Tip:
Highlight text to annotate it
X
Joonistan benseeni molekuli
Mõtleme, kas selle molekuliga
võib midagi põnevat juhtuda
Joonistan selle
Meil on tsüklis kuus süsinikku
1, 2, 3, 4, 5 ja kuus süsisnikku
Benseeni juures on huvitav see,
et erinevalt tsükloheksaanist on selles tsüklis
kolm kaksiksidet
Oletame, et need kaks süsinikku on kaksiksidemega seotud,
Need kaks süsinikku on kaksiksidemega
Need kaks süsinikku on kaksiksidemaga
Joonistan siia vesinikke,
et oleks näha, et need on siin
Teen selle teise värviga
See süsinik
on seotud mitme vesinikuga?
Tal on 1, 2, 3 valentselektroni kasutuses
Üks on sidemes ühe vesinikuga
Sellega on sama lugu
Vesinikuga sidemes
Tal on 4 valentselektroni
Temal ka
Siin on muster
Igaüks neist... Neil on kolm sidet süsinikuga,
üksainus side kahe süsinikuga
ja veel kaksikside
Neljas side on vesinikuga
Joonistan kõik vesinikud
Joonistan tumedalt, et sellele
liiga palju tähelepanu ei pööraks
See siin on bensiin
Tulevikus näed tihti bensiini
Selles videos üritame mõista
benseeni huvitavaid omadusi
ning see ongi resonants
Siin pole vaid benseeni omadused,
vaid mitme orgaanilise molekuli omad
Benseen on neist kõige toredam
Mõtleme, mis võiks juhtuda
selle molekuliga
Siin on elektron
Joonistan teise värviga
Teen selle siniseks
Siin on elektron
Mis siis, kui see elektron liiguks selle süsiniku juurde?
Sellel süsinikul oleks teine
elektron sidemes alles
Ta lihtsalt keerleb natuke ringi
See elektron liigub siia
Süsinikul pole vaja 5 elektroni,
nii et see elektron läheb selle süsiniku juurde
sellel süsinikul pole viit elektroni vaja,
nii et elektron läheb algse süsiniku juurde,
mis kaotas algul elektroni
Lõppude lõpuks
on kõik nulli jäänud
Kui see juhtub,
näeme midagi sellist
Joonistan kahepoolse noole, sest võime minna
mõlemale poole
Joonistan süsinikahela
1, 2, 3, 4, 5
ja kuus süsinikku
Meil oli siin kaksikside,
kuid see on siia liikunud
Teen kaksiksideme
sinise värviga
Nüüd on kaksikside siin
See sinine elektron liikus siia
See sinine elektron liikus siia
Võtan teised värvid, et oleks selge
See on roheline elektron
Roheline elektron liikus selle süsiniku juurest
selle süsinik ujuurde
Kujutame ette, et ta tegi seda
See roosa süsinik
või roosa elektron ta juures on liikunud
selle süsiniku juurde siin
Kaksikside liikus ka
See nool näitas seda
Jääme sinise süsiniku juurdee
Sinine süsinik liikus algse süsiniku juurde
Kaksikside liikus siia
Lõpuks on meil väga
sarnane molekul
See on ümberpööratud versioon sellest
Meil on kaksiksidemed, mis võivad liikuda selle
ja selle koha vahel edasi-tagasi
*** võivad seda teha
*** hüppavad edasi või tagasi
Benseen ei ole kunagi
selles ega selles olekus
Ta on alati midagi vahepealst
Päriselt on benseen
midagi sellist
Joonistan ilma kõigi süsinike
ja vesiniketa
Joonistan siia vesinikud,
sest siia juba joonistasin
Siin olid vesinikud
Ei taha neid unustada
Kui need unustad, on *** lihtsalt varjatud
Tahan vesinikke joonistada
Kui vaatame tervet tsüklit, teame,
et süsinikud ja vesinikud on varjatud
Benseeni struktuur on selle ja selle
vahepealne
Tegelikult on poolik kaksikside
nende süsinike vahel
See näeb tegelikult midagi sellist välja
Siin on poolik kaksikside, poolik kaksikside ka seal,
poolik kasikside siin ja siin
ja ka siin ja siin
Peaaegu valmis
Poolik kaksikside siin
Need elektronid
tiirlevad selles tsüklis
*** ei hüppa
ühelt osalt teisele
Õige struktuur
on see siin
Need Lewise diagrammid... Unustasin kõik
Lewise elektronid joonistada
Need on kaasaaitavad struktuurid
Neid joonistatakse, kui tehakse reaktsioone
Tegelikult nende kohade
resonants tekitab...
