erahuvidel.
(Jutustaja) Me ei peaks kartma automatiseeritud tehnoloogiat ega masinaid,
vaid tehnoloogia kuritarvitamist ja väärkasutamist omakasu eesmärgil.
Pea meeles, et inimesed on need, kes otsustavad, mis eesmärke masinad teenivad.
Kui tehnoloogia ei vabasta kõiki inimesi,
et *** saaksid püüelda kõrgemate inimsaavutusteni,
siis on kõik see tehnoloogiline potentsiaal mõttetu.
Alati tuleb teha uuring positiivsetest ja negatiivsetest külgedest
enne, kui alustada keskkonna tegeliku rekonstrueerimisega.
Kujundades tulevikku
(Jutustaja) See on vaid tühi jutt, kui ei ole tehnilist plaani,
kuidas organiseerida ja kasutada ressursse, et saavutada küllus.
Järgnevalt mõned paljudest lähenemisviisidest, mida Venuse Projekt
pakub tervele sotsiaalsele spektrile.
Täna elab rohkem kui pool meie elanikkonnast linnades, mis on reostunud,
ohtlikud ja raiskavad energiat.
Me peame kujundama linna nagu elava süsteemi,
nagu organismi, nagu ülikooli,
et kõik tuleviku linnad oleksid ülikooli linnad,
mis kasvavad ja vahetavad üksteisega ideid.
Linnas on sisse-ehitatud transpordisüsteem,
seega ei ole õnnetusi
ega ühtegi läbimõtlemata tehnoloogilist valdkonda.
Meditsiin, botaanika, põllumajandus, kogu süsteem saab olema üks planeerimise süsteem.
(Jutustaja) Tegelikult on parem ehitada uued linnad algusest peale
kui taastada ja hooldada vanu.
Fresco kasutab uute linnade projekteerimisel süsteemset lähenemist.
Need on ihaldusväärsed ja elamiseks meeldivad linnad.
Arusaam, et intelligentne üldplaneerimine
tähendab üldist ühetaolisust, on absurd.
Linnad oleksid ühesugused ainult sel määral,
et nende ehitamine nõuaks vähem materjale, säästaks aega ja energiat
ja oleks piisavalt paindlikud, et võimaldada innovatiivseid muudatusi,
säilitades samas kohalikku ökoloogiat.
Kui me kujundame linnad selliselt, et need täidavad inimeste vajadused,
kaob enamik tänapäeval levinud probleemidest.
Tsentraalkuplis on lastehoid,
koolid, hambaravi, meditsiiniline abi.
Linnade ehitamisel ja disainimisel
töötame välja 1/8 linna süsteemist ja siis paljundame seda,
selle asemel, et lasta arhitektidel iga hoone ja ehitis eraldi projekteerida,
mis on tohutu energia ja talendi raiskamine.
(Jutustaja) Lahendades kõigi maailma inimeste majutusprobleeme,
oleksid ehitustehnikad praegustest väga erinevad.
Ekstrudeeritud ja isepüstituvad ehitised revolutsioneeriksid
ja kiirendaksid ehitusprotsesse.
Neid kergeid ja vastupidavaid kortereid saaks pressida püsiva ekstrusioonina,
seejärel eraldada ja paigutada kohale hiidmasinate abil.
Nende efektiivsete ehitiste väliskestad toimivad päikeseenergia generaatoritena
ja soojuskollektoritena.
Selles ühiskonnas ei oma keegi midagi.
Tegelikult inimesed ei taha raha.
*** tahavad ligipääsu asjadele siis, kui neid vaja on.
Külluslikus ühiskonnas elavad inimesed, kui neil on ligipääs asjadele,
ei hakka enam midagi varuma ega kuhjama.
Asi töödeldakse ümber, uuendatakse ja tehakse paremaks.
Kui võtta vana auto materjalid;
need kaaluvad sama palju kui uus auto, seega ei ole vanu autosid.
Vanad autod tähendavad ohtu.
Kui sa sõidad väga kalli autoga ja keegi teine sõidab vana kulunud autoga
ja tema pidurid ütlevad üles, võid sina surma saada.
Me ei taha ühtki vana autot maanteedele;
me ei taha midagi, mis rikki läheb.
Me ei taha midagi, mida peab valvama.
(Jutustaja) Ressursipõhises majanduses
pääsevad inimesed ligi misiganes vajalikele toodetele
ilma, et *** peaksid neid ostma, hooldama või kindlustama.
Sel viisil jagub tooteid kõigile
ja need on alati vajadusel kättesaadavad.
Kõik, mida inimesed võiksid vajada, on saadaval nendes välimistes tarbekuplites:
skulptuuride materjalid, muusikainstrumendid,
umbes nagu rahvaraamatukogus.
*** võivad minna ja võtta endale kaamera, jalgratta või käekella.
Ükskõik, mida *** vajavad, on saadaval ilma hinnasildita.
See tähendab, et me peame saavutama nii kõrge tootmistaseme,
et nappust enam ei eksisteeriks.
