Tip:
Highlight text to annotate it
X
Nii, täna demonstreerin ma mitoosi ning teen seda ühe lihtsa organismi näitel.
Selles organismis on neli kromosoomi ning ma lisan...
ülejäänud kaks hetke pärast. Seega saab meie diploidsel rakul olema diploidide arvuks neli.
Mida tähendab diploidne? Mida aga haploidne? Meie puhul tähendab see seda, et...
sul on üks kromosoom enda isalt, mille saad oma isalt, ning teine kromosoom,
mille sa saad oma emalt. Nüüd me nimetame selle kromosoom ''1'', sest see on...
kõige pikem. Kui meil oleks veel kaks kromosoomi, siis oleks see kromosoom ''1'' ja see oleks...
kromosoom ''2''. Meil on aga 22 niinimetatud autosoomi ning lisaks veel...
kaks sugu määravat kromosoomi. Kuid kromosoome määratletakse siiski üksnes numbritega. ''1'' on pikim,
''2'' on pikkuselt järgmine, ''3'' on pikkuselt järgmine. Lisaks veel paar asja, mida peaksid teadma...
kromosoomidest, see on tsentromeer, keskkoht, kus *** on ühendatud. Lisaks...
tähistab iga pärl ühte geeni. Meil on siin ainult mõned geenid, aga inimese rakkudes...
on meil tuhandeid geene igas kromosoomis. Seega on see siin...
väga lihtsustatud mudel. Kui sa kujutaksid ette, et see oleks inimese kromosoom, siis oleks mu terve laud...
kaetud kõigi nende kromosoomidega. Seega on tegemist lihtsustatud mudeliga. Seega see, siin...
mu isalt ning see mu emalt on niinimetatud homoloogilised kromosoomid.
Ning see tähendab seda, et *** on sama pikad, kui ei täida...
tingimata sama ülesannet. Mida see tähendab? Kromosoom ''1'' mu isalt ning ''1'' mu emalt on...
täpselt sama pikad, tsentromeerid samal kohal ja ka geenid on samas kohas.
Näiteks määrab see geen ära sinisilmsuse. Seega on see...
teine geen, mis määrab sinisilmsust. Sul võib tekkida küsimus, et milles...
seisneb siis nende erinevus, kui kõik sama on? Näiteks see siin võib olla retsesiivne geen siniste silmade jaoks...
ja see võib olla dominantne geen, mis ei määra sinist silmavärvi.
Seega need alleelid asetsevad mõlemal pool. Või siis see geen siin võib määrata...
hääletaja pöidla ehk siis pöial paindub sedasi tahapoole. Seega siin on hääletaja pöial
ja see siin on sirgele pöidlale. Lõppkokkuvõttena poleks sul kõverat pöialt.
Seega kromosoomid, mis saad oma isalt ja kromosoomid, mis saad emalt on homoloogilised...
ja *** ei kohtu mitte kunagi, välja arvatud meioosi puhul, milleni me jõuame hetke pärast. Olgu,
mis on siis aga mitoosi eesmärk? Eesmärk on saada täpne koopia rakutuumast.
Seega see ring siin, ümbritsetud sellega, on rakutuum ja need...
on kromosoomid selle sees. Mida teeb rakk enne kui see pooldub kaheks?
Rakk suureneb ning kopeerib oma DNA. Las ma näitan, kuidas see käib.
Kui rakk kopeerib DNA, siis saab sellest kromosoomist olema täpne koopia. See toimub ''S'' etapis.
Sellel kromosoomil saab olema täpne koopia endast ja sellel on täpne...
koopia endast ja lisaks teeb see endast täpse koopia. Võib-olla sedasi..
sedasi sa mäletad kromosoome välja nägevat. ''S'' faasi lõpuks...
on rakk või kromosoomid...
teinud endast täpse koopia. See siin on geen ja siin...
teisel pool on tema täpne koopia. Teisiti öelduna on mõlemad pooled täpselt ühesugused.
Tegelikult kutsutakse neid sel hetkel õde kromatiitideks. See oleks...
''S'' faasi lõpp.
Mis juhtub pärast ''S'' etappi?
Kromosoomid siseneb järgmisesse etappi,
mida nimetatakse ''G2'' etapiks.
''G2'' etapp on kõik üks osa interfaasist.
