Tip:
Highlight text to annotate it
X
Downloaded From www.AllSubs.org
AGA KOIDIKUD ON SIIN VAIKSED
1. SEERIA TEISES EÐELONIS
Te ju nägite, seltsimees major! Mis rühmaülema abi ta on,
kui ei suuda saabastki leida.
Leidsin üles! Olin ta voodi alla visanud.
Välja ilmus!
Eesliinilt tulnud võitlejad on väga ahned elumõnude järele.
Aga mina määrustiku rikkumist ei salli.
Tervist, seltsimees major!
Viis ööpäeva kartsa!
Ilma rätikuta ta piima ei anna.
Olgu, sina kirjutad raporti ja mina väänan sulle noomituse ja saadan uued sõdurid.
Aga siis kordub sama lugu, jah?
Aga saatke karsklased ja sellised, kes naissoo suhtes... - Eunuhhid või?
Eks ülemused tea paremini.
Ei suuda oma üksuses korda luua. Eided!
Tsiviilelanikud minule ei allu, aga nemad siin korratusi põhjustavadki.
Seltsimees major, tulge majja. Samovar on veel kuum.
Aitäh, aga ma pean minema.
Olgu, Vaskov.
Kuule, rühmaülema abi, kobi oma rühmaga staabi käsutusse! - Just nii.
Aga sulle, Vaskov, saadan sellised,
kes vihkavad samagonni ja seelikuid hullemini kui sina.
Ehk jääme veidikeseks siia? - Sõidame!
Tulge tagasi võiduga!
Rahune! - Head mehed... - Oleme ise ka süüdi.
Meie austus komandandile!
Ärge meenutage meid halva sõnaga!
Lohakad on meie ülemused. Oi, kui lohakad!
Juba kolmandat päeva on objekt kaitseta.
Jah, major pingutas üle! Otsis endale alles ülesande.
Ei suuda kaht sobivat jagu leida.
Siin on vaikseks jäänud.
Ja kõik teie pärast!
Kogu naissugu tuleks rindelähedaselt alalt välja saata.
Solovkisse!
Kuidas nii? Vaja teile pesu pesta ja...
Olemegi kohal! Tulge maha!
Tere tulemast, seltsimehed võitlejad!
Õhutõrjesuurtükiväelased saabusid.
Kas komandöriga?
Vist mitte, Fedot Jevgrafõtð.
Jumal tänatud! Pole midagi hullemat, kui võimu jagada.
Poisid, õhutõrjesuurtükiväelased saabusid!
Jookseme!
Paigale!
Saabusid? - Just nii.
Valvel!
Seltsimees vanem!
Õhutõrjepataljoni 5. roodu 3. rühma 1. ja 2. jagu
saabus teie käsutusse, et asuda objekti kaitsele.
Ette kandis rühmaülema abi Kirjanova.
Nii... Leitigi karsklased!
Võta vastu! - Laadige kiiremini maha!
Viige sisse!
Anna midagi kergemat!
Väliköök kaldale!
Ära karda, ega sa end ära ei katkesta!
Jalad nõrgad või?
Tehke kiiremini, tüdrukud!
Õhutõrjeväelased elasid majades, muide.
Nemad küll, aga meie oleme nais-õhutõrjeväelased.
Mis su nimi on? - Lizaveta Britðkina.
Kust sa pärit oled? - Vologdast.
Töötasid kolhoosis?
Töötasin, aga rohkem olin isale abiks.
Jagad matsu.
Paneme laua paika!
Nii! Ilma minu loata objektilt lahkuda ei tohi.
Kas isegi marjule ei tohi ka minna? - Marju veel ei ole.
Aga kas oblikaid tohib korjata, seltsimees vanem?
Kuuma toiduta läheb meil raskeks, jääme kõhnaks.
Jõest kaugemale ei tohi minna! Jõeluhas on oblikaid kõige rohkem.
Ljuda, Veera, Katjake - valvesse!
Mida see peab tähendama?
Misasi, seltsimees vanem?
Katja on paigutaja. - Täname usalduse eest. - Mis see on?
Valve paigutamist tuleb teha rangelt määrustiku järgi.
Aga see on mingi naljanumber!
Aga määrustik on sõdurile nagu...
Aga meil on ülemjuhataja eriluba, seltsimees vanem. Maskeerumise otstarbel.
