Tip:
Highlight text to annotate it
X
Üksteist. 0:00:01.000,1193:02:47.295 Downloaded From www.AllSubs.org
Kaksteist.
Kolmteist.
Kes need on?
Imelikud kujud. - Kaks meest tulid metsast.
Nagu mingid kummitused.
2. SEERIA KOHALIKU TÄHTSUSEGA LAHING
Kuusteist, seltsimees vanem.
Näen.
Ütle Osjaninale, et võitlejad asuksid tagavarapositsioonidele. Aga varjatult!
Oota! Saada Britðkina minu juurde.
Roomates, seltsimees tõlk. Nüüd hakkame roomates elama.
Seltsimees vanem.
Hinga lõbusamalt, Britðkina.
Kas sa tagasiteed mäletad hästi? - Jah.
Kõige tähtsam on soo. - Ma tean.
Pea nüüd, Jelizaveta, ära torma!
Rada on kitsuke, ei sammugi paremale ega vasakule.
Saan hakkama. - Saarekesel tõmbad veidi hinge.
Kannad Kirjanovale ette, et olukord on muutunud.
Oma jõududega me hakkama ei saa. Jäta kõik maha, lähed niisama.
Ära teivast sohu minnes unusta!
Kiirusta, Lizaveta, isa tütar! - Padrunid jätan maha?
Hea, et kohale jõudsite.
Lood on kehvad, tüdrukud... Kehvad.
Tuleb välja, et neid on kuusteist...
Ja siia jõuavad *** umbes kolme tunni pärast. Nii tuleb arvestada.
Britðkina saatsin ma väeossa.
Aga abi peale võib loota alles õhtuks, mitte varem.
Kui me lahingusse astume, siis me vastu ei pea.
Mitte mingil positsioonil ei pea, sest neil on 16 automaati.
Kas vaatame pealt, kuidas *** mööda jalutavad?
Me ei tohi neid üle seljaku lasta. Tuleb *** teelt kõrvale sundida.
Ringiga ümber Legonti järve saatma. Aga kuidas?
Ei. Sakslased ei tulnud siia lahingut lööma.
Tulevad ettevaatlikult, kikivarvul. Et vaenlane ei avastaks.
Et vaikselt ja märkamatult oma eesmärgini lipsata.
Vahest ongi vaja, et *** meid märkaksid, aga meie neid justkui ei näekski.
Siis ehk lähevad ära ja trambivad ümber Legonti järve.
Aga ring võtab vähemalt ööpäeva.
Aga keda ma neile näitan? Ennast ja teid nelja?
Saadavad luurajad ja avastavad, et meid on ainult viis.
Piiravad meid ümber ja teevad ainsagi lasuta nugadega vagaseks.
Räägi, Rita!
Seltsimees vanem, aga mis oleks, kui *** kohtaksid metsalangetajaid?
Milliseid metsalangetajaid? Kus? Metsad on tühjad, sõda ju.
Praegu langetavad metsa naised.
Õige, tüdrukud! Kavalalt mõeldud.
Me alles korraldame etenduse ja ma tean sobivat kohta ka.
Kiirustage, aega napib.
Meie tüdrukud tulevad!
Oodake, ma kannan üle. - Mis te nüüd, pole vaja.
Sul on veel haigusevimm sees.
Tulevad, seltsimees vanem.
Kui külm vesi. - Tõsta saba üles.
Määrustikus sellist käsku pole, seltsimees vanem.
Sõjaväelise kõnepruugi unustame mõneks ajaks ära. Ka neil on tõlgid olemas.
Käitute nagu lapsega...
Mikstuuri hakkasid tahtma või?
Märjalt ära ringi lippa. Nüüd ruttu, tüdrukud!
Meil tuleb veel oma esinemine läbi viia. Kähku, kähku!
Liza rätik on küll hea idee.
Kahju, tuli tükkideks rebida. - Pole midagi, kingime talle uue.
Näete, pesu kuluski ära.
Temale on tähtis, et saaks vaid edvistada! Häbitu!
Kata ennast kinni, kuni minuga oled. No nii, tüdrukud, on aeg alustada.
Lõkked tossaku tugevasti, kaigastega kolistage kõvasti!
Ärge ainult välja ronige.
Vilksatage, näidake end korraks. Vot, see on õige. Aga mitte väga...
Praskovja! - Mida?
Võta kirves! - Võtsin juba!
Aita!
Aitan ikka! Ja üks ja kaks! Las ma tõukan!
Ei sütti, niiske vist.
