Book 01 - 4. peatükk -Jumalaema kirik Pariisis Victor Hugo - Master Jacques Coppenole

-Raamatu esimene. IV PEATÜKK. MASTER JACQUES COPPENOLE. Kuigi pensionär Genti ja Ülipühitsetud olid vahetades väga madal vibud ja paar sõna hääled ikka madalam, mees ülbe väärikus, kus on suur nägu ja lai õlgadele, esitles end, et sisestada kursis Guillaume RYM, üks oleks väljendunud teda bull-koera külg ja rebane. Tema tundis vammus ja nahast Nahkanuttu valmistatud kohapeal samet ja siid, mis ümbritsevad teda. Eeldades, et ta oli mõned peigmees, kes oli varastatud, Usher lõpetas ta. "Oota, mu sõber, sa ei saa edasi!" Mees nahast Nahkanuttu õlgadega teda kõrvale. "Mida see suli tahavad minuga?" Ütles ta, et stentorlik toonid, mis muutis kogu saal tähelepanelik see imelik colloquy. "Kas te ei näe, et olen üks neist?" "Teie nimi on?" Nõudis juhatada. "Jacques Coppenole." "Sinu pealkirjad?" "Sukakaupmees at märk" Three Little Ketid, "Genti." Usher recoiled. Võiks tuua iseenda teatada raehärradele ja burgomasters, kuid sukakaupmees oli liiga palju. Kardinal oli okkad. Kõik inimesed olid jõllis ja kuulates. Kahe päeva jooksul Ülipühitsetud olnud avalda oma kõik endast oleneva, laku need flaami kannab kuju ja muuta neid veidi rohkem esinduslik avaliku ja see friik oli ehmatav. Aga Guillaume RYM, tema poleeritud naeratus, lähenes juhatada. "Kuuluta Master Jacques Coppenole, sekretär raehärradele linna Gent," ütles ta sosistas väga madal. "Usher," interposed kardinal, valjusti, "kuulutab Master Jacques Coppenole, sekretär of raehärradele ja hiilgav linn Gent. " See oli viga. Guillaume RYM üksi oleks conjured ära raskustes, kuid Coppenole oli kuulnud kardinal. "Ei, rist Jumal?" Hüüatas ta, tema hääl äike, "Jacques Coppenole, sukakaupmees. Kas sa kuuled, Usher? Ei rohkem ega vähem. Risti Jumal! sukakaupmees; et trahvi piisavalt. Monsieur ertshertsog on rohkem kui üks kord otsis oma GANT minu voolik. "Naer ja aplaus lõhkemise edasi. Jest on alati aru, Pariisis ja seega alati tervitatav. Olgem lisada, et Coppenole oli rahvast ja et audiitorid mis ümbritsevad teda ka inimesi. Seega suhtlemine teda ja neid oli kiire, elektri-, ja, kui nii võib rääkida, on tasemel. Upsakas õhku flaami sukakaupmees poolt alandav õukondlased, oli puudutamisel kõik need Plebeiji hinge, et edasilükkunud sentiment väärikuse veel ebamäärane ja ebaselge viieteistkümnendast sajandil. See sukakaupmees oli võrdne, kes oli just leidnud oma enne härra kardinal. Väga magus mõtetest halb stipendiaatide harjunud austama ja kuulekus suunas käsutäitjad seersandid kohtutäituri Sainte-Genevieve, kardinalirüü rongi-kandjaks. Coppenole uhkelt noorele Ülipühitsetud, kes pöördus tagasi lasulise kõikvõimas kodanlik kartsid Louis XI. Seejärel, samal ajal Guillaume RYM, "salvei ja pahatahtlik inimene", nagu Philippe de Comines paneb see, vaatasin neile mõlemale naeratus nöökimine ja üleolekut, iga otsis oma koht, kardinal üsna hämmeldunud ja mures, Coppenole rahulik ja upsakas, ja mõelda, pole kahtlust, et tema pealkiri sukakaupmees oli nii hea kui tahes muud ju, ja et Marie Burgundia ema, et Marguerite kellele Coppenole oli päeva andes mehele, oleks olnud vähem karta kardinal, va sukakaupmees; jaoks ei ole kardinal, kes oleks ässitasid mässu meeste seas Genti vastu lemmikute tütar Charles Bold, see ei ole kardinal, kes võis kangendatud rahvas koos sõna vastu pisaraid ja palveid, kui Maid of Flanders tuli anuma tema inimesi nende nimel, isegi väga suu tellingud, samal ajal sukakaupmees oli ainult tõsta tema nahk küünarnuki, et põhjustada langeda teie kaks pead, eriti eredate seigneurs, Guy d'Hymbercourt ning kantsler Guillaume Hugonet. Sellegipoolest peaksid kõik oli üle vaeste kardinal, ja ta oli sunnitud Valama kurkkuunsa kuni setted mõru tass on nii halb firma. Lugeja on arvatavasti ei unustanud jultunud kerjus, kes oli olnud klammerdumine kiire to piiril kardinal galeriis kunagi algusest proloog. Saabumist hiilgav külalised ei olnud veel kaugeltki põhjustas talle lõõgastuda tema ootel, ja kuigi prelaati ja suursaadikud pakkimine end kioskites - nagu tõeline flaami heeringad - ta elama ise tema lihtsuse ja julgelt ületanud tema jalad architrave. Ülbus menetlus oli erakordne, kuid keegi ei märganud seda Esiteks, kõigi tähelepanu on suunatud mujale. Tema, tema poolel tajutav midagi, mis juhtus saalis, ta liputas pea koos muretus ja napoli, korrates aeg-ajalt, keset kära, alates mehaaniline harjumus, "Armastus, palun!" Ja kindlasti oli ta, läbi kõigi nende kohal, ainus, kes ei olnud deigned omakorda tema pea juures sõnelus vahel Coppenole ja juhatada. Nüüd võimalus ordineeriti et kapten sukakaupmees Genti, kellega inimesed olid juba elav sümpaatia ja kellele kõik silmad olid needitud - peaks tulema ja istub esireas galeriis, otse eespool Kogunud ja inimesed ei olnud veidi üllatunud, et näha flaami suursaadik, sõlmimist oma kontrolli suli seega alla asetatud oma silmad annetama sõbralik puuduta et räbalais õla. Kerjus pöördus ringi, seal oli üllatus, tunnustamist, valgustus koosneb two näoilmesse, ja nii edasi kulgeb, maksmata vähimatki kuulda sisse maailma pealtvaataja sukakaupmees ja armetu olles hakkas vestelda madala tooniga, hoides teineteise käelabade Vahepeal aga kaltsudest Clopin Trouillefou, mis jaguneb upon puuvillakangast kulla estraad, mis on toodetud mõju röövik on oranž. Uudsuse see ainsuses stseen põnevil nagu vulin on rõõmsasti ja gayety sisse hall, et kardinal ei olnud aeglane, et tajuda seda, ta half kallutada ettepoole ja kuna alates punktist, kus ta paigutati ta võiks püüda vaid ebatäiuslik silmas Trouillerfou on häbistava vammus ta väga muidugi ette kujutada, et kerjav küsisin almust, ja vihane oma Audacity, hüüatas ta: "Kohtutäitur kohtute, heitlema mulle, et soldat jõkke!" "Cross of God! Monseigneur kardinal, "ütles Coppenole ilma suitsetamisest Clopin on poolt, "he'sa sõber." "Hea! hea! "hüüdis rahvas. Sellest hetkest, Master Coppenole nautisid Pariisis Gentis, "suure teene koos inimesed, sest mehed, et omamoodi naudin seda, "ütleb Philippe de Comines," kui *** on seega korrastamata. " Kardinal natuke oma huuled. Ta kummardus suunas oma naabri, Abbe Saint Genevieve, ja ütles talle madala toon - "Fine suursaadikud monsieur ertshertsog saadab siin teatada meile Madame Marguerite! " "Teie ülekaaluga," vastas Abbe, "jäätmed oma viisakus nende flaami sigadega. Margaritas ante porcos, pärleid sigade ette. " "Ütle pigem," nähvas kardinal, naeratades, "Porcos ante Margaritam, sea enne pärl. "Kogu vähe kohus cassocks läks arvesse ecstacies üle selle mängu peale sõnu. Kardinal tundsin veidi kergendust, ta oli sulgub Coppenole, ta oli ka oli tema jest tervitatav. Nüüd on neid meie lugejatele, kellel on võimu üldistades pilt või idee, nagu väljendus jookseb stiilis-päevalt, luba meil küsida, kui *** on kujunenud väga selge kontseptsioon etendus esitles sel hetkel, pärast mida oleme vahistas oma tähelepanu, mida suur rööpkülik on suures saalis palee. Keset saali, mida toetavad vastu Lääne-seina, suur ja kaunis galerii draped lapiga kuld, kuhu sisestada rongkäik, läbi väikese kaardunud uks, haua tegelaste, teatas järjestikku läbilõikav hääl juhatada. Esiküljel pingid olid juba mitmeid auväärne arvud, summutada Kärpännahka, samet, ja helepunasest. Umbes estraad - mis on endiselt vaikne ja väärikas - all vastupidine, kõikjal, Suurepärane seltskond ja suur kahin. Tuhanded pilgud suunatud inimeste poolt iga näo pärast estraad, tuhat sosistab üle iga nime. Kindlasti etendus on uudishimulik, ja hästi väärib tähelepanu pealtvaatajat. Aga taamal, päris lõpus, mis see on omamoodi estakaad töö nelja Narrinkaapu nukud talle ja rohkem alla? Kes on see mees kõrval estakaad koos must vammus ja kahvatu nägu? Alas! mu kallis lugeja, see on Pierre Gringoire ja tema proloog. Me kõik oleme unustanud teda täielikult. See on täpselt see, mida ta kartis. Hetkest kardinalirüü sissepääs, Gringoire ei lõpetanud värisema eest ohutust oma proloog. Algul oli ta nõudis osalejaid, kes oli lõpetanud ajutistele, jätkata ja tõstma häält, seejärel tajuda, et keegi ei kuula, ta oli lõpetanud neid, ja ajal kogu kvartali tund, et katkestus kestis, ei olnud ta enam tempel, et volang kohta, et kaebus Gisquette ja Lienarde ja nõuda oma naabritega jätkumist proloog, kõik asjata. Keegi quitted kardinal, saatkonna ja galerii - ainus kesklinnas on see suur ringi visuaalne rays. Samuti peame uskuma, ja me öelda, et see kahetsusega, et proloog oli alanud veidi väsinud publik hetkel Ülipühitsetud kohale jõudsid, ja loodud levikuohtu nii kohutav mood. Lõppude lõpuks on galeriis samuti marmorist laud, etendus oli sama: konflikti Labor ja vaimulike aadel ja haldusmenetlust. Ja paljud inimesed eelistanud neid elus, hingamine, liikudes, torupainutust iga teine ​​liha ja veri, antud flaami saatkonna selles Episcopal kohtu all kardinalirüü rüü all Coppenole on Nahkanuttu, kui värvitud, Kaetud läbi, rääkisime salmis, ja nii rääkida, täidisega all kollane keset valged tuunikad, kus Gringoire oli nii naeruväärselt neile selga. Siiski, kui meie luuletaja nägi vaikne taastub mingil määral ta töötada salaplaan, mis oleks lunastatud üldse. "Monsieur," ütles ta, keerates suunas üks tema naabrid, hea, suur mees koos patsiendi nägu, "Oletame, hakkame uuesti." "Mida?" ütles oma naabrile. "Ta! Mystery, "ütles Gringoire. "Nagu teile meeldib," tagasi oma naabrile. See semi-aprobatsioon piisanud Gringoire ning läbi oma asju ise, Ta hakkas karjuma, segavatele end rahvahulga nii palju kui võimalik: "Alustage mõistatus jälle! hakata jälle! " "Kurat!" Ütles Joannes de Molendino, "millised need jabbering alla taamal juures Saali lõpu? "(eest Gringoire oli tegemist müra piisavalt neli.) "Ütle, seltsimehed, ei ole, et mõistatus valmis? *** tahavad, et alustada kõike otsast peale. See pole aus! " "Ei, ei!" Hüüdis kõik teadlased. "Maha mõistatus! Maha see! " Aga Gringoire oli korrutatakse ise ja ainult karjus jõulisemalt: "Alustage jälle! hakata jälle! " Need clamors köitnud kardinal. "Monsieur Kohtutäitur kohtute," ütles ta, et pikk, must mees, mis on paigutatud mõne sammu tema enda käest, "on need knaves on püha vees laeva, et *** teevad sellise põrguliku müra? " Kohtutäitur kohtute oli mingi amfiib kohtunik, mingi bat of õiguskorra, mis on seotud nii rott ja lind, kohtuniku ja sõdur. Ta lähenes oma ülekaaluga ja mitte ilma palju hirmu viimase meelepaha, ta kohmakalt selgitas talle näilisest lugupidamatus publiku: et Keskpäev oli saabunud enne tema Paremus ja et koomikuid on sunnitud alustama ootamata oma Paremus. Kardinal laginal naerma. "On mu usk, Ülikooli rektor pidanud tegema sama. Mida ütled, Master Guillaume RYM? " "Monseigneur," vastas Guillaume RYM, "olgem rahul võttes pääses poole komöödiat. Seal on vähemalt nii palju kogemusi. " "Kas need kelmid jätkavad farss?" Küsis kohtutäiturile. "Jätka," ütles kardinal, "see on kõik sama mulle. Ma loen MELOTÜÜPIA vahepeal. " Kohtutäitur arenenud serva estraad ja karjus pärast tugineda vaikimine laine poolt, - "Bourgeois, Rustics ja kodanikeks, et vastata neile, kes soovivad mängida alustada uuesti ja neid, kes soovivad seda lõpuni, Ülipühitsetud tellimusi, et see jätkub. " Mõlemad pooled olid sunnitud tagasi astuma ise. Aga avalik ja autori pika hinnaline vimm vastu kardinal. Nii tegelaste lavale asus nende osad ja Gringoire loota, et oma ülejäänud tööd, vähemalt oleks kuulata. See lootus oli kiiresti hajutasid nagu tema teistele illusioone; vaikus tõepoolest olnud taastatud publiku pärast mood, kuid Gringoire ei täheldatud, et hetkest, mil kardinal andis käsu jätkata, galerii polnud kaugeltki täielik, ning et pärast flaami saadikud seal oli saabus uus tegelaste osaks saatjaskond, kelle nimed ja auastmed, hüüdis välja keset oma dialoogi vahelduv hädakisa Usher, märkimisväärset hävitustööle ta. Las lugeja ette kujutada mõju keset teatri tükis, et yelping ning juhatada, flinging vahel kaks Rhymes ja sageli keset liini sulgudes nagu pärast, - "Master Jacques Charmolue, prokurist, et kuningas kiriklike kohtute!" "Jehan de Harlay, Tall meister eestkostja ametist chevalier ööd, kella vastu Pariisi linna! " "Messire Galiot de Genoilhac, Chevalier, senjoor de Brussac, master kuninga suurtükiväe! " "Master Dreux-Raguier, inspektori Metsaga kuninga meie suveräänne, maal Prantsusmaa, Champagne ja Brie! " "Messire Louis de Graville, Chevalier, volikogu ja kammerhärra kuninga admiral, Prantsusmaa pidaja mets Vincennes! " "Master Denis le Mercier, valvur maja pime Pariisis!" Jne, jne, jne See oli muutumas väljakannatamatuks. See kummaline saatel, mille tõttu on raske jälgida tükk, mis on tehtud Gringoire enam nördinud, sest ta ei suutnud varjata end asjaolu et huvi oli jätkuvalt suureneb ja et kogu oma vajaliku töö oli võimalus olla kuulnud. See oli tegelikult raske ette kujutada rohkem leidlik ja veel dramaatilisem koostist. Neli Isikut proloog oli kurdab end oma sureliku piinlikkust, kui Venus isiklikult (vera incessa patuit DEA) esitles ennast neid, plakeeritud trahvi rüü laager heraldika seade laeva linna Pariisi. Ta oli tulnud ise nõuda delfiin lubas kõige ilusam. Jupiter, kelle äikest kuuldakse korin ka riietusruum, mida toetavad tema väite ja Venus oli punkt, kes ta maha, - see tähendab ilma allegooria, abiellub härra Dauphin kui laps plakeerimata valge damast, ja hoiab oma käsi Daisy ( läbipaistev personifikatsioon Mademoiselle Marguerite Flandria) tuli seda vaidlustada koos Venus. Teatri mõju ja muuta. Pärast vaidlust, Venus, Marguerite ja assistendid leppis kokku esitada hea otsustusvõime aja püha ***. Oli teine ​​hea osa, et kuninga Mesopotaamias, kuid läbi nii palju katkestusi, oli raske teha, mida lõpuks ta