Äkki läheksite ära, meil on vaja end korda seada.
Muide, hoolitsege majakese eest!
Millise majakese?
Põõsaid läheduses ei ole.
Rabad, Fedot Jevgrafõtð?
Vaata, et sa mõõtudega ei eksi!
Ära end liiga ära väsita!
Oled ju meil nüüd ainuke meesterahvas. Nagu tõupull või nii.
Hakkad majast majasse käima. Nagu karjus.
Häbene ometi, Polina Jegorovna! Sa oled ju sõduri naine, aga mitte mõni daamike.
Käitu siis ka vastavalt. - Eh, Jevgrafõtð...
Aga teadagi vajab naine pidevat näppimist.
Nii et suur tänu sulle eitede poolt!
Maria, kas sul samagonni on?
Rita, lähme teed jooma!
Tüdrukud, magama! Uneaeg!
Ruumi sisenemisel peab koputama! See pole teile laut, vaid kasarmu.
Mis asi see on? - Kas tõesti ei tunne ära?
Demaskeerib. Kohe maha võtta! - Aga on olemas käsk.
Missugune käsk? - Vastav.
Selles on öeldud, et naissoost sõjaväelased tohivad pesu kuivatada kõikidel rinnetel.
Just maskeerimise eesmärgil.
Kontrollin. Kui sellist käsku pole, võtan pesu ise maha ja põletan ära.
Kes lubab teil kroonu vara põletada? - Vara!
Vaadake, kui tundeline ätt!
Aitab küll!
Lahinghäire! Kõik kohtadele!
Kiiresti!
Ärge relvi maha unustage! - Britðkina!
Kiivrid! - Tðetvertak!
Eluga, tüdrukud, kiiremini!
Esimene naiskond - paremale! - Teine vasakule!
Elanikkond, varjuda!
Lennuki pihta!
Kaheteistkümne suunas!
Parem on laetud.
Vasak on laetud.
Kiirus 140. - Just nii - kiirus 140.
18. - Just nii - 18.
Lühikeste valangutega...
Sihtmärk kinni püütud. - Tuld!
Kiirus 150. Kaksteist.
Kümme.
Kaheksa.
Messerid paremal! - Sihtida juhtlennukit!
Kiirus 180. Pikkade valangutega! Tuld!
Kaugus 16. - Just nii, kaugus 16.
Liidake!
Tuld!
Miks *** küll korraga kahte tulistavad? Ühte oleks pidanud sihtima!
Kah mul käskija! Tüdrukud sõdivad, aga tema on nagu tarakan prakku pugenud. Kangelane!
Mine sinna, nende juurde! Mida sa siin eitede seas uhkeldad?
Ole vait! Sõjas on igaühel oma koht.
Noh, Lizaveta, kuidas temaga on? - Lihahaav - Kasvab kinni.
Messerid lähevad ära.
Raami pihta. Kolme suunas!
Kiirus 140.
Sihi täpsemalt!
Lühikeste valangutega.
Tulista, Rita! Tulista!
Sihtmärk kinni püütud. - Tuld!
Pihta said!
Tubli, tüdrukud! - Andke neile!
Vaat, nüüd algab minu töö.
Kuhu? - Võtame elusalt kinni.
Tule tagasi!
Hästi tehtud, Osjanina!
Sellel ei läinud langevari lahti. - Äkki on haavatud?
Pole viga, ega tal järves ka magus ole. - Jäta, Rita!
Ära raiska padruneid, niikuinii pihta ei saa. - Teine kõlgub.
Vaata, Vaskov aerutab appi!
Kohe võtab kinni.
Huvitav, kas kukub vette või metsa?
Seisa!
Pihta sai.
Teine on ka küpse.
Tüdrukud, tooge kanderaam! - Äkki viime käte peal?
Kanderaamiga on parem.
Aga osavalt laskis alla, eks ju? - Ettevaatlikumalt!
Ära muretse, sa toimisid õigesti. - Ei toiminud õigesti!
Oleks pidanud *** elusalt kinni võtma. - Käi kus...
Oskad ise minna või peab teed näitama?
Valvel!
Seltsimees major... - Vabalt!
Näen isegi. Kelle töö?
Nooremseersant Osjanina isiklikult. - Mitte isiklikult, vaid koos jaoga.