Aga mul põleb hästi!
Veel kord! Korraga! Ei anna alla!
Veel kord! Ja veel kord!
Hoidke alt! - Läks!
Oksi raiuma! Ruttu! - Lahe!
Praskovja, minu järel!
Maða, kas sa kartulid koorisid ära? - Jah, kõik! Käed on täitsa läbi.
Hoidke alt!
Tüdrukud, aidake!
Läks! - Hoia alt!
Rajoonist helistati, lubati abijõudu saata.
Kas varsti saab süüa?
Saavad kartulid valmis, siis sööd!
Tüdrukud.
Hoidke ennast, väga palun teid.
Vilksatage puude, mitte põõsaste vahel.
See puu langetage ise, vaevalt seisab püsti. Komelkova, minu järel!
Hoia kinni, Galka.
Anjuta, anna kirves tagasi!
Otsi enda oma üles. See on minu ja mul on teda vaja!
Tüdrukud, tooge oksi juurde!
Ehk läksid ära?
Tont neid teab, ehk läksidki.
*** on ka kogenud, ega *** kollanokki siia saada.
Ðura, tule appi! - Oota nüüd...
Oota!
Näen.
Suru, no suru! Alla tuli!
Hästi ajastatud.
Luure.
Otsustasid ikkagi.
Kohe tulevad üle ja kõik lendab kuradile.
Kui taipavad, et on avastatud, loevad meid näppude peal üles ja siis on kööga.
Nii...
Need kaks ma koksan ära.
Ja kuni *** mulle automaatidest põrutavad, jõuate ehk ära minna, peitu pugeda.
Mine, Komelkova! Mine tüdrukute juurde! Ma katan teid.
Raja!
Vera! Lähme ujuma!
Seis! Tagasi!
Õunapuudel puhkes punaõisi, uduloore hõljus kohal jõe.
Seisis kaldal Katjakene kaunis, saatis pilgu üle kauge vee.
Seisis kaldal Katjakene kaunis, saatis pilgu üle kauge vee.
Seisis kaldal, lauluviisi laulis, laanekotkast helises ta hääl...
Vanjake, kus sa oled?!
Tüdrukud, läki ujuma!
Kohe, Þenja! - Juba tuleme! Oota meid ka!
Kuhu? Aga kes tööd teeb? Ma teile ujun!
Töö pole jänes, kes metsa jookseb!
Küll ta ootab!
Aga hoidke nüüd alt!
Þenka, seal on teravad kivid!
Ma teile looderdan!
Ujuma lähete pärast tööd!
Minge minu positsioonile. Kui midagi juhtub, siis katate meid.
Kähku puid laasima!
Vanjake, kus sa ometi oled?
Þenja, kas vesi on külm?
Kus sa seal ennast jahutad?
Ei taha - ise teate!
Ma tulen välja!
Noh, tüdrukud, kas lähme ujuma?
Tulen, tulen!
Rajoonist helistati. Kohe tulevad masinad, nii et - pane riidesse, aitab solistamisest!
Mida sa teed?
Mine siit minema, Komelkova!
Kas sa kardad vett või, Vanja?
Vanja!
Ma ei suuda rohkem. Kohe lähen ja hakkan tulistama.
Ei tohi, Sonja. - Mida sa teed? Ma sulle...
Kurat!
Ivan Ivanovitð, abijõud saabusid! *** ootavad! Tehke ruttu!
Aitab tulega mängimisest!
Pane riidesse!
Soojendage teda!
Rahune nüüd. Rahune.
Lähevad ära, Þenja. Ära lähevad.
Hästi petsime *** ära!
Noh, Jevgenia, sa ikkagi ujutasid mind.
Ega ta meelega. - Mida, mida?
See ei olnud meelega.
Oi, seelik kõrbes ära! Tüdrukud, vaadake!
Pole midagi. Me anname sulle uue. Nüüd on korras.
Nüüd sundisime *** kindlasti ümber järve minema. Muud neil üle ei jää.
Kui vaid Britðkina õigeks ajaks kohale lippab.
Küll lippab, ta on nobe.
Noh, tüdrukud, kui võtaks tiba selle asja terviseks?
Võtame tema nobedate jalgade terviseks.
Teie helgete peade terviseks.
Kõige hirmsam on möödas.
Kui tagasi oleme, esitan teid kõiki medalite saamiseks.
Aga Þenkale orden.
Õige. Mina vastu ei ole.
Aga seni tänan teid teenistuse eest.
Teenime Nõukogude Liitu!
Tunned?
Kultuursus vedas sakslast alt. Kohviisu tekkis.
Miks te nii arvate?
Õhus on suitsu - see tähendab, et sättisid end sööma.
Aga kas kõik kuusteist?
Tuleb *** üle lugeda, Margarita.
Kui läheb tulistamiseks,
siis kogu tüdrukud kokku ja minge itta, kasvõi kanalini välja.
Seal kannad sakslaste asjus ette, kuigi ma arvan,
et Lizaveta on selleks ajaks juba omadeni jõudnud.
Kas käsk on selge? - Ei. Aga teie?
Osjanina, lõpeta selline jutt! Me ei ole siin seenel ega marjul.
Mida sa pead vastama? - "Selge" pean vastama.
Hiljem laulame sinuga, Lizaveta.
Täidame lahinguülesande ja laulame.
Aidake! Aidake!
Þenja. Þenja, kas sa kartsid ka?
Ei olnud. Pärast oli.
Oleks ma üksi olnud, aga teie olite siinsamas.
Ega asjata öelda, et koos on surmgi ilus.
*** ei läinud ära, jäid laagrisse. Muudame asukohta.
Jumal tänatud, et sakslastel ei ole ehtsat jahimeest kaasas.
Mis siis on? - Ma kuulsin teid juba kaugelt.
Minu tubakakoti tõid?
Jumala eest, armas Fedot Jevgratõts, unustasin!
Las ta olla, mul on mahorkat.
Aitäh, et mu kotti ei unustanud.
See tubakakott oli mälestusese, kahju lihtsalt.
Sonja, kuhu sa lähed? - Ma tean kus ta on!
Seis! Istu! Tagasi!
Istu!
Saapad tuleb tal ära vahetada. Loksuvad, kuna on oma kaks numbrit suuremad.
Meie jaoks on praegu esmatähtis - ennast mitte paljastada.
Nii et pakkige oma kotid nii, et miski ei koliseks.
Kõike arvestades peaks Liza Britðkina juba meie omade juures olema.
Niipea, kui oleme abiväe jälgedele juhatanud,
viin teid kõiki kalju taha.
Miks?
Kaugemale ära, et te ropendamist ei kuuleks.
Ilma käsivõitluseta siin läbi ei saa.
Pole midagi, me kannatame ära. - Ära sega vahele!
Praegu maskeerume ja korraldame vaatlust kõigis suundades.
Mitte aevastada!
Ja mitte köhida! Sest aevastus kostub kaugele.
Tundub, et Gurvitð karjatas?
Ei, see tundus.
Komelkova, minuga! Teised ootavad. - Just nii.
Minu järel!
Mis on, kas sakslased?
Ole vait. Halvasti! Halvasti!
Vot, miks ta karjatada jõudis.
Teda löödi nagu meesterahvast.
Ei ulatunud südameni esimese korraga.
Hukka saatsin su.
Lama esialgu siin, Sonjake.
Nuuksumiseks ei ole aega, Komelkova!
Tõmba hinge.
*** on siin.
Lähedal. Neid on kaks.
Kohe hakkavad seljakut ületama. Lähevad siit mööda.
Ole seal, selle kalju taga.
Kui *** jõuavad selle männiga ühele joonele, tee mingit kära.
Ei varem ega hiljem.
Tulistada ei tohi, teised jooksevad kohale. Mine!
Tubli, Komelkova!
Avaldan sulle tänu.
Minge eemale. Oi, Jumal, mis see küll on?
*** on inimlikest seadustest üle astunud.
Ja sellega on *** ennast ise väljapoole igasugust seadust tõstnud.
Vahest loputad ka ennast?
Ma saan aru. Siin on harjumist vaja, hing peab kivistuma.
Isegi tugevad mehed, ka nemad...
Kuni oled südametunnistuse uuele lainele häälestanud.
Leiad sa meie omad ise üles?
Hakka minema! Tulge Sonja juurde! Sinna, tähendab...
Jätke hüvasti.
Ilma hüsteerikata!
Õppis ainult viite peale.
Nii koolis, kui ka ülikoolis.
Jah...
Luuletusi luges.
Aga kõige tähtsam, ta oleks võinud lapsi sünnitada.
Ja nemad lapselapsi ja lapselapselapsi.
Ja ei oleks katkenud see niidike.
Aga nemad lõikasid selle niidi noaga läbi.
Pane jalga!
Miks te seda tegite?
Sest võitleja on paljajalu. Me ei mängi siin leludega.
Elavate peale tuleb mõtelda. Sõjas on ainult see seaduseks.
Käsin saapad jalga panna.
Ei tohi. Kuidas te võite? Ma...
Ma kirjutan vanematele.
Aitab valetamisest! Aitab! Ei ole sul vanemaid ja pole olnudki!
Leidlaps oled ja aitab nendest väljamõeldistest!
Miks sa nii? Miks? Õelutsemist ei ole praegu vaja.
Muidu metsistume kõik ära nagu sakslasedki.
Võta.
Pikkade valangutega ära lase, kisub üles. - Ma tean. - Lase lühikestega.
Niisiis. Üleliigsed asjad peidame siia ära.
Kõik relvad võtke kaasa.
Hargnege!
Minu juurde! Lähevad ära.
Kas saite pihta?
Ei, kivikildudega kraapis.
Aitäh, nooremseersant, selle sekundi eest, mille mulle andsid.
Selle sekundi eest pean sind surmatunnini viinaga jootma.
Imekombel pääsesime. Nagu muinasjutus. - Mul veab alati.
Veab... Õnn, et mina nägin neid esimesena.
Olge siin!
Meie temaga nagu inimesega, aga tema...
Kommunistlik noor! Siin on iga võitleja arvel.
Seltsimees vanem, kas te olete kommunist?
Selge see.
Palume teid komsomolikoosoleku juhatajaks.
Ja milline päevakord on ette nähtud?
ÜLKNÜ liikme ebaväärikas käitumine lahingus.
Argus.
Viime ürituse läbi, jah?
Mõistame seltsimees Tsetvertaki süüdi, kirjutame protokolli?
Aga fritsud panevad protokollile resolutsiooni alla? Sobib, jah?
Ei sobi.
Seega, kui vanem ja kui kommunist,
jätan praegu kõik koosolekud ära.
Mis puutub argusesse, siis seda ei olnud.
Argus lööb alles teises lahingus välja.
See oli lihtsalt kogenematusest tulenev peataolek.
On mul õigus, võitleja Tsetvertak?
Käsin pisarad ja tati ära pühkida!
Osjanina, liigu edasi ja jälgi metsa.
Ülejäänud võitlejad hakaku sööma ja püüdku võimaluste piires puhata.
Söö, Tsetvertakike.
Näh, söö. - Aitäh.
Miks *** lahingust hoidusid? Mis sa arvad?
Sa ei tea. Ka mina ei tea.
Aga vaenlast tuleb mõista.
Sõda - see ei ole lihtsalt, kes kelle maha laseb.
Sõda - see on, kes kelle üle mõtleb.
Te peaksite puhkama.
Ei tohi, Margarita. Otsingule tuleb minna. Jaksu ei ole, aga on vaja.
Kellega lähete?
Sa oled hea võitleja, Osjanina, aga määrustikku ei tunne.
Määrustik... Mis määrustikus on öeldud?
Komandör ei ole ainult ülemus.
Ta peab olema ka kasvatajaks.
Ei ole vaja. Parem minge Þenkaga.
Muidugi oleks parem.
Me ei tohi lubada, et inimene kaotaks austuse iseenese vastu.
Järgnege meile, hoidke pikka distantsi. Ilma asjadeta, ainult relvad.
Kui kuulete laske või kahte prääksu, varjuge ja oodake, kuni me tagasi tuleme.
Aga kui ei tule, siis minge ära.
Varjatult, läbi endise positsiooni, itta. Esimeste inimesteni.
Kui vana sa ka oled? - Ausalt või? Seitseteist.
Sõjakomissariaadis valetasid või?
Valetasin, et sakslased tapsid mu vanemad.
See juba on midagi!
Aga mul olid ju kunagi vanemad?
Perekonnanimi anti lastekodus?
Jah, majandusjuhataja mõtles välja. - Pole midagi, hea nimi.
Teile meeldib? - Lihtne, aga ilus.
Ole paigal. Nagu sind polekski!
Ema!
Esimene jagu piirab ümber!
Ülejäänud minuga!
Meie Nõukogude kodumaa eest! Hurraa!
Jookseme, Rita. Jookseme, *** on ju ainult kahekesi!
Ei tohi, Þenja! Käsk on käsk!
Piirake *** ümber, poisid! Pekske faðistlikku lurjust!
Minu järel! Edasi!
Faðistlike lurjuste pihta, tuld!
Kuidas soovid. Siis ma lähen üksi!
Võitleja Komelkova, see ei ole mingi mäng, see on sõda!
Kodumaa eest! Stalini eest! Edasi!
Kuuled?
Ta viib neid meist ja Galkast kaugemale.
Ta lubas, et on homseks tagasi.
Vahest joome veel teed?
*** on kuuekesi.
Saavad hakkama.
Ööd on nii valged...
Valged, kuid külmad.
Põhi.
Kui vaid tüdrukud end ära ei külmetaks.
Kuidas see küll sinuga juhtus, Lizaveta?
Ma kiirustasin.
Seltsimees vanem!
Fedot Jevgrafõtð, need oleme meie! - Me oleme siin!
Armas! Fedot Jevgrafõtð!
Elus!
Mu kallis! Ära ootasime! Ära ootasime!
Mis te nüüd, tüdrukud! Mis te nüüd!
Olete ikka söönud midagi, maganud kasvõi pool silmatäit?
Ei olnud tahtmist, seltsimees vanem.
Mis seltsimees vanem ma enam olen, õekesed? Ma olen teile justkui vend.
Nii et ütelge mulle Fedot või lihtsalt Fedja, nii nagu memm kutsus.
Mu nimi ei ole just kõlav, aga on milline on.
Galja me matsime ära.
Vapralt võideldes langesid meie seltsimehed.
Galja Tsetvertak tulevahetuses.
Aga Liza Britðkina uppus sohu.
Tuleb välja, et koos Sonjaga on langenuid juba kolm.
Nii see on.
Selle eest oleme terve ööpäeva vaenlast kinni hoidnud. Ööpäeva.
Nii et mälestame meie õekesi.
Heaga mälestame.
Miks te käsku ei täitnud?
Millist käsku?
Ma ju käskisin teil itta ära minna?
Aga me ju läksimegi.
Läksite... - Asjad võtsime kaasa.
Asjade eest aitäh. Aga nüüd kuulake uut käsku.
Tehke end korda, laadige asjad selga ja sammu marss.
Abi ei ole meil enam kusagilt loota.
Aga sakslased tulevad. Nii et - istumiseks aega ei ole.
Aga sina, Fedot?
Nüüd on minu kord üks ööpäev võita.
Kolmest, keda enam tagasi ei too, jagub mulle mu elupäevade lõpuni.
Mis sul kadunud on, Fedja?
Jäin kahurväest ilma. Sütik on kadunud.
Aga granaat ilma sütikuta on tükk rauda.
Munakivi on ka rohkem väärt.
Pole midagi, Fedot, saame hakkama.
Saame hakkama, seltsimees vanem.
Et teie varju ka siin ei oleks! Annan kolm minutit.
Mitte kuhugi me siit ei lähe!
Ma annan teid allumatuse eest... tribunali alla!
Mida te küll minuga teete, tüdrukud?
Meie muretseme ka, seltsimees kolmas. Väga muretseme.
Üle kahe ööpäeva.
Ei kippu ega kõppu.
Ei ole kedagi saatnud. Ei ole saatnud, ütlesin ma!
Ligilähedast marsruuti tean.
Just nii, silmapilk kohale saabuda!
Seltsimehed võitlejad!
Hambuni relvastatud vaenlane liigub meie suunas.
Naabreid meil ei ole, ei paremal ega vasakul.
Abi ei ole meil kuskilt loota.
Sellepärast käsin kõigil võitlejatel ja ka endal, hoida rinnet.
Hoida. Isegi siis, kui jõud on otsas, ikkagi hoida.
Siin kaldal sakslastele kohta ei ole.
Selle pärast, et meie selja taga on Venemaa.
Kodumaa, kui lihtsamalt ütelda.
Vennad, küll on hea elada meil siin,
meie vanemaga pole muresid.
Tulistate alles siis, kui fritsud vette ronivad.
Aga seni hingate või kordamööda, et linnud vait ei jääks, selge?
Selge.
Võta, aga üle jõe tulista karabiiniga, automaati hoia pärastiseks.
Kui *** forsseerima hakkavad, siis kulub ta marjaks ära. Selge, Rita?
Selge, Fedja. - Oota!
Hoia silm peal! Vaata, et *** mööda ei pääseks!
Selge. - Lase käia!
Seltsimees vanem.
Tulge ruttu! Rita!
Siia!
Millega? - Granaat.
Juua... juua...
Kohe. - Ei tohi.
Too lappe! Pesu!
Rutem!
Mitte siidi, linast anna! - Ei ole.
Aitäh, Þenja.
