Hans Rosling - Global population growth, box by box

Translator: Nikolai Kunitsõn Reviewer: Siim Kumpas Mäletan jätkuvalt üht koolipäeva, kui õpetaja ütles meile, et maailma rahvaarv on nüüd kolm miljardit. See oli 1960. aastal. Nüüd räägin teile sellest, kuidas on rahvaarv pärast seda muutunud ja kuidas hakkab muutuma tulevikus. Kuid ma ei kasuta digitehnoloogiat nagu olen viie varasema TED-i kõne jooksul teinud. Olen teinud edusamme ja tulen täna õpetamisel välja IKEAst saadud uhiuue analoogtehnoloogiaga: see kast. Siin kastis on miljard inimest. Õpetaja ütles meile, et tööstusriikides oli 1960. aastal miljard inimest. Arengumaades oli tema sõnul kaks miljardit inimest. Tollal elasid *** eraldi. Tööstusriikide miljardi inimese ja arengumaade kahe miljardi inimese vahel oli suur lõhe. Tööstusriikide inimesed olid terved, haritud, rikkad ja nende perekonnad olid väikesed. Nende suur soov oli osta auto. 1960. aastal hoidsid kõik rootslased raha kokku, et oleks võimalik osta selline Volvo. Selline oli Rootsi tolleaegne majanduslik tase. Selle vastandina oli kaugel elava arengumaade rahvastiku keskmise perekonna suur soov see, et neil oleks söök laual. *** panid raha kõrvale, et osta paar kingi. Minu üles kasvamise aegu valitses maailmas suur lõhe. See lääne ja muu maailma vaheline lõhe on tekitanud maailma kohta arusaama, mida me keeleliselt jätkuvalt kasutame, kui räägime „läänest“ ja „arengumaadest“. Kuid maailm on muutunud. On viimane aeg seda mõista, ajakohastada meie arusaama maailmast ja selle taksonoomiast. Seda ma teile näitangi. Kuna 1960. aastast 2010. aastani on maailma rahvaarv üllatavalt palju – nelja miljardi inimese võrra – suurenenud. Vaadake, kui palju. Minu kooliskäimise ajast saadik on maailma rahvaarv kahekordistunud. Loomulikult on läänes aset leidnud majanduskasv. Paljud ettevõtted on majandust kasvatanud. Seega lääne rahvastik liikus siia poole. Nüüd ei ole nende soov kõigest autot omada. Nüüd soovivad *** väga kaugele puhkama sõita ning sõita sinna lennukiga. Selline on nende olukord praegu. Samal ajal on kõige edukamad arengumaad samuti edasi liikunud ja neist on meie nimetuse kohaselt saanud tärkava turumajandusega riigid. Nüüd ostavad nemad autosid. Kuu aega tagasi ostis Hiina ettevõte Geely ära Volvo. Seda nähes said ka rootslased viimaks aru, et maailmas on midagi olulist toimunud. (Naer) Selline on nende olukord. Tragöödia on selles, et need kaks miljardit inimest, kel on raskusi toidu ja jalanõude hankimisega, on jätkuvalt peaaegu sama vaesed kui 50 aastat tagasi. Uus on olukorra juures see, et suurim miljardite kogum – kolm miljardit – on siin. Neist saavad samuti tärkava turumajandusega riigid, kuna *** on üsna terved, suhteliselt hästi haritud ja neil on ühe naise kohta kaks-kolm last nagu neil teistel [rikkamatel]. Nüüd on loomulikult nende suur soov osta jalgratas ja hiljem sooviksid *** ka mootorratast. Kuid selline on meie maailm praegu: lõhet justkui enam poleks. Samas kõige vaesemate inimeste juurest kõige rikkamate inimesteni siin on teekond pikem kui varem. Kuid tegemist on järjepidava maailmaga, jala ja rattaga liiklemisest, kuni auto ja lennukiga liikelmiseni – igal tasandil on inimesi. Enamik inimesi on kuskil keskel. Praegu, 2010. aastal on maailma uus ülesehitus selline. Mis toimub tulevikus? Vaatan aastasse 2050. Viibisin hiljuti Shanghais ja kuulasin, mis toimub Hiinas. On üsna kindel, et *** jõuavad järele. Nagu jõudis Jaapan. Kõikide ennustuste kohaselt suureneb see alumine siin 1–3% võrra. Kuid see teine suureneb 7-8% võrra ning mõlemad maanduvad siin. Hakkavad lennukiga sõitma. Ja needki väikse või keskmise sissetulekuga, tärkava turumajandusega riigid rühivad majanduslikus mõttes edasi. Ja siis, ja ainult siis, kui me investeerime õigesse keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse – et vältida tõsiseid kliimamuutusi ning energia oleks jätkuvalt suhteliselt odav – tõusevad *** siia üles välja. Ja hakkavad soetama elektriautosid. Siis läheb nii. Kuid kõige vaesemad 2 miljardit inimest? Mis saab kõige vaesemast kahest miljardist siin? Kas *** liiguvad edasi? Siin mängib oma osa rahvastiku kasv, kuna tärkava turumajandusega riikides on naise kohta 2-3 last, paljud planeerivad peret ja rahvastiku kasv aeglustub. Siin vaeseimate hulgas aga rahvastik suureneb. Nii et kõige vaesemast 2 miljardist saab järgmiste aastakümnete jooksul kolm miljardit ning seejärel neli miljardit inimest. Seda kasvu ei pidurda mitte miski peale enneolematu tuumasõja. Kuna kasv juba toimub. Ent kui kõige vaesemad pääsevad vaesusest, saavad haridust, laste ellujäämine kasvab, *** suudavad endale osta jalgratta ja mobiiltelefoni ning *** liiguvad siia poole, siis peatub rahvaarvu kasv 2050. aastal. Me ei saa lubada seda, et inimesed on sellel, "toidu-ja-jalanõude" tasemel, kuna siis jääbki rahvaarv pidevalt kasvama. Näitan teile, miks, pöördudes tagasi vanaaegse digitehnoloogia juurde. Siin ekraanil on riike kujutavad mullid. Iga mull on üks riik. Suurus on rahvaarv. Värvid näitavad mandrit. Kollane on Ameerika, tumesinine Aafrika, pruun Euroopa, roheline Lähis-Ida ja helesinine Lõuna-Aasia. Need on India ja Hiina. Suurus on rahvaarv. Siin on lapsed naise kohta: 2 last, 4 last, 6 last, 8 last. Suured perekonnad, väikesed perekonnad. Aasta on 1960. Siin all on ellujäävad lapsed. Nende laste protsent, kes elavad vähemalt koolieani. 60%, 70%, 80%, 90% ja peaaegu 100% – nagu on ka tänapäeval jõukaimates ja terveimates riikides. See on maailm, millest minu õpetaja 1960. aastal rääkis. Miljard lääne inimest siin. Suur laste ellujäämise määr, väikesed perekonnad. Ja kõik teised, kogu arengumaade vikerkaar. Väga suured perekonnad, väike laste ellujäämise määr. Mis on juhtunud? Panen maailma käima. Niisiis. Näete, et aastate möödudes laste ellujäämise määr suureneb? Neil on seep, hügieen, haridus, vaktsiinid, penitsilliin, pereplaneerimine. Perekonna suurus väheneb. Kui laste ellujäämine tõuseb 90%-ni, väheneb perekonna suurus. Enamik Lähis-Ida araabia maadest kukuvad sinna alla, kus pered on väikesed. Vaadake, Bangladesh jõuab Indiale järele. Kõik arengumaad liituvad läänemaailmaga, kus on laste ellujäämisega lood hästi ja perekonnad väikesed. Siiski on kõige vaesem miljard inimest. Kas näete kõige vaesemat miljardit, neid kahte kasti, mis mul seal üleval olid? *** on jätkuvalt üleval. Nende laste ellujäämise määr on jätkuvalt vaid 70–80%, mis tähendab seda, et kui sünnib 6 last, näeb neist järgmist põlvkonda vähemalt 4. Ühe põlvkonna jooksul rahvaarv kahekordistub. Seega on ainus viis maailma rahvaarvu kasvu tegelikult peatada jätkata laste ellujäämise määra tõstmist 90%-ni. Sellepärast on Gatesi Sihtasutuse, UNICEF-i, abiorganisatsioonide ja vaeseimate riikide valitsuste investeeringud head. Need aitavad meil tegelikult saavutada rahvaarvu, mis oleks jätkusuutlik. Õigesti toimides saame 9 miljardi juures pidama jääda. Laste ellujäämine on uus roheline. Vaid laste ellujäämise läbi saame rahvaarvu kasvu pidurdada. Kas see läheb nii? Ma pole optimist ega pessimist, olen väga tõsine võimaluste otsija. Tegemist on kategooriaga, kust on välja jäetud emotsioonid ja maailmaga käiakse ümber ***üütiliselt. Seda on võimalik teha. Maailma saab palju õiglasemaks muuta. Selline võib maailm olla siis, kui kasutatakse rohelist tehnoloogiat investeeritakse vaesuse leevendamisse ja üleilmsesse juhtimisse. Vaadake vana läänemaailma olukorda. Mäletate, kui see sinine kast oli üksi maailmas esikohal, elas oma elu. Seda enam uuesti juhtuda ei saa. Uues maailmas on vana läänemaailma roll olla kaasaegse maailma alustala. Ei midagi enamat, ei midagi vähemat. Kuid tegemist on väga olulise rolliga. Saage sellega hästi hakkama ja harjuge. Suur tänu teile. (Aplaus)