kätte. Kõik need isikud olid tõusis by redel laval. Aga kõik oli möödas, ükski nendest iludustest oli tunda ega mõista. On sissepääsu kardinal, oleks võinud öelda, et nähtamatu maagia thread oli järsku välja kõik pilgud alates marmorist tabeli galeriis alates Lõuna-Lääne-otsa saalis. Miski ei võiks jkn silmad publik, kõik silmad jäid kinnitatakse seal, ja uus- comers ja nende neetud nimed ja nende näod, nende kostüümid, tagatakse jätkuv ümbersuunamine. See oli väga piinlik. Välja arvatud Gisquette ja Lienarde, kes pöördus ringi aeg aeg, mil Gringoire kitkutud neile varrukas, välja arvatud suur, patsient naaber, keegi kuulas, keegi vaatasin vaesed, mahajäetud moraali täis nägu. Gringoire nägin ainult profiile. Mida kibedus ta ennäe kogu tema püstitamine au ja luule murenema ära vähehaaval! Ja mõelda, et need inimesed ei olnud pärast punkti algatamist mässu vastu kohtutäituri kaudu, kannatamatus, et kuulda tema töö! nüüd, et *** olid seda *** ei hoolinud ta. Sama esitus, mis oli hakanud keset nii üksmeelse hõiskamine! Igavene üleujutuste ja mõõn populaarne kasuks! Arvan, et *** olid olnud mõtet rippuvad kohtutäituri seersant! Mida ta ei andnud, et veel sel tunnil mett! Kuid Usher on jõhker monoloog lõppes, iga üks oli saabunud, ja Gringoire hingas vabalt veel kord; osalejate jätkas vapralt. Aga Master Coppenole, sukakaupmees, nii peab tõus ootamatu ja Gringoire oli sundis teda kuulama pakkuda, keset universaalne tähelepanu järgmistele vastik Saarna. "Messieurs kodanlik ja Squiresil Pariisi, ma ei tea, rist Jumal! mida me siin teeme. Ma kindlasti ei näe taamal nurgas seal laval, mõned inimesed, kes tunduvad olevat võidelda. Ma ei tea, kas see on mida te nimetate "mõistatus", kuid see ei ole naljakas; *** tüli oma keelt ja ei midagi enamat. Olen oodanud esimene löök see veerand tundi, ei tule midagi, sest *** on argpüksid, kes ainult kriimustus üksteisele solvanguid. Sa peaksid saatma eest võitlejate, Londonis või Rotterdam; ja ma võin teile öelda! kui oleks pidanud puhub on rusikas, mida võib kuulda Place, kuid need mehed Excite meie kahju. *** peaksid vähemalt meile mauride tantsu või mõne muu mummer! See pole see, mida öeldi mulle, ma lubati pidu lollid, koos valimise paavst. Meil on paavst lollid Gentis ka; me ei Takapajulla selle poolest, et rist Jumal! Aga see kuidas me suudame seda, mida me kogume rahvahulk nagu see siin, siis iga inimene omakorda läbib ta pea läbi augu ja teeb irve ka ülejäänut; kord, kui üks, kes teeb ugliest, valitakse paavst üld hõiskamine, et just nii see on. On väga diverting. Kas soovite teha oma paavst pärast mood minu riigis? Igal juhul on see vähem väsitav kui kuulata chatterers. Kui *** tahavad tulla ja teha oma grimaces läbi ava, *** võivad ühineda mängu. Mida ütled, Messieurs les kodanlik? Te olete siin piisavalt groteskne isendeid mõlemast soost, et võimaldada ja naeravad flaami mood, ja seal on piisavalt palju inimesi inetu in näoilme loota trahvi grinning sobi. " Gringoire oleks soovinud retort; hämmeldus, raev, nördimus, ilma tema sõnu. Lisaks ettepanekul populaarne sukakaupmees sai sellise entusiasmiga need kodanlik, kes olid meelitatud on olla nn "Squiresil," et kõik resistentsust kasutu. Polnud midagi teha, kuid võimaldab iseenda triivima koos torrent. Gringoire kattis oma näo vahel tema kahe käega, mis ei ole nii õnnelik, et sellel on mantlit, mille abil loor peas, nagu Agamemnon of Timantis.