Tip:
Highlight text to annotate it
X
Nüüd läheb arutelu teleekraanilt üle internetti!
Kui te meid praegu vaatate, siis kasutate selleks tõenäoliselt arvutit,
nutitelefoni või muud sarnast seadet. Ootame veidi, et ka televaatajad
saaksid meiega ühineda ja kaamerameeskond saaks
asepresident Redingu stuudio veebiaruteluks valmis seada.
Kohe, kui oleme valmis, ühinevad meiega kodanikud, keda
te näete ekraani allosas. *** on valmistanud ette oma
küsimused asepresident Redingule ja esitavad need talle otse.
Kokku on meil 10 osalejat. Enne kui aruteluga alustame,
räägin teile teemadest, mida meil on kavas käsitleda.
Arutlusele tulevad näiteks sooline võrdõiguslikkus ja
naised ettevõtluses, diskrimineerimine Euroopas, vaba liikumine ja
sõnavabadus Euroopas ning Euroopa roll eurooplaste elus.
Räägime ka viimasel 6 kuul palju kõneainet pakkunud andmekaitsest
ja eraelu puutumatusest internetis. Meil on ka küsimus Ukraina kohta.
Twitteris on väga häälekad olnud kõik e-sigarettide kasutajad.
Oleme ka teid kuulda võtnud.
Olete väga organiseeritud ja meil on kavas e-sigarette käsitlevat
vastuolulist seadusandlust ka arutada. Täiendan osaliste küsimusi
sotsiaalvõrgustike kaudu esitatud küsimustega, mida saate endiselt
saata, kasutades #askreding või #eudeb8
Saatke oma küsimused ja me püüame võimalikult paljud neist ka esitada.
Ma ei saa lubada, et jõuame kõik need küsimused esitada, sest
meil lihtsalt ei ole piisavalt aega. Kuid me püüame esitada nii palju,
kui järgneva tunni jooksul võimalik. Peaksite nüüd nägema ekraani
allosas 8 osalejat, veel 2 ühineb meiega hiljem, kuna meil saab
korraga ekraanil olla ainult 10 akent.
Kuid me soovisime kutsuda osalema võimalikult palju inimesi.
Me oleme valmis alustama ja ma arvan, et parim viis seda teha on
lasta osalejatel end tutvustada.
Alustame Daniellast. Daniella, olete Te kuuldel?
Jah, tere! Kas Te tutvustaksid end lühidalt?
Ma elan Tel Avivis. Olen iisraellane ja ameeriklane.
Töötan käitumisalaseid andmeid koguvas idufirmas turundusalal.
Ma ei taha aga rääkida andmekaitsest, vaid soolisest võrdõiguslikkusest ja
naistest ettevõtete juhtorganites. Omandasin 10 aastat tagasi MBA
Prantsusmaal ärikoolis INSEAD. Minu naissoost koolikaaslased, kes
on oma alal väga pädevad, seisavad silmitsi klaaslae, diskrimineerimise ja
vananenud arusaamadega. Enamik mehi on jõudnud karjääriredelil
kõrgemale, kuhu meie justkui ei sobiks. Mul on blogi ja ma kirjutan
Twitteris naiste olukorrast ettevõtluses. Jälgin Teie tööd selles küsimuses ja
seoses sookvootide kehtestamisega. Selle kohta tahangi küsida.
Teie räägite seega soolisest võrdõiguslikkusest. Jätkame Eszteriga.
Eszter, kas Te kuulete mind? Jah, tere õhtust kõigile!
Mina olen Eszter Soos Ungarist. Olen 29aastane politoloog.
Minu põhihuviks on Prantsusmaa poliitika ja minu küsimused puudutavad
Prantsusmaa ELi poliitikat. Olen veendunud Euroopa föderalist ja
ootan täna positiivset arutelu. Suurt tänu, Eszter! Ja nüüd Paul.
Tere kõigile! Olen Paul Budurca. Olen Rumeenia kodanik, kuid elan ja
töötan Iirimaal. Mul on hea meel, et saan täna esitada oma küsimuse.
Tänan, Paul! Järgmine osaleja on Hugh.
Kahjuks ei saa me Hugh'ga ühendust.
Lähme edasi Yves'iga. Minu nimi on Yves Leroux.