Tubli, Osjanina! Esitame sind autasustamiseks. - Autasusid pole vaja.
Kas lendurid võtsite kinni? - *** kukkusid järve.
Ühel ei avanenud langevari.
Teise oleks kätte saanud, aga tema tulistas... - Kahju! - Seda minagi.
Aga miks neil on vaja teie positsioonidel luuret teha? Ah, Vaskov?
Meil on kaks haavatut.
Haavatud võtame kaasa. Tõin teile täiendust, saage tuttavaks!
Kas tohib teid korraks, Margarita? - Tervitus uustulnukaile!
Kas kauaks? - Oleneb, kuidas meeldib. - Kui moodsad saapad!
Üks abielus staabikomandör soetas endale... kuidas öeldagi... sõbranna.
Mis mina siia puutun? - Ärge solvuge, kuulake mind ära.
Sõjanõukogu liige kuulis sellest.
Polkovnik saadeti rindele, aga minul kästi sellele sõbrannale tegevust leida.
Selge.
Lubate minna, seltsimees major? - Minge!
Tüdrukud, Rita tuleb.
Jaokomandör Osjanina.
Võitleja Komelkova.
Võitleja Gurvitð.
Miks sa autasust keeldusid?
Mul on oma isiklikud arved õiendada.
Kas sa näe, kui iseseisvad me oleme!
Ma ei suuda mõningaid mõista. - Mind või? - Kasvõi sind.
Kanti juba ette? Noh, hakka kasvatama!
Kas kasvatad kohe ümber või hiljem, pärast öörahu?
Mul oli mees, Þenja. - Kas keegi lõi üle?
Aga ära mulle kurda, mina kaasa ei tunne.
Ei löödud üle, vaid tapeti 24. juunil.
Kui tema seal lumeväljadel vaevles, tõmbas ta naine polgu veterinaariga ringi.
Pärast nõudis poisi kohtu kaudu endale ja saatis ta oma ema juurde.
Kuulutan mulle usaldatud garnisonis homme välja saunapäeva.
Seebi saate minu käest.
Sellepärast ma end siia palusingi saata. Et oleks talle ja emale lähemal.
Nüüd pole ma üksi.
Homme lähen jälle.
Sa oled õnneseen.
Aga minul pole kedagi.
Vend, õde, ema - kõik niideti kuulipildujast maha.
Kas oli laskmine? - Ei, mahalaskmine.
Komsomolitöötajate perekonnad koguti kokku ja lasti kuulipildujast maha.
Minu peitis vastasmaja eestlanna ära.
Nägin kõike pealt.
Þenja, aga polkovnik?
Kuidas sa said, Þenja?
Näed, sain...
Major Luþin saabus teie käsutusse.
Tere tulemast!
Saage tuttavaks - minu tütar Jevgenia.
Sain...
Anna kahe peale! - Kellele? - Mulle ja Tatjanale.
Aga kes selga peseb? - Komandant.
Aga kas komandant polegi siis mees? Peaks tema peale liisku tõmbama.
Jäta nüüd! Ta on nagu sammaldunud känd. Oskab 20 sõna ja needki määrustikust.
Ära ütle, tema perenaine on temaga väga rahul. - See pole tõsi!
Ära armus! Kaotas südame!
Meie Britðkina on kroonuhinge armunud! - Varsti peame pulmad ka ära.
Häbi!
Kõike, mida eitedelt kuuled, pole vaja meile rääkida.
Mõtelda - kangelase lesk! Võiks vait olla! Ise...
Seltsimees vanemseersant, mina olen muide väga närviline ja kaotada pole mul midagi.
Mida sa ütlesid?
Ärge tülitsege, tüdrukud!
Ma loen teile parem luuletusi. Tahate?
Mis sa nüüd, rumaluke?
Ma ei tea, Rita. Midagi ma ei tea.
Me elasime kordonis täitsa omaette.
Isa oli metsavaht.
Ema ütles mulle ikka:
Usu, tütreke, võib-olla tuleb su õnn juba homme. Ei lähe mööda.
Sõidate ära?
Homme.
Kes seal on? - Mina.
Kas on igav?
Igav jah.
Rumalusi ei maksa isegi igavusest teha.
Aga kevadel sain temalt kaardi.
"Sa pead õppima, Liza.
Sõida augustis linna. Panen su tehnikumi, millel on ühiselamu."
See oli möödunud, 1941. aastal.
Usu, Liza, tingimata usu!
Ehk ongi see tõsi, et õnn on kusagil lähedal ja leiab su homme üles.
Ainult tagasiteed tema juurde pole olemas.
Sonja, loe veel!
Teid armastasin, armastus võib-olla ei ole hinges täitsa kustund veel.
Ent ärge sellel segada end laske, ei taha ma, et kurb teil oleks meel.
Teid armastasin hääletult ja lootuseta, kord aralt ja siis armukadedalt.
Teid armastasin nii siiralt ja nii õrnalt, et annaks Jumal teil leida sellist armastust.
Mis sa nüüd?
Mis sinuga on?
Osjaninal on vedanud.
Ta jõudis mehel olla ja sünnitas...
Aga mina käin 18. eluaastast saadik selles mundris. Ka mina tahaksin...
Pole vaja!
Küll jõuad. Jõuad veel.
Þenja, tal on pere.
Aga ma ju armastan teda, isa.
Ärge tehke! - Tuld!
Mõrtsukad! - Tuld!
Seltsimees polkovnik, lubage pöörduda! - Mis on?
Näete!
Þenja, kust sina siia said?
Mida te teete? Lõpetage!
Mõrtsukad! - Tuld!
Mis sinuga on, Þenja?
Mul on ka omad arved õiendada.
Kellele? - Komelkovale.
Kellele? - Tðetvertakile.
Võta, Rita! - Pole vaja. - Võta, võta!
Aitäh.
Tüdrukud, ärge mind ainult maha lööge.
Kuulsin eile kõike juhuslikult pealt.
Ma ei ütle kellelegi midagi, kuni surmani.
Siin on suhkur, kontsentraat... Mul jääb üle. Võta, Rita!
Jagu, seis!
Vabalt! Rivitult!
Kas kalale, seltsimees komandant? - Ei, ujuma.
Vesi on külm. ärge end ära külmetage!
Saunas on parem. - Äkki võtab vähk kuskilt kinni?
Tulge meiega, küürime selja puhtaks.
Liza, pole vaja! - Oodake!
Võtaks teid see ja teine!
Tere, tüdrukud!
Oi, Þenka, sa oled nagu näkineid!
Sul on läbipaistev nahk.
Tee või skulptuur!
Ilus!
Selline figuur mundrisse toppida!
Kohe viskan teile leili juurde!
Jõnglased, ärge puutuge midagi!
Küll on hea!
Sõdurielus on saun kõige suurem nauding.
Kui kunagi vanast peast lapselapsi hoiame, siis meenutame seda saunaskäiku.
Kõigepealt on vaja lapsi sünnitada.
Oi, tüdrukud! - Vaadake!
Hea pesu on mu nõrkus.
Pane see "nõrkus" endale selga ja ma lajatan sulle toimkonna väljaspool järjekorda!
Olen selle eest juba lugematul arvul toimkondi saanud.
Ja ikkagi kandsid? - Ja milleks neid üldse selga panna?
Oi, tüdrukud, kui kole ma olen! - Jäta, Galka!
Tule siia!
Näe, kui sihvakas!
Me teeme sinust sellise kaunitari, et lase aga olla.
Aga korraldame balli? - Korraldame!
Mis rõõmu puhul? - Kui pole rõõmu, siis teeme kõige kiuste!
Siin on meie küla. Siin on Legonti järv.
Murmanski raudtee. Valge mere kanal.
Aga ümberringi on mingid nooled ja ringid. Milleks, ah?
Kõik teed on peale märgitud.
Ja kõike *** teavad.
Kõike, aga mitte päris. Teed ümber järve *** teavad.
Ja ka soo on märgitud. Ja märgitud, et see on läbipääsmatu.
Tüdrukud lunisid Polinalt grammofoni välja, läheb vist peoks.
Vaata, et *** sul pärast sauna ennast täis ei joo.
Ma neile pidutsen!
Tule nüüd!
Oi, Þenka, sa oled võlur!
Kahju, et kavalere pole.
Mis siis ikka - saagu, mis saab!
N. K. Krupskaja nimeline lastekodu.
Ta palus, et saaksin tema omaks, siis kogu elu mööduks kirelõõmas.
Tema naeratus ja hellitav pilk tõotasid paradiisirõõme.
Nii püüdis vaest südant ta ära rääkida...
Kuid ei armastanud, ei, ei armastanud ta mind.
Miða!
Miða!
Täna sõidame ära.
See on teile.
Aitäh.
Ma tean, et teile meeldib.
Sakslased vallutasid Minski.
Laulavad, seltsimees kolmas. Ja tantsivad.
Ma ei oska.
Just nii.
Näete, kavaler tuleb! Hoidke nüüd alt!
Komandant. - Vaskov tuleb.
Issand, kuidas kardame! Valvel!
Seltsimees garnisoniülem!
Mulle usaldatud allüksus puhkab.
Neli on valveteenistuses. Haigeid pole. Täname sauna eest.
Kannab ette vanemseersant Kirjanova. - Tantsige, tantsige!
Ma vaatan ka.
Õigeks ajaks tagasi jõuad? - Kardan, et ei jõua.
Vene laulu. - Kohe küsin.
Seltsimees vanem, aga mis teile kõige rohkem meeldib?
Aeg on magama minna, tüdrukud. Äratus on kell kuus.
Oota, Rita!
Las Þenja laulab veel. Seltsimees vanem ka kuulab.
Kõik, tüdrukud, kõik! Kontsert on läbi. Määrustik.
Tõsi, tüdrukud. Magada tahaks.
Eks lähme siis.
Polina, ära veel mine - paduvihm, saad läbimärjaks.
Noh, kui nii...
Magada küll veel ei taha, väljas nii valge.
Olgu, tüdrukud, öörahu! Kõik magama!
Seltsimees komandant!
Seltsimees komandant!
Mis vaja?
Metsas on sakslased.
Kust sa tead? - Ise nägin. Dessantväelased.
Kaks meest, automaatidega. - Lahinghäire! Kirjanova minu juurde! Joostes!
Just nii.
Lahinghäire!
Kirjanova komandandi juurde!
Kahte.
Nooremseersant Osjanina.
Andsin lahinghäire, seltsimees kolmas, kavatsen metsa läbi kammida.
Kas lubate otsingu korraldada?
Sakslasi on ju ainult kaks. Ma võtan *** ise kinni, kui vaja. Kuni jälg on värske.
Just nii, seltsimees major.
Aga mida sa kell neli hommikul metsas tegid?
Lihtsalt öövajadused.
Ma ju ehitasin sellisteks vajadusteks teile oma kätega kemmergu.
Või ei mahu ära?
Teate, on selliseid küsimusi, millele naisterahvas ei ole kohustatud vastama.
Ei ole siin naisterahvaid!
On võitlejad ja komandörid. Käib sõda.
Ja kuni sõja lõpuni oleme kõik kesksoost.
Sellepärast ongi teil voodi veel tegemata, seltsimees kesksoost vanem.
Valvel!
Vabalt!
Osjanina, tehke teatavaks, kes lähevad.
Þenja!
Galka! - Oodake, Osjanina!
Lähme sakslasi püüdma, aga mitte kalale. Ja neil on, muideks, automaadid.
Vali sellised, kes vähemalt lasta oskavad. - Oskavad.
Tohib, mina tulen?
Mina vastu ei ole.
Ja veel üks asi. Äkki oskab keegi saksa keelt?
Mina oskan.
Kas te pole määrustikku lugenud? Ette tuleb kanda.
Võitleja Gurvitð.
Aga kus teie pilotkad on?
Kuidas on saksa keeles "käed üles"?
Hände hoch!
Täpselt.
Olgu siis pealegi, Gurvitð. Läheme kaheks päevaks.
Oled sa üksi, Maria? - Üksi.
Juhuks, kui avastate vaenlase või on mingi muu tavatu olukord,
kas keegi looma või linnu häält oskab teha?
Ma küsin tõsiselt!
Metsas hõigates märku ei anna, sakslastel on ka kõrvad peas.
Mina oskan.
Kelle häält? - Eesli.
Sarnane.
Eesleid siinkandis pole.
Olgu, õpime siis pardi moodi prääksuma.
Nii kutsub isapart emast.
Kaks prääksu - tähelepanu, näen vaenlast.
Kolm prääksu - kõik minu juurde. Kas on selge, seltsimehed võitlejad?
Paigale! Kiiremini! Britðkina!
Valvel!
Oma asetäitjaks kogu operatsiooni ajaks nimetan nooremseersant Osjanina. - Just nii.
Ärge parte unustage!
Vasak pool! Sammu marss!
Tulge ruttu tagasi, tüdrukud!
Þenka!
Kahes kolonnis, marss!
Galka! Ära topi oma nina sinna, kuhu pole vaja!
Papa ja mamma on sul elus või oled orb? - Orb? Vist olengi orb.
Kas ise pole kindel või?
Aga kes võib praegu milleski kindel olla, seltsimees vanem? - Tõsi.
Vanemad on mul Minskis. Ise õppisin Moskvas, valmistusin sessiks, aga siis...
Teateid on? - Mis te nüüd!
Vanemad on juudi rahvusest? - Loomulikult.
Loomulikult... Oleksid *** Moskvas, ma ei küsiks.
Ehk jõudsid ära minna?
Eh, kuradi...
Kas tahtsite vanduda? Vanduge, ma olen sellega juba harjunud.
Kas said viga? - Ei.
Noh, võitleja Gurvitð, prääksu kolm korda!
Milleks see? - Lahingulise valmisoleku kontrolliks.
Kas ei mäleta, kuidas ma õpetasin?
Mis juhtus?
Kui oleks midagi juhtunud, siis te kohtuksite juba teises ilmas inglitega.
Tormasite kohale nagu vasikad, endil sabad püsti.
Olete väsinud? - Mida veel!
Siis on hästi. Märkasite ka teel midagi?
Just nagu ei midagi. Käänakul oli oks murdunud.
Õige. Tubli. Aga teie?
Ei märganud midagi, kõik oli korras.
Põõsastelt oli kaste maha pudenenud. - Voh, kus on silm!
Tubli, võitleja Britðkina.
Ja veel oli kaks fritsude saapajälge. Dessantväelaste.
Jälgede järgi otsustades lähevad *** ümber soo.
Ja saavad kõvasti joosta, oma 40 versta. Jooksku terviseks!
Aga meie läheme otse. - Mismoodi?
Mitte siin. Ma tean rada.
Ja nüüd 10 minutit suitsupausiks ja asjade ajamiseks.
Naer jätta! Rivitult!
Ärge kaugele jookske!
Kas seal on sügav?
Kohati... Noh, üldiselt... kuni... Teile vööni. Hoidke relvi!
Minu järel! Ei sammugi kõrvale!
Raisk!
Komelkova, ära jää seisma! - Tulen.
Anna käsi!
Tðetvertak, ära mine lähedale! Osjanina, rabele ise välja! - Mine, Galka!
Seltsimees vanem! - Mis sul on?
Ärge seiske paigal! Imeb sisse.
Saabas tuli jalast. - Kas leidsid?
Ei. - Kuhu nüüd! Seis! - Lähen appi.
Seisa! Tagasiteed ei ole.
Britðkina, ulata talle ritv! Rabele välja, Komelkova!
Minu järel, edasi! - Aga saabas? - Kes seda enam leiab!
Noh, Komelkova, veel natuke! - Hoia kõvemini kinni, Þenja!
Rahu! Saar on käeulatuses.
Peame minema. Edasi! Minu järel! Astuge eeskäija jälge!
Olete võhmal? - Pole hullu.
Aga kas siin kaane on? - Pole siin midagi, surnud paik.
Ärge kartke! See on soogaas.
Vanamehed räägivad, et sellises kohas elab rabavaim.
Kes? - Tont.
Muinasjutud, selge see.
Jälle.
Ärge ainult kiirustage! Rahulikult, siin tõmbame hinge.
Kui hea!
Olete läbi? - Oleme. - Puhake veidi!
Ludri oled sa, Galka. Oleks tulnud varbad krõnksu tõmmata. - Ma tõmbasin.
Pole hullu, teeme talle viisu. - Selge.
Aga alles pärast soo läbimist. Kannatad ära? - Kannatan.
Pärast sauna on mõnus, on ju?
Ma olen märg kuni... Üldiselt, teil ulatub vööni.
Kahju, et pesu selga ei pannud. - Þenja!
Üles!
Võtke ridvad ja minu järel samas järjekorras.
Kuivatama ja soojendama hakkame seal, teisel kaldal.
Þenja, kas sul peeglit on? - Vaata kotti!
Þenja, kammi mind. - Sa oled niigi ilus. Kammi aga ise!
Þenka, aitab juba loputamisest! - Kohe tulen.
Kas kõik on valmis? - Võite tulla.
Kuidas on seltsimehed punaarmeelased, kõik korras? - Korras, seltsimees vanem.
Olete külmunud? - Niikuinii pole kedagi, kes soojendaks.
Kohe hakkad aurama. - Ei tea millest?
Pane jalga!
Näe, milline viisk!
Kas sobib? - Isegi väga. Parem kui saabas.
Teele, seltsimehed võitlejad! Meil tuleb veel oma poolteist tundi jalgadele valu anda.
Minu järel! Joostes marss!
Rutem! Rõõmsamalt!
Noh, Komelkova, said sooja? - Auru pole esialgu näha!
Siit hakkab Sinjuhini seljak.
Vastaspoolt pitsitab seda seljakut teine järv.
Legonti järv.
Siin elas Legonti-nimeline munk.
Otsis vaikust.
Vaikust siin jagub.
Sakslastel on üks tee: nende järvede vahelt, üle seljaku.
On igavene lahing. Rahust võime und vaid näha.
Läbi vere ja tolmu kappab, kappab stepis mära ja tallab stepirohtu...
Seltsimehed võitlejad!
Vaenlane, koosseisus kaks fritsu, liigub Vopi järve rajooni,
eesmärgiga salaja tungida Kirovi raudteele ja Stalini nimelisele Valge mere kanalile.
Ma otsustasin oodata vaenlast algpositsioonil ja teha neile ettepanek alla anda.
Vastuhaku puhul üks neist tappa, kuid teine võtta siiski elusalt kinni.
Kõik on klaar. - Kui on klaar, siis olla positsioonidel vait kui hiired.
Esimesena räägin mina nendega. - Saksa keeles?
Vene keeles! Ja teie tõlgite, kui *** aru ei saa! Räägin ma selgelt?
Kui te ka lahingus nii välja tormate,
siis medpunkti läheduses pole ja emmesid ka mitte!
Sakslasega on parem kaugelt sõdida.
Kuni teie oma karabiine laete, teeb tema teist sõelapõhja.
Sellepärast käsin kategooriliselt lamada, kuni olen andnud käsu tuli avada.
Vastasel korral ma ei hooli, et olete naissugu.
Ja mitte magada, jälgida ümbrust! Kõik!
Sakslased? - Kus?
Oh sa tont! Tundus...
Tukkuge natuke, Fedot Jevgrafõtð.
Mis sa nüüd, Osjanina. See nii sama, murdis korraks maha.
Jään igavesse unne, kui fritsud maha magame.
Lasevad kellegi ülemustest maha või lasevad midagi tähtsat õhku.
Mine ja seleta siis tribunalile,
miks ma, selle asemel, et fritsude leidmiseks metsa läbi kammida, kurat teab kuhu ronisin.
Inimestest hakkas kahju?
Kartsin teid avalikult lahingusse saata? See pole õigustus.
Ei, ei ole õigustus, kui lahingukäsk jääb täitmata.
Aga võib olla *** magavad praegu?
Magavad... - Nemad on ka inimesed.
Te ise ütlesite, et seljak on ainuke mugav läbipääs raudteele.
Aga sinnani... - On poolsada versta. Täpselt.
Ja veel võõral maastikul, kus kardad igat põõsast. Ah?
Margarita... kuidas sind isa järgi kutsutakse? - Kutsuge lihtsalt Ritaks.
Tohib?
"Kallile kodumaa kaitsjale!"
Kingitus.
Tee suitsu, seltsimees Rita! - Ma ei suitseta.
Aga sellele, et nemad on ka inimesed, ma nagu ei mõelnudki. Õigesti ütlesid.
Arvatavasti värvitud? - Omad.
Näkineid.
Enam ei tohi kammidagi.
Lase käia!
Seltsimees vanem, lubage pöörduda?
Pöördu.
Seltsimees vanem, kas teil naine on?
Olen abielus, võitleja Komelkova.
Aga kus teie naine on?
Teadagi kus. Kodus.
Kas lapsi on? - Lapsi?
Oli poisiklutt.
Kuidas nii - "oli"?
Lihtsalt. Ema ei suutnud teda hoida.
Kuidas siis nii?
Naine jättis meid maha.
Rita, räägi talle kõik ära.
Räägin, kui tagasi jõuame.
Kohe näha, et oled elukogenud inimene, võitleja Britðkina.
Arukalt oled end sisse seadnud ja prääksud ka hästi.
Ei ole midagi märganud? - Seni on vaikne.
Pea kõike silmas, Lizaveta.
Kui põõsas sahiseb või teevad linnud kisa...
Sa oled metsas kasvanud, saad kõigest aru.
Küll on hea!
Sõda nagu polekski.
Liza, Liza, Lizaveta, miks ei tervita sa mind.
Miks su hääl ei laula mulle? Või on hääl sul hoopis kole?
Meie kandis oli selline naljalaul.
Kas olete kohalik, seltsimees vanem?
Teenisin siin kaua aega.
Aga meil lauldakse nii...
Hiljem laulame, Lizaveta.
Täidame lahingukäsu ja siis laulame.
Ausalt? - Ütlesin ju.
Vaadake ette, seltsimees vanem, te lubasite!
Sündinud rasketel aastatel, ei mäleta, kust *** on pärit.
Meie - Venemaa ränkade aastate lapsed - ei suuda unustada midagi.
Kas sellest kohutavast ajast on jäänud hullus või veidi lootust?
Sõ***äevadest ja vabaduseajast te nägudel ma verist jälge näen.
Te nägudel ma verist jälge näen.
Kellele sa loed?
Ma küsin, et kellele loed? - Endale.
Aga miks siis kõvasti?
See on ju luuletus.
Rikud silmad ära. - Valge on, seltsimees vanem.
Seda ütlesin niisama, üldiselt. Ära kivide peal istu!
*** jahtuvad ja hakkavad sinust sooja imema. Laota sinel alla.
Olgu, seltsimees vanem. Aitäh.
Aga kõvasti ära ikkagi loe.
Õhtuks on siin õhk rõske, tihe - aga koidikud on siin vaiksed.
Ja sellepärast on kõik kuni viie versta peale kuulda.
Sonjale igaveseks! Miða.
Mida sina siin kügeled?
Külm on.
Ära siple!
Sul on palavik, seltsimees võitleja.
See on soost ja kadunud saapast.
Võtad puhtalt või lahjendan ära?
Mis see on? - Mikstuur.
Mikstuur? Piiritus! - Piiritus.
Ei joo. - Joo! - Ei joo. - Joo ja ära kobise!
Käsin ära juua!
Joo! - Oi, emake!
Ära hinga!
Emad on neil, kes sõja üle elavad.
Oi, pea käib ringi.
Pole hullu, homme püüad kinni.
Kuidas te ilma sinelita olete? - Ära muretse, mina olen terve.
Saa ainult homseks terveks. Palun sind väga, saa terveks!
Ma püüan.
Emad on neil, kes sõja üle elavad.
Sakslased või? - Lama! Kõigil on kästud magada. - Noh, Galka?
Kus Rita on? - Rita jäi Vaskoviga.
Mis on?
Kuuled?
Linnud kisavad.
Harakad, va valgerinnad, kädistavad.
Tähendab, keegi liigub - häirib neid.
Mine, Osjanina, ärata võitlejad. Kähku! Gurvitð minu juurde.
Aga varjatult!
Tere, seltsimees vanem! - Tere! Kuidas Tðetvertak end tunneb?
Magab. Ei hakanud äratama.
Õige otsus. Oled sidepidamiseks kõrval. Nina välja ei pista.
Ei pista.
Seal *** ongi!
Näed, mõlemad kaks!
Kolm.
Neli.
Viis.
Kuus.
Kuus, seitse...
... kaheksa, üheksa...
Üheksa, kümme...
Üksteist.
Kaksteist.
Kaksteist, kolmteist...
... neliteist, viisteist...
Viisteist. Kuusteist.
Kägu, palju aastaid on mul veel elada jäänud?
Üks.
Kaks.
Kolm.
Esimese seeria lõpp
Downloaded From www.AllSubs.org