Kas see näeb kõik sedasi välja interfaasi ajal? Tegelikult sa ei näeks kromosoome...
interfaasi ajal. Kogu DNA on vabalt laiali rakus, tegemas oma tööd,
mida ta tavaliselt teebki. Seega sa ei näeks kromosoome sellisel kujul...
seda seni kuni jõuame PROFAASini. Hüva, mis toimub profaasi ajal? Kogu DNA ühineb...
ja me saame seda kõike jälle näha. Nii, mis toimub järgnevalt? Eelnevat nimetati siis profaasiks.
Järgmisena tuleb METAFAAS. Mis toimub metafaasi ajal on, et...
need väikesed käävniidid kinnituvad neile ning *** asetuvad ritta ja...
saavad kokku keskel. Seega *** rivistuvad sedasi üles. See kromosoom liigub siia sedasi,
see liigub siia ja see liigub siia. Põhjus, miks...
*** sedasi asetsevad on, et käävniidid on nende külge kinnitunud.
Niidid lähevad siit siia ja siit siia. Lisaks on meil kinnitused siin,
teisel pool samuti. Käävniidid lähevad väljaspoole rakutuuma, mida...
kujutaksin, aga ma ilmselt ei mahutaks seda oma ekraanile ära.
Väike tõmme käävniitide poolt paigutab kromosoomid täpselt ühte ritta, mida...
nimetatakse metafaasi tasandiks ja asetseb see täpselt ekvatoriaaltasandil. Seega see oleks metafaas.
Järgmise on ANAFAAS. Anafaasis juhtub see, et...
need kaks tõmmatakse külgedele, kui käävniidid lühenevad. Need tõmmatakse siia.
Ja need tõmmatakse siia. See kõik toimub samaaegselt ja need tõmmatakse siia.
Seega *** liiguvad külgedele ja käävniidid kaovad.
Selle tulemusena oleme saanud kaks täiesti uut rakutuuma.
See oleks üks rakutuum ja see teine. Kui sa nüüd vaatad...
kromosoome eraldi, siis on meil üks selline ja üks selline,
ja meil on üks selline ning selline. *** on kõik täpselt ühesugused. Teisiti öelduna...
on meil kaks uut rakutuuma, mis mõlemad sisaldavad täpselt sama DNAd.
See ongi mitoosi eesmärk - saada kaks täpset koopiat ühest rakust.
Hüva, ma võtan hetke, et see siit ära koristada ja siis...
ma näitan kuidas eelnev erineb meioosist. Kui mitoosis saime kaks rakutuuma ja....
ja nende tuumad on täpselt ühesugused, siis nüüd, lubage mul näidata, mis toimub meioosis.
Meoosis on meie eesmärk mitte koopiat saada vaid hoopis teine rakk.
Ehk siis me saame teise geneetilise materjaliga raku. Kuidas me alustame? Kõik algab samamoodi.
Rakk teeb endast koopia ehk siis rakk teeb läbi kasvuetapi ning...
paisub seeläbi. Rakk paljundab oma DNAd sedasi ja...
sedasi ja sedasi. Seega see on INTERFAASI lõpp.
Rakk on paisunud, kopeerinud oma DNA ning alustanud uuesti kasvamist.
Kuid nüüd juhtub midagi teistsugust. Meioosis on meil kaks lahknemist.
Esinemise lahknemise ajal need vastavad kromosoomid...
ühinevad ning me saame niinimetatud tetraadi. Seega need vastavd kromosoomid saavad kokku...
ja need samuti. Teisiti öelduna - need kromosoomid, mis sa saad oma isalt ja...
need, mis sa saad oma emalt, ühinevad ning mässivad..
end üksteise ümber sedasi. *** joonduvad keskel ja see ongi METAFAAS I...
ning ***, tegelikult juhtub see natukene ennem profaasi,
kuid, mis juhtub on see, et *** mässivad end tihkelt üksteise ümber ning ühe osad...
vahetuvad välja teise osadega. Samuti ka selle osad vahetuvad välja...
teise osadega. Seega PROFAASi ajal *** vahetavad välja kromosoomi jupikesi.
Näiteks see väike geen siin tuleb küljest ning vahetub välja..
selle teise geeniga siin. Seega vahetus seesugune. Selline vahetumine annab meile varieeruvuse.
See kõik toimub PROFAAS I ajal. Toimub ristsiire ja selle käigus me vahetame mõned kromosoomid ära.
Veel üks oluline samm on järgmise etapi ajal, mis on METAFAAS I. See võib joonduda sedasi, kuid...
see võib ka sedasi joonduda. Samuti võib ka see sedasi joonduda või...
siis hoopis sedasi. Seda nimetatakse lahknemiseseaduseks ning...
ma kaotan kohe ühe oma kromosoomi! Teisiti öelduna - olenevalt kummal küljel *** joonduvad...
tõmmatakse neid erinevates suundades. Miks see on oluline?
No, ütleme, et see geen määrab ära Huntington'i sündroomi -
haigus, mille tõttu sa sured 40. aastates. Kui see joondub siin sedasi ja...
läheb üle seemne- või munarakku, siis sa saad Huntington'i tõve.
Kui see läheb, aga siia, siis sa ei saa seda haigust. Kui sa koostaksid lahknevustabeli, siis seal toimubki...
tegelik 50/50 lahknevus. Seda kutsutaksei lahknevusseaduseks (Mendeli II seadus). Hüva, mis toimub järgnevalt.
Me ühendame käävniidi igaühe külge. Seega on siin niit ja...
siin ja siin ning see käävniit tõmbab...
ANAFAAS I ajal need lahku. Seega need tõmmatakse lahku.
Ja need tõmmatakse külgedele laiali. Nii, järgmisena moodustub kaks rakutuuma.
Ma kujutan seda sedasi. Meil moodustus kaks uut rakutuuma. Järgmisena...
ei toimu uut interfaasi, vaid hoopis...
kromosoomid joonduvad taaskord. Seega need koonduvad keskele,
ja need koonduvad keskele ja selle tulemusena *** lahknead.
Ehk siis see liigub siia ja see siia ja see siia.
Sama juhtub ka teisel pool - toimub lahknemine külgedele.
Mis meil nüüd on? Noh, me oleme saanud neli rakutuuma.
Siin on üks ja siin on üks ja nii edasi. Seega meioosis me saame...
neli rakutuuma. Kuidas see aga erineb mitoosist? Esiteks oleme vähendanud kromosoomide arvu,
igas tuumas on kaks tükki ning lisaks on *** kõik erinevad.
Seega kui sa vaatad värvide kooslust igas tuumas on need täiesti erinevad.
Seega mis on neist saanud? Mehe puhul on igast ühest saanud üks seemnerakk.
Seega *** ujuvad minema, et olla seemnerakk. Munaraku puhul on lood aga teistmoodi.
Munaraku puhul, paneme ennem need korra tagasi. Munaraku puhul üks neist valitakse,
näiteks see. Sellest saab väljavalitu ning kõik teised moodustavad....
niinimetatud polaarkeha. Teisi sõnu neid ei kasutata üldse. Selle põhjuseks on, et...
see on munaraku üheks osaks. Seal on rohkelt mitokondreid,
kõikjal on tsütoplasmavõrgustik ja
ja kuskil asetseb Golgi kompleks. Ehk siis rakus on igasugused teised organellid.
Seega munaraku puhul valitakse ainult üks rakutuum, millest...
saab ''väljavalitu''. Hüva, mi toimub järgmisena elutsükklis?
Elutsükklis toimub järgmisena see, et... kujutame, et see ei pärine samast munarakust.
See seemnerakk viljastab munaraku.
Ja see moodutab täiesti uue 2n=4 ehk
viljastatud munaraku ehk tsügoot. Mis juhtub järgmisena on, et meil on...
kromosoom ''1'', mille saime isalt. Kromosoom ''1'', mille saime emalt. Kromosoom ''2'', mille saime isalt ja....
kromosoom ''2'', mille saime emalt. Ehk siis meil on täiesti uus munarakk.
Kuidas me saame munarakust uue organismi? Noh, see teeb täpse...
koopia enast ja see teeb endast täpse koopia ja järgneb mitoosi...
abil pooldumine. Ehk siis mitoos on eesmärgiga saada täpselt samasugune rakk ning meioos...
on eesmärgiga saada neli rakku, mis on erineva geneetilise materjaliga. Ma väga loodan, et seeoli abiks!