Sakslased? Kus sakslased on?
Mine... mine.
Kas katad meid? - Jah.
Pole midagi... pole midagi, Rita.
Killud ei läinud sügavale. Paraneb ära.
Mine... mine sinna. Þenka on seal.
Kuhu kiirustate?!
Juhib *** eemale. Enda järele meelitab.
Jäta mind maha!
Jäta!
Ümber piirata! Minu järel!
Ta palus, et saaksin tema omaks, siis kogu elu mööduks kirelõõmas.
Tema naeratus ja hellitav pilk tõotasid paradiisirõõme.
Kord naeratas ja siis pisaraid valas,
kuid ei armastanud...
Nii püüdis vaest südant ta ära rääkida...
Noh, lurjused! Tulge siia, raisad!
Nii püüdis vaest südant ta ära rääkida...
Kuid ei armastanud...
ei armastanud ta...
Otsa said... Mind!
Huvitav.
Hei, teie seal!
Rita eest! Galja eest! Sonja eest! Liza eest!
Ta ütles, et olen ta südame põksuma pannud,
lootusega täitnud ta vaevatud hinge...
Tulge aga siia!
Tulge, tulge!
Aa... kardate?
Raisad!
Sai ta silmapilkselt surma?
Jah.
Oleks võinud peitu pugeda, kuid ei tahtnud.
Aga kus sakslased on?
Ära läksid. Arvatavasti lõhkeaine järele.
*** ei võitnud meid! Saad sa aru? Ei võitnud.
Valutab?
Vot siit valutab mul.
Saatsin teid hukka. Kõik viis saatsin hukka.
Ja mille pärast? Mingi kümnekonna fritsu pärast?
Miks sa nüüd nii?
Kõik on ju arusaadav... Sõda.
Kuni on sõda - on arusaadav.
Aga pärast, kui rahu tuleb?
Kas on arusaadav?
Mida siis vastata, kui küsitakse:
"Kuidas te, mehed, meie emasid kuulide eest ei osanud hoida?"
Pole vaja. Me kaitsesime kodumaad. Ära piina ennast!
Lama siin, kuni ma ümbrusele pilgu peale heidan.
Ainult kaks padrunit on jäänud, aga koos sellega on ikkagi rahulikum.
Oota.
Tule siia.
Mäletad, ma sattusin sakslastele peale metsateel?
Ma käisin siis linnas ema juures.
Mul on seal poeg, Igor. Kolme-aastane.
Ema on väga haige.
Ära muretse, Rita. Ma sain kõigest aru.
Aitäh sulle.
Ma käin nüüd luurel ära ja tulen tagasi.
Ööseks jõuame juba omade juurde.
Suudle mind.
Okkaline...
Mine. Kata mind okstega ja mine.
Ja jõua kindlasti kohale.
Koos jõuame.
Mida sa küll tegid, tüdruk? Mida sa küll tegid?
Pikali!
Pikali! Pikali!
Pikali! Pikali!
Nurka!
Nurka!
Hände hoch!
No kuidas on, kas saite kätte?
Saite, jah?
Viis tüdrukut!
Ainult viis tüdrukut oli. Kõigest viis! Ja te ei pääsenud läbi!
Mitte kusagile ei läinud! Kõngete siia!
Kõik kõngete! Ise löön teid maha, ise!
Ja siis las mõistavad mu üle kohut! Las mõistavad!
Siin Moskva. Nõukogude informbüroo teatab.
Õhtune teadaanne.
Kolmandal juulil ei toimunud rindel midagi olulist.
Mõningatel rindelõikudel toimusid kohaliku tähtsusega lahingud.
Jälle hiilib öö üle uniste mägede, lõkkevalguses säravad kaaslaste silmad.
Koos viimase lauluga vaikib ka tuul, nähtavasti otsib kusagil sind.
Oleks tore, kui kaaslased kõik kohtuksid seal, kus liustike kodu.
Rännuteedel olen kohtunud paljude sõpradega, kuid nende seas siiani pole näinud sind.
Otsima jään, lootusekiir mind saatmas veel, mingu või sada aastat sellel raskel teel.
Otsima jään, lootusekiir mind saatmas veel, et kunagi ootad sa mind mu teel.
Kas meeldib? - Väga.
Muide, need kummitused on ikka veel siin.
Valmis, taat.
Siis on hästi, Igor.
Tõlkinud: *OSS@Sihva ja Ades subclubfuture.net
FILMI LÕPP.
Downloaded From www.AllSubs.org