See hoiab ära peaaegu kogu kuritegevuse.
Praegust süsteemi ei saa kuidagi segmenteerida või muuta seda ausaks ja õiglaseks.
Me peame looma süsteemi, mis tagab inimõigused.
Kui kõigil on vaba juurdepääs kaupadele ja teenustele,
ei pea võitlema naiste või mustanahaliste õiguste eest.
Need oleksid automaatsed ühiskonnas, mis on nii üles ehitatud.
Ei ole vaja luua seadusi nagu "Ära varasta!";
see süsteem ennetaks sellist käitumist.
Tsentraalkuplit ümbritsevad uurimiskeskused,
keskused, mis teevad vajalikku tööd,
tagamaks terve kogukonna jätkusuutlikkuse.
Uurimiskeskustest edasi liikudes
jõuame puhkealadele,
kus on tenniseväljakud ja muud mängud, mida inimesed vajavad.
Puhkealadest eemaldudes jõuame elamurajooni;
läbi kogu piirkonna on ojad, kosed ja järved.
(Jutustaja) Me saaksime pakkuda laia valiku unikaalseid kodusid ja kortereid,
mis on suhteliselt hooldusvabad, tulekindlad
ja praktiliselt ilmastikukindlad.
Liikudes järgmisesse sektorisse jõuame kortermajadeni.
Põhjus, miks mõned inimesed tahavad elada korterites,
on see, et seal on näiteringid, spordisaalid,
meditsiiniline abi, hambaravi; kõik on kesktorni sisse ehitatud.
Ma arvan, et tulevikus inimesed loobuvad eramajadest
ja elavad suurtes elamukompleksides.
Liikudes väljapoole jõuame sisepõllumajanduseni
või vesiaiandusfarmideni.
Lisaks on seal ka välipõllumajandus.
(Jutustaja) Linn kasutaks parimat puhast tehnoloogiat,
mis on loodusega kooskõlas, nagu tuule-, päikese-, maasoojusenergia,
soojuskollektorid, piesoelektriline efekt, lainete enegia, temperatuurierinevused,
hüdrotermilised lõõrid ja palju muud.
Suureks arenguks tuleviku energia tootmises
võiks olla maasilla või tunneli ehitamine läbi Beringi väina.
Need veealused rajatised muundavad osa hoovustest
läbi turbiinide puhtaks energiaallikaks.
Kasutades neid energiaallikaid, suudaksime varustada kogu planeedi puhta energiaga
ja nii saaksid kõik inimesed nautida väga kõrget elatustaset
veel tuhandeid aastaid.
Enam ei ole vajadust kasutada saastavaid süsivesinikke.
Reostus jääb minevikku.
Kõik transport integreeritakse
ülemaailmseks transpordisüsteemiks.
Transport linnades toimub transveieritel.
Linnast linna reisitakse monorelssidel.
Magnethõljukronge kasutatakse pikkadel distantsidel.
Efektiivsuse tõstmiseks on see kiire magnethõljukrong
varustatud eemaldatavate sektsioonidega,
mis saavad eralduda isegi siis, kui rong liigub.
Õhusõidukeid saab näha väga laias valikus.
Neid vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega õhusõidukeid
kasutatakse reisijate ja kauba veoks.
Prioriteediks on turvalisus, mitte raha säästmine
või vähempakkuja leidmine.
See modulaarne kaubalaev koosneb eemaldatavatest sektsioonidest,
mida saab kiiresti peale või maha laadida.
Sektsioonide arv sõltub
kohale toimetatava kauba kogusest.
Kui kõik moodulid on ühendatud, saab neid liigutada ühtse tervikuna.
Laevad võivad olla ujuvad tootmisettevõtted,
mis valmistavad tooteid sihtkohta sõitmise ajal.
Need võivad olla ka õppekeskused,
kus lapsed ja täiskasvanud reisivad üle maailma, omandades innovatiivset haridust
mitte läbi kaudsete õpingute, vaid kogedes
ja suheldes 'päris-elu' keskkonnaga.
Avalik transpordisüsteem hõlmaks veeteede,
kanalite ja kastmissüsteemide võrgustikku.
Need aitaksid vähendada üleujutuste ja põudade ohtu,
lubades samas kalade rännet, pakkudes looduslikku tuletõket,
tagavara veevõtukohta, kalakasvandusi ja puhkealasid.
(Roxanne Meadows) Kui me päästame valla teaduse ja tehnoloogia
otse sotsiaalsesse süsteemi,
piiramata seda turugude, raha või patentidega,
võime me saavutada väga kõrge elatustaseme
väga lühikese aja jooksul.
See ühiskond täiustuks pidevalt,
muutudes kiiresti läbi uute tehnoloogiate, leiutiste ja ideede.
See oleks arenev,
mitte kindlakskujunenud ühiskond, nagu meil täna on.
(Jutustaja) Kujutle end elamas erakordses ookeanilinnas,
aidates taastada ookeani keskkonda,
samal ajal kõrvaldades maismaa rahvastatuse surveid.
Need meredes asuvad linnad võivad toimida ülikoolide ja uuringukeskustena,
kus tudengid õpivad mereteaduseid.
Neid võiks kasutada ookeani-põllumajanduseks, marikultuuriks ja kaevandamiseks,
säilitades dünaamilist tasakaalu okeanograafilises keskkonnas.
Isemajandavad linnad meres erinevad disainilt,
sõltuvalt nende asukohast ja funktsioonist.
See merealune vaatlusjaam võimaldab inimestel
jälgida mere-elu selle loomulikus asualas.
Need mari- ja akvakultuuride süsteemid
kultiveerivad ja kasvatavad kalu koos teiste mere eluvormidega,
et aidata täita inimeste toitumisvajadusi üle maailma.
Need sktruktuurid võimaldaksid vee vaba läbivoolu.
Tehnoloogia sel viisil kasutamine võimaldaks globaalsel ühiskonnal
saavutada sotsiaalse edu ja ülemaailmse ümberehituse
lühima võimaliku aja jooksul.
Utoopia, kui see kunagi asutataks, sureb, stagneerub;
samas see, millest mina räägin, on arenev kultuur,
pidevalt muutuv kultuur.
Mul ei soovi täiuslikku ühiskonda. Ma ei tea, mida see tähendab.
Ma tean, et me saaksime toimida tänasest palju paremini.
Ma ei ole utopist. Ma ei ole humanist,
kes soovib näha kõiki elamas soojuses ja harmoonias.
Aga ma tean, et kui me nii ei ela, tapame me üksteist
ja hävitame Maa.
(Jutustaja) See uus elustiil, võimaldades vaba aega ja lõõgastumist,
täiustab ka kõigi teadmisi ja loovust.
Edu etaloniks oleks isiklike huvide teostumine,
mitte rikkuse ja enesekesksete eesmärkide saavutamine.
Ressursipõhine majandus muudaks mitte ainult meie keskkonda,
tehes selle puhtaks, efektiivseks ja nauditavaks,
vaid see looks ka uue väärtuste süsteemi,
mis on kohane sellele uuele innovatiivsele suunale ja lähenemisele.
Kui haridus ja ressursid tehakse kõigile kättesaadavaks,
ei oleks inimpotentsiaalil piire.
Igaüks saab vabaduse tegeleda
misiganes enda valitud konstruktiivse ettevõtmisega
ilma majanduslike piiranguteta, mida täna kohtame.
Käes on aeg, mil tuleb langetada otsuseid,
kui soovime areneda edasi praegusest nappuse,
raiskamise ja keskkonna hävimise kultuurist
jätkusuutlikku ökoloogiast hoolivasse külluslikku ühiskonda.
Rahvas, kellel puudub nägemus tuleviku võimalustest,
kordab paratamatult mineviku vigu
üha uuesti ja uuesti.
Me väidame ebaausalt,
et inimene on evolutsiooni kõrgeim vorm; seda õpetatakse koolides.
Inimesed hävitavad ookeane, kalu, atmosfääri ja üksteist.
Inimene lendab üle linna, vajutab nupule
ning põletab tuumarelvadega kõik linnas olijad.
Kas tema ongi looduse ülim looming? Veel mitte
minu arvates. Meil on sinnani veel pikk tee.
Me võime luua Maale kas paradiisi või unustuse,
ennast siit minema pühkida. Seda näitab vaid tulevik.
Kõik sõltub sellest, mis sina tuleviku heaks teed.
(Jutustaja) Me saame luua maailma, kus sõda ja puudus on kauged mälestused.
Kui kogu teadust ja tehnoloogiat kasutatakse
globaalses ressursipõhises majanduses
keskkonna kaitsmiseks ning kõikide inimeste heaolu nimel,
alles siis mõistame,
mis tähendab olla tõeliselt tsiviliseeritud.
Saa osaks järjest kasvavast kogukonnast,
kes tegutseb selle nimel, et muuta Venuse Projekti eesmärgid reaalsuseks.
Ühine meie pingutustega, et tuua see nägemus positiivsest tulevikust
laiema publikuni läbi loodava menufilmi.
Kõiki neid asju on võimalik ehitada tänapäevaste teadmistega.
Kuluks kümme aastat, et muuta Maa pind
ja ehitada maailm ümber teiseks Eedeni aiaks.
Valik lasub sinul. Tuumarelvadega võidurelvastumise rumalus,
relvade arendamine, üritada lahendada probleeme poliitiliselt,
valides üht või teist poliitilist erakonda;
kogu poliitika on korruptsioonist läbi imbunud.
Las ma ütlen uuesti: kommunism, sotsialism,
fašism, demokraadid, liberaalid.
Ei ole olemas mustanahaliste või poolakate probleeme või juutide probleeme
või kreeklaste probleeme või naiste probleeme – on inimprobleemid.