Tip:
Highlight text to annotate it
X
Alustaksin tähelepanekust,
et paljude jaoks on Ameerika rahale ja
materiaalsetele asjadele suunatud riik.
Aga mõne teise nurga alt vaadates
näed teistsugust riiki,
kus on vabatahtlikud ja heategevuslikud ideed.
Oleme kaua rääkinud, et vajame palju vabatahtlikke.
Ometi näitab uuring,
mis tehti 3 aastat tagasi,
et vähemalt kolmandik vabatahtlikest ei naase tööle,
sest neid ei hoitud, *** ei tundnud end kasulikuna.
Järelikult värbame uusi inimesi valdkonda, mis pole selleks valmis.
Meil on liikumine, mis püüab kaasata
firmasid oskuslikku vabatahtlikku tegevusse.
Oma töötajatega on paljud panustanud.
Näiteks Deloitte.
*** on lubanud MTÜ-sektorile tööd 50 miljoni dollari ulatuses kolmeks aastaks.
Aga selliste MTÜ-de leidmine, kes saaks nendega mõjusalt töötada,
on suur väljakutse.
Oleme kogu aeg dollareid taga ajanud.
"Kui me saame raha, on kõik hästi."
Aga kui meil on ulatusliku teadmistepagasiga konsultandid,
kes nõustaksid nt strateegilisel planeerimisel,
siis me ei ole selleks valmis.
Vanad põhimõtted heategevusest lõid meile aluse
ameeriklastest, kes mõtlevad endast kui heategevuslikest inimestest.
Seda öelnud, arvan, et meil on aeg edasi liikuda,
muuta sektor professionaalsemaks,
muuta oma töötajad vastuvõtlikumaks
oskuslikele vabatahtlikele
ja olla ettevõtetele head partnerid
enne, kui me läheme annetusi küsima.
Mainisite, et inimesed õpivad üksteist tundma firmasiseselt
ja et firmad on nii suured, et inimesed tegelikult ei tea üksteist.
Tõsi, eriti suurtes ettevõtetes.
Oleme näinud ühinevaid ettevõtteid,
kus vabatahtlik tegevus ja sektoriülene partnerlus
aitab lähendada eri firmade kultuure.
Ja see on mõjus viis, mis põhineb väärtustel,
mitte ainult keskenduda oma valdkonnale, vaid olemise viisile.
Sedaviisi inimeste kokkutoomine
on palju võimsam
kui inimeste saatmine konverentsidele või tiimimiitingute korraldamine.
Väärtustele tuginev inimeste ühendamine on palju mõjusam.
Paljud Eesti firmad teevad suve- ja spordipäevi arvates,
et nii on nende töötajad õnnelikud.
Aga te väidate, et sotsiaalse aspekti lisamine annab palju rohkem.
Hiljutised uuringud on näidanud, et uus tööjõud
on valmis töötama väiksema raha eest, aga olulisemad on firmaga sarnased väärtused.
Ja seda konkreetses vormis.
Uus töötajate põlvkond loodab näha integreeritud lähenemist
sotsiaalselt vastutustundliku lähenemise ja igapäevase töö vahel.
Uus millenniumi-põlvkond ootab seda integreeritust.
*** soovivad, et eri tükid nende elus on vastutustundlikud
keskkonna, kogukonna ja nende endi ees.
*** mõistavad, et ettevõtted peavad raha teenima,
aga oluline on leida ka uusi viise, kuidas vähendada koormust
meie planeedile, kogukonnale ja meile endile.
Need on hübriidsed väärtused,
kus me soovime saada tugevamaid ettevõtteid,
aga ka tervislikumaid kogukondi ja paremat planeeti samal ajal.
See on vaimustav, et uus generatsioon on nii väärtustele orienteeritud.
Arvatavasti on olnud rohelisel liikumisel sellele oma mõju.
Nüüdseks oleme näinud, et ettevõtted kulutavad mõõdutundetult.
Pakiline vajadus tegutseda
ulatub keskkondlikest põhjustest kaugemale
ja on pannud me ühiskonda, eriti noori, mõtlema sellele,
mida me peame tegema, et muuta senist tegutsemist.
Kuidas majanduskriis on siinsele MTÜ-sektorile mõjunud?
Mitmed firmad on paljust läbi käinud,
aga *** on alles jätnud oma filantroopiaprogrammid,
eriti oma töötajate kaasamise programmid,
kuna töötajate uuringud näitavad, et
kõige olulisem on hoida töötajate moraali üleval.
Ameerikas on MTÜ-del pikk ajalugu, Eestis ulatub see umbes 20 aasta taha,
mida *** võiksid silmas pidada?
Ma ütleks, et olge konkurentsivõimelised.
Pingutage, et teie pakutavad teenused oleksid kõrgetasemelised.
Veenduge, et te ei küsi annetust,
vaid et see on mõistlik investeering
nii teie riigile kui ka firmadele.
Olge valmis seda välja ütlema.
Olge valmis olema head partnerid firmadele,
hoolitsege, et keegi teie töötajatest sellega tegeleks.
Kaasake vabatahtlikke
oma eelarvestamisse,
juhtimisteemalistesse aruteludesse jm.
Te vabastate end finantsilise organisatsiooni piirangutest, kui mõtlete kohe alguses
tööjõust, oskustest ja annetest kui ühest tervikust.
Tõlkinud EMSLi vabatahtlik Kirsikka Taavel.