Benseen lasub sellel
vahepositsioonil
See ei juhtu vaid benseeniga
Tuleb veel näiteid
Tahan, et tutvuksite kahe parima näitega
Teine, mida tihti resonantsiga seoses näete,
on karbonaatioon
Karbonaatioon
On kaksikside ühe hapnikuga
ja üksikside kahe hapnikuga
Neil kahel hapnikul on lisaelektronid
Sellel hapnikul on
1, 2, 3, 4, 5, 6 valents...
Tal on seitse valentsi
Teen selle selgemaks
Tal on seitse valentselektroni
Tal on lisaelektron, seega on sellel negatiivne laeng
Sama kehtib selle kohta
Sellel on seitse valentselektroni
Üks lisaks
Sellel on negatiivne laeng
Seda võiks kutsuda
resonantsstruktuuriks
See hapnik siin
on neutraalne. Tal on 6 valentselektroni
1, 2, 3, 4, 5, 6
Võib-olla antakse üks elektron
süsinikule ja süsinik kaotab ühe elektroni
sellele seal üleval
Kujutlege olukorda, mil see elektron
antakse sellele süsinikule
Kui see süsinikule antakse, vabastab...
See juhtub korraga
Süsinik vabastab elektroni ja see läheb tagasi
selle vesiniku juurde
Milline see välja näeb,
kui see juhtub?
Kui see juhtuks, näeks see struktuur
välja selline
Meil on süsinik
Sellel on üksikside
Meil on hapnik
Tal on kuus valentselektroni
1, 2, 3, 4, 5, 6 valentselektroni
Tal on lisaks see sinine
Tal on lisaks sinine, kokku 7 valentselektroni
ja tal on negatiivne laeng
See hapnik andis ühe
elektroni süsinikule
Nüüd on *** sidemes
Süsinikul on kaksikside
Teen teise värviga
Kaksikside hapnikuga
Ta andis elektroni. Nüüd on tal 6 valentselektroni
1, 2, 3, 4, 5, 6
Nüüd on see neutraalne
Selle hapnikuga
ei juhtunud midagi erilist
Kopeerin selle lihtsalt
Kopeerin selle siia
See on lihtsalt samasugune
Kuid võite kujutleda olukorda,
mil hapnik äkki...
Seda võis teha see hapnik siin
või see hapnik siin
Hapnik ütleb, et tal on üks lisaelektron
Tahan selle süsinikule anda
Siis vabastab süsinik kaksiksideme
ühe hapnikuga
Sel juhul temaga
Joonistan selle
See elektron antakse süsinikule
Tekib kaksikside
Süsinik vabastab ühe elektroni
See elektron läheb tagasi hapniku juurde
Mis juhtub?
Kui see juhtub, näeb valem välja selline
Süsinik on üksiksidemega seotud hapnikuga,
millel on 7 valentselektroni
See pole muutunud...
See on resonantsreaktsioon
Tal on endiselt negatiivne laeng
Meil on see siin
Ta võttis elektroni tagasi
Nüüd on tal jälle 7 valentselektroni
Jälle 7 valentselektroni
Näitan, millise ta tagasi sai
Selle lilla siit
Nüüd on tal negatiivne laeng
Tema andis süsinikule elektroni
Tekib uus kaksikside
Tekib kaksikside süsinikuga
Andis ära elektroni, alles jääb
6 valentselektroni. Ta on neutraalne nüüd
Need vahetuvad omavahel
Võib liikuda sellelt valemilt sellele
Võib liikuda ükskõik, milliselt valemilt
teisele
Karbonaatioon..
kirjutan selle üles
See on karbonaatioon
Tegelikult on tema valem
midagi nende vahepealset
Päris karbonaatioon
on midagi sellist
Sul on süsinik ja kolm hapnikku
Neil on vähemalt üks side
iga hapnikuga
Siis on 1/3...
On 1/3 kaksiksidet igaühega neist
1/3 sidet
See pole tavaline esitusviis, kuid nii see juhtub
1/3 ajast on elektron selle sideme juures
2/3 ajast on nendel hapnikel
üks lisaelektron
Võid kujutleta -2/3 laengut
Tavaliselt joonistatakse üks neist kahest,
sest siis
on tegu täisarvudega
Tegelikult on karbonaatiooni puhul
käimas resonants
Elektronid hõljuvad
nende vahel
Hõljuvad kõigi sidemete vahel
See muudab molekuli stabiilsemaks
Tal on väiksem energia
Sama on ka benseeniga
Kahe struktuuri vahel
on madalam energiatase,
palju stabiilsem olek