Olen täna vanim osaleja. Olen prantslane ja töötan IT-turbe ja
andmekaitse valdkonnas. Minu küsimused puudutavad infotehnoloogiat,
andmekaitset ja pilvandmetöötlust. Järgmisena saab sõna Maria.
Tere! Olen Bulgaaria ajakirjanik ja kriminoloog. Ka mind huvitavad
juba mainitud teemad: sooline võrdõiguslikkus, andmekaitse ja
vaba liikumine Euroopa Liidus.
Kavatsen osaleda nende teemade käsitlemises ja
olen väga huvitatud meie tänase vestluse tulemustest.
Aitäh, Maria! Ja nüüd Jakub. Tere! Olen tšehh, kuid
elan praegu Prantsusmaal ja õpin politoloogiat. Minu põhiaine on
samuti Prantsuse poliitika, kuid olen huvitatud poliitikast üldiselt.
Ootan sellel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning
soovin küsida ELi kodakondsuse ja selle kohta, mida inimesed Euroopast arvavad.
Suur tänu, Jakub! Nüüd anname sõnajärje Timurile.
Tere õhtust, pr Reding ja teised. Mul on hea meel arutelus osaleda.
Olen 16aastane ja elan Ukrainas. Lõpetan sellel aastal keskkooli.
Tunnen muret oma riigi majandusliku ja poliitilise tuleviku pärast.
Minu küsimused on sellel teemal.
Nüüd on veel puudu Hugh. Meil ei ole praegu temaga ühendust.
Kuid me võime sellest hoolimata alustada.
Asepresident Reding, kas soovite tervitada meie osavõtjaid?
Tere kõigile! Ootan teie küsimusi. Tehkem siis algust! Esimesena
saab sõna Daniella. Minu küsimus on seotud soolise
võrdõiguslikkuse ja naiste staatusega ettevõtete juhtorganites ning Teie
tegevusega selles valdkonnas. 2012. aastal juhtisite aktiivselt
selleteemalist arutelu, kuid eelmisel aastal ma seda enam ei täheldanud.
Tundub, et Euroopa on paigalseisus. On olemas tippjuhiks sobivate naiste
võrgustik, milles osaleb ka minu ülikool INSEAD, kuid see ei tundu
olevat tõhusam kui iga teine Linkedin-i rühm.
Minu küsimus on järgmine: kas Teil on 2014. aastaks
kavandatud uusi algatusi, mis aitaksid naistel purustada klaaslae?
Uusi meetmeid, mis aitaksid nii juhtorganites olevaid naisi
kui ka sinna pürgijaid? Ma olen Daniellaga täiesti nõus.
60% ülikoolilõpetanutest on naised ja ometi lähevad *** meie
ettevõtlusmaailmas kaduma. *** ei jõua tippu, kuigi on selleks valmis.
Püüdsime kõigepealt vabatahtlike meetmetega, kuid tulutult. Seejärel
esitasin seadusandliku ettepanku, et kohustada ettevõtjaid suurendama
naiste arvu oma juhtorganites. See ettepanek on menetlemisel.
Euroopa Parlament toetas seda suure häälteenamusega. Praegu
arutame ettepanekut liikmesriikide valitsustega, et ka nemad selle
heaks kiidaksid. Kuid me ei tegele üksnes nimetatud seaduse, vaid ka
reaalse olukorraga ja ma pean ütlema, et imesid on juhtunud.
Alates seadusettepaneku esitamisest on üha enam ettevõtjaid hakanud
otsima andekaid naisjuhte, ka on naised end rohkem organiseerinud.
On tekkinud üha enam organisatsioone, mis aitavad naistel tippu jõuda ja
tutvustavad tugeva CVga naisi, et *** saaksid ärimaailmas läbi lüüa.
Daniella mainis tippjuhiks sobivate naiste võrgustikku, mille loomisel
oli tähtis osa tema ülikoolil INSEAD. Selle algatajateks olid Prantsuse ja
Suurbritannia ärikoolid. Nüüdseks on sellest saanud üleilmne algatus, mis
ühendab tuhandeid ärikoole kogu maailmast. Loodud on interaktiivne
veebisait, kus personaliotsijad ja ettevõtjad näevad tuhandete
tippjuhiks sobivate naiste CVsid. See, et Euroopa haaras juhtohjad,
on pannud asjad liikuma, mida näeb mujalgi maailmas. Kõikjal valitakse
naisi juhtivatele ametikohtadele. Vajame naiste ja meeste ühistööd.
Me ei tohi enam annet raisata! Mul on lisaküsimus. See puudutab
Euroopa Keskpanga juhatust, mis on osa EKP nõukogust. Sellel on
6 liiget – kõik mehed. Ametiajad on väga pikad. Järgmine vahetus
toimub vist alles 4 aasta pärast. ELi teod ei vasta tema sõnadele.
Kas võime eeldada, et mõni nimetatud meestest lahkub, või peame ootama,
kuni mõni neist läheb pensionile? EKP saidil on foto EKP juhtkonnast.
Pildil on 20 valgenahalist meest. See näeb välja nagu 19. sajandil
tehtud must-valge foto. Mis Teie sellest arvate ja
kas olukorda oleks võimalik muuta? Teil on õigus. Pangandusmaailm on
hall ja värvitu, aga mul on hea meel öelda, et asjad on muutumas.
Esimene naine juhtivale ametikohale on määratud. Prantslanna Danièle Nouy
nimetati ametisse EKP järelevalvenõukogu juhina.
Euroopa Keskpanga juhatuses asendab aga sakslanna ametist
lahkuva Saksa meessoost liikme. Seega ma usun, et sõnum on jõudnud
ka keskpankadesse. Esimesed naised on esile tõusnud ja ma soovin neile
palju edu tõendamaks, et naised teevad keskpangas sama head tööd kui mehed.
Tänan! Aitäh, Daniella, küsimuste eest!
Twitteri kaudu on saabunud küsimus naiste õiguste kohta.
Esitajaks on EuroParisienne, kes soovib asepresidendilt küsida,
mida Euroopa Rahvapartei arvab naiste õiguste
taandarengust Hispaanias. Ta kasutab oma postituses #Abort.
Ma tean, et Hispaanias toimuvad seadusega seotud teravad vaidlused.
Teemat arutati täna ka Euroopa Parlamendis, kuid abordiga seotud
küsimused ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse. Sellealased
otsused võetakse vastu riiklikul tasandil liikmesriikide valitsuste
ja parlamentide poolt. Anname nüüd sõna meie teisele
osalejale, kelleks on Eszter. Teil on olnud paar konflikti Prantsuse
valitsusega seose romade olukorraga Prantsusmaal. Ma sooviksin käsitleda
seda teemat Euroopa tasandil. Kõik liikmesriigid olid kohustatud koostama
riiklikud romade integreerimise strateegiad. Need on valmis ning
komisjon hindas neid 2 aastat tagasi. Milline on olnud poliitiline reaktsioon
komisjoni hinnangutele? Mis takistab strateegiate elluviimist? Kuidas
Te hindate vaba liikumise ning inimõigustega seotud olukorda ja
aruelu Euroopa tasandil? Ma arvan, et kõik on teadlikud
romade probleemi tõsidusest. Neid on 10–12 miljonit, *** on ELi
kodanikud ja paljud neist elavad vaesuses. *** püüavad lahkuda
oma päritoluriigist, kuna neil ei ole seal tulevikku, ja minna teistesse
riikidesse. Kui neid ei integreerita, kui lapsed ei käi koolis, kui nende
sisserändajate majutusprobleeme ei lahendata, siis ei saa me lahendada
probleemi ka järgmiste põlvkondade jaoks. Seepärast asus Euroopa Komisjon
selle küsimusega tegelema. Palusime igal liikmesriigil koostada romade
integratsioonistrateegia. Nüüd peaksid *** neid ka reaalselt rakendama,
alustades romade integreerimist, et aidata *** välja vaesusest, et
tagada lastele haridus ja järgmisele põlvkonnale normaalne elu.
Sel aastal toimub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide, romade esindajate ning
Euroopa Parlamendi tippkohtumine, et teha kokkuvõte vastuvõetud otsustest.
Kui komisjon tegi esimest korda seadusettepaneku võtta kõigis
liikmesriikides ühiseid meetmeid integratsiooni saavutamiseks,
võeti komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu nõukogus ühehäälselt vastu.
Kuid ettepanekust, seadusest või kohustusest tegelikkuseni on
pikk tee. Me kõik teame, et romade olukorda ei saa lahendada mõne
nädala või kuuga. Vajame pühendumust, nii liikmesriikidelt kui ka romade
kogukondadelt... valmisolekut integreeruda ja elada normaalsel
viisil ühiskondades, kuhu *** on valinud elama minna.
Esitan kiiresti ühe küsimuse... Kas Ida- ja Lääne-Euroopa riigid
või kõik Euroopa vanad ja uued riigid peaksid koordineerima eri
strateegiaid - probleemid erinevad ju riikides, kuhu rännatakse ja
kust välja rännatakse? Mida arvate sellistest gruppidest ELis? Romasid on kõikide Euroopa
rahvaste hulgas. Me peame silmas romasid vaesemates riikides
ja piirkondades, kes sealt lahkuvad, kuna neil ei ole neis
riikides tulevikku. Meil on kahene strateegia: pakume
abi Bulgaarias ja Rumeenias. Aitame valitsustel investeerida. Eraldame neile raha.
Nii investeeritakse eluasemetesse ja töökohtadesse, saab ehitada
koole, anda roma lastele koolitust ja haridust.
Asi on vaesusega võitlemises, et inimesed ei peaks kodust lahkuma.
Kui *** lahkuvad, tuleb *** integreerida teise ühiskonda.
See on kahesuunaline - vastuvõttev riik peab
seda võimaldama ning sisse- rändajad peavad tahtma lõimuda.
See on keeruline. Mõnikord ei soovi seda üks pool, mõnikord
teine. Kui kummalgi poolel tahe puudub, ei saa probleeme lahendada.
Enne Twitterit võtame ühendust Iirimaa ja Pauliga...
Tere, asepresident Reding... Küsin, miks EL võimaldab poliitikutel ja
meedial alandada Inglismaal rumeenlasi seoses tööturu
piirangutega? Suur tänu. Me ei kiida heaks ühegi Euroopa
kodaniku diskrimineerimist. Meie 507 miljonil kodanikul on ühesugused õigused ja kohustused.
Käesoleval nädalal toimus Euroopa Parlamendis arutelu
Euroopa kodanike vaba liikumise õiguse üle. Oli heameel näha, et
enamuse fraktsioonide ja riikide vahel valitses üksmeel.
Vaba liikumine on väärtuslik asi, üks Euroopa kodanike
olulisim õigus. Sellega ei kaubelda. Konkreetselt - see on Euroopa
kodanike põhiõigus. Euroopa kodanikel on õigused,
kuid samas ka kohustused. Vaba liikumine võimaldab töötada, õppida,
annab võimaluse puhkusereisiks ja nii edasi. Kuid vaba liikumine
ei tähenda ebaseaduslikku sotsiaal- süsteemide ärakasutamist. Siin võtku
riigid meetmeid, et seda ei juhtuks. Tean, et paljud liikmesriigid
tõrjuvad petturid eemale. Sest Euroopa kodanikul pole õigust petta.
Valitsustel on õigus see lõpetada. Kuid vaba liikumise takistamine on
normide vastane, Euroopa Komisjon ja Parlament seda ei luba.
Paul, kas soovite asepresident Redingu vastusele reageerida?
Nõustun asepresidendi öelduga, kuid 6 viimast kuud
olid keerulised. Ühendkuningriigi poliitikud ja meedia alavääristasid
Rumeenia kodanikke. Ma ei poolda petmist, ma tahan, et
inimesed ei kuritarvitaks Ungari või Rumeenia süsteeme, kuid kõik
Ühendkuningriiki reisile või tööle saabujad ei ole romad...
Tagasi Twitterisse küsimusega: kuidas saaks ennetada
poliitikute poolset manipuleerimist ja populismi vaba liikumise arutelus?
Kas ELis on vastav mehhanism või soodustab see just populismi?
Euroopa Komisjon tagab, et Euroopa seadusi rakendataks, kuid
me ei saa takistada poliitikuid väljendamast ideid. Ma kutsun neid
olema vastutustundlikumad, kasutama fakte ja mitte diskrimineerima.
Diskrimineerimine on keelatud. Poliitikud peavad olema esimesed,
kes järgivad seadust. Kuid vastuseks Pauli öeldule:
on oluline teada - seda näitavad ka ***üüsid -
et lisaks Ühendkunigriigile on nii ka Saksamaal ja teises riikides:
teise liikmesriiki ümberasujad lähevad sinna tööle. Enamus
rändajaid teeb seda töö nimel. *** on maksumaksjad, kes
panustavad sotsiaalsüsteemi. *** panustavad kohalikest rohkem,
kui ei esine probleeme. Lõpetagem diskrimineerimine, lahendame asja.
Pole vaja luua probleeme seal, kus neid ei ole!
Läheme edasi, aega on vähe. Hugh on tagasi. Hugh, kas kuulete?
Tere õhtust, Viviane Reding! Ma olen inglane, elan Brüsselis.
Olen olnud siin 10 aastat. Varem elasin 17 aastat Prantsusmaal.
Seega olen mandrikeskne. Töötasin komisjonis ja paar aastat
ka parlamendis, praegu olen vaba- kutseline. Tahan küsida seoses
Stockholmi aruteluga. Kuulaja päris, kas vastab tõele,
et 80% Rootsi seadusi ei ole mitte Rootsi vaid Euroopa
seadused. Kas see on nii kogu ELis või on Rootsi puhul
kasutusel mingi erikäsitlus? Kellegi suhtes ei ole erikäsitlust,
kodanikud ja riigid on võrdsed. Ma ei tea, kas protsent on 80 või 75,
kuid enamus seadusi, mida riikides rakendatakse ja kohaldatakse,
tuginevad Euroopa õigusele, mis tuleb riiklikusse õigusesse üle võtta.
Põhiosa seadustest, mis toimivad 28 liikmesriigis, võtavad Euroopa
Parlament ja nõukogu vastu kaasotsustamismenetlusega.
Inimesed teadku, mis volitused *** Euroopa Parlamendile annavad,
kus enamushääletusel otsustatakse, milliseid seadusi hiljem riikides
kohaldatakse või mitte. Peame kiirustama. Läheme
tagasi Twitterisse, sest paljud on saatnud seal hulgaliselt küsimusi.
Vabandan, kui teemad tunduvad segipaisatuna, kuid need
ongi väga erinevad. Küsimus Alice Stolmeyerilt, ta küsib:
kas komisjon võtab teaduslikult põhjendatud kliimameetmeid,
et ohjata kliima soojenemist 2°C? Euroopa Liit oli teatavasti
maailmas esimene, kes rääkis globaalsest soojenemisest ning
hakkas ka koostama vastavaid seadusi sellega võitlemiseks.
Neid seadusi vaadatakse nüüd läbi ning arutelu on saanud
tugeva lähte. Arutelus osalevad Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament
ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Loodan, et seadused toetavad meie maailma ees võetud kohustusi,
et Euroopa saaks teistele teed näidata ning
et suudame edastada sõnumi ka ÜRO tasandil seoses globaalse
soojenemisega - samuti hoiatada ohtude eest, et lisaks Euroopale
tegutsetaks ka mujal. Võtame mõne suurema teema.
Seda teemat puudutati varem intervjuus Isabeliga - see on
andmekaitse. Küsimuse kuulmiseks pöördume Yves´i poole.
Jah, tänan. Tahan küsida järgmist: te ütlesite, et arvate, et
paketiks nimetatud määrus ja direktiiv
tulevad enne aasta lõppu. Kuid tuleb ületada kaks tõket:
nagu selgitasite, peab esmalt Euroopa Parlament selle heaks
kiitma enne 17. aprilli, kui toimub viimane istung.
Samas on vaja nõukogu seisukohta. Pärast käivitub
kolmepoolsete kohtumiste süsteem. Mõned riigid esitavad palju
küsimusi, mõned riigid ilmselt ei soovi määrust, kuid me vajame
andmekaitsemäärust. Kui läheb teisiti, nagu Rootsi küsimuse puhul,
siis on meil erinevad algatused, erinev rakendamine, nagu oli
direktiiviga, ning see on inimestele väga halb. Mida Te sellest arvate?
Kas mahute kolmepoolsete kohtumiste ajakavasse?
Olen Yves´iga täiesti nõus. Uute Euroopa seaduste vajalikkus
peitub asjaolus, et piirideta maailmas, kus ka internet ja IT
ei oma piire, ei saa olla eraldi 28 erinevat, vahel vastuolulist
eeskirja. Seepärast esitame ühe maailmajao
jaoks ühe eeskirja, mis kehtib kõikjal, et anda ettevõtjatele ja kodanikele
kindlustunne. ELi kodanikel on aluslepingute järgi õigus
eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.
Nagu Yves ütles, on Euroopa Parlament töö teinud, kuna
esitas oma seisukoha andmekaitse küsimuste komisjonidele ning
on lubanud hääletada täiskogul enne 17. aprilli. Võtan seda
väga tõsiselt ning ka valitsused peaksid tegema sama. Selleks
on järgmisel nädalal 28 ministri kohtumine EP raportööridega
ning komisjonide esimeestega.
Selgitatakse, kuidas toimib plaan andmekaitse eeskirjade vastuvõtmiseks
enne valimisi. Kolmepoolsed kohtumised algavad enne, kuid
jätkuvad pärast valimisi. Suur tänu vastuse eest. Mul on
üks küsimus samal teemal: selgitasite, et pilvandmetöötlus vajab
globaalset süsteemi ning mõned riigid algatavad niiöelda
riikliku kohaliku pilve. Kui nii jätkame, toimub pilvandmetöötluse
balkaniseerumine. Igaühel on oma, mis on seal turvatud, kuid
ei soovita mina väljapoole. Mida teha, et vältida sellist nn
balkaniseerumist? Komisjon on esitanud Euroopa pilvandmetöötluse
strateegia, et vältida nn balkaniseerumist ja et
võimaldada Euroopa ettevõtjatel arendada Euroopa pilvandmetöötlust
avatud moel. Praegu on seoses NSA pealtkuulamisega
ja samuti [... heliprobleemid, side katkeb...]
Heli on kadunud. Kas keegi saab selgitada?
Ma ei kuule midagi ega tea, kas keegi mind kuuleb.
Ma kuulen Teid, kuid ei kuule asepresidenti.
Kaotasime ühenduse asepresident Redinguga.
Kasutan juhust, et öelda, et ehk soovite Twitteris küsimuse esitada.
Ma arvan [heliprobleemid.. side kaob] ja number 8. Yves, kas
selgitate, mis on balkaniseerumine internetis?
See on praegu nähtav paljudes riikides, näiteks on olemas
turvameetmed Saksamaal. Prantsusmaal on kaks ettevõtet,
kes avaldavad andmeid, väites, et need ei levi väljapoole riiki.
Nii on paljudes riikides - inimesed ei taha andmete levimist teistesse
riikidesse. Schengenis öeldi: asjad peavad jääma Schengenisse,
kuna me ei saa teisi usaldada. Ainult ühe riigi pilve puhul on
väga raske tegutseda üle maailma. Mida komisjon peaks ette võtma?
Määrusega püütakse saavutada
ühtne andmekaitse Euroopas ning välistada erinevused.
Nii peab olema ka pilvandme- töötluses. On olemas projekt
nimega Euroopa pilv, kuid peab olema kindel, et valitsused
ei läheks sellega eri teed. Jätkame praegu ilma asepresident
Redinguta ning arutame isikuandmete kaitset. Nüüd kuuleme asepresident
Redingut. Marial on küsimus andmekaitse kohta...
Jah! Küsimus tuleneb arutelust andmekaitse üle ning kuidas
asepresident Reding on sel teemal sõna võtnud. Me kõik oleme
väga häiritud ning soovime lahendust. Kuid isik, kes selle teema meile andis,
Edward Snowden ning teised, seisavad nüüd silmitsi üldise
ebakindluse ja hukkamõistuga. See ei ole julgustav teistele rikkumistest teatajatele, kes
soovivad võimu väärkäitumist avalikustada. Mis saab sellisest
ELi kodanikust, kes tahab mõnest kuritarvitamisest teavitada?
Milline on siin ELi poliitika? Ma vastan, kuigi Te mind ei näe.
Ma kuulsin küsimust. Rikkumistest teatamise korral sõltub poliitika
riikidest, mitte aluslepingutest. Euroopa Komisjon lähtub
ainult aluslepingutest. Küsimus läheb Snowdeni isikust kaugemale.
Küsimus on seadustes, mille puhul Euroopa Liidul ei ole volitusi.
Ütlen paar sõna ka Euroopa
pilvandmetöötluse kohta. Yves teab meie pilvandmetöötluse strateegiast.
Püüdsime muuta selle Euroopas arendajatele atraktiivseks.
Me loome arendamiseks vajaliku õigusraamistiku. Kuid kahtlus, et
andmed ei ole globaalselt kaitstud, tekitab inimestes hirmu
oma andmete avaldamise ees. See on halvim, mis Euroopas võib juhtuda.
Vajame turvalist keskkonda ja andmeid avaldades kindlust, et
neid menetletakse seaduslikult. See on põhjus, miks meil on
andmekaitse eeskirjade määrus nüüd laual.
Mul on veel üks küsimus. Mis juhtub inimesega, kes teatab Euroopa
Komisjoniga seotud rikkumisest ja selliste küsimuste jaoks ei ole
olemas Euroopa menetlust? Ma arvan, et meil kõigil on hea meel,
et parlament toetab vaba liikumist, sest vastupidine oleks veider, kuid
tegelikkuses on meil, bulgaarlastel, raske Lääne-Euroopas tööd leida.
Inimesed on mures. Kuidas säilitada oma õigused? Kellele teatada, kui
arvame, et võimalikud tööandjad meie õigustest kinni ei pea?
Õnneks on meil Euroopas demokraatia. Inimesed, kellel on kaebusi või kes
teatavad rikkumistest, näiteks seoses Euroopa institutsioonidega, saavad
pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, kes ***üüsib öeldut ja otsustab,
millised meetmed on vajalikud. Meil on Euroopa Parlamendis ka
petitsioonikomisjon, mis võtab samuti inimestelt kaebusi vastu.
Euroopa tasandil toimib see tõesti hästi ning see peaks olema
nii ka riiklikul tasandil. Vastates küsimusele vaba liikumise kohta,
ma mõistan, et noored püüavad leida töötamiseks parima koha maailmas.
Kui *** ei leia ümbruskonnas tööd või kui sealne töö ei ole piisavalt
hästi tasustatud, püüavad *** minna mujale. See on nende isikuvabadus,
mida tuleb austada, kuid tuleviku Euroopa on minu jaoks paik, kus
noored ei pea kodukohast lahkuma, vaid võivad leida hästitasustatud
töö ka kohapeal. Seepärast on ELi solidaarsusmehhanism oma
piirkondlike ja sotsiaalprogrammidega, mille eesmärk on aidata Euroopa
vähemarenenud ning vaesematel piirkondadel kiiremini areneda,
eriti oluline. Peame investeerima vaeste piirkondade ülesehitusse,
et seal loodaks töökohti ning et inimesed võiksid soovi korral paikseks jääda.
Meil on vähe aega ja ma soovin,
et kõik saaksid esitada oma küsimused, kuniks ühendus püsib.
Sõnajärg läheb Jakubile. Tere. Tänan teid. Minu küsimus
puudutab kodakondsust. Olen Tšehhi Vabariigist, kus paljude arvates
on Brüssel väga kauge. EL on organisatsioon, mis
hõlmab 28 riiki ning veelgi rohkem rahvusi ja kultuure. See on kasulik
organisatsioon, kuid siiski mitte veel omaette riik või föderatsioon.
Küsimus võib olla naiivne või lihtsameelne, aga miks peaksid ELi liikmesriikide
kodanikud end Teie arvates nägema ka Euroopa kodanikena?
Mis ühendab eurooplasi, mis on see võtmeelement, mis annab
meile sama kodakondsuse, peale selle, et elame samas geograafilises piirkonnas?
Sellisel kujul, mil Jakub kodakondsust määratles, ei ole seda tõesti
olemas, sest meil on oma juured. Sündisin Lõuna-Luksemburgis, kus
on tugev terasetööstus. Tugevad on ka minu juured. Ma olen luksemburglane.
Samas ka eurooplane. Need ei vastandu, vaid sobivad hästi kokku.
Sellisena peame nägema ka Euroopa kodakondsust. Meil kõigil on oma
sünnikoht ja kodumaa. Meil on aluslepingutest tulenevad
samad õigused, nagu kõigil 507 miljonil Euroopa kodanikul. Need on
näiteks õigused vabale liikumisele ja mittediskrimineerimisele. Meie ELi
aluseks ei ole mitte ainult majandus. See toetub kindlalt ka väärtustele ja
see on minu jaoks kõige olulisem. Ma tänan. Mul on veel üks küsimus.
Sama olukord, millele viitasin seoses Tšehhi Vabariigiga, võib valitseda
ka teistes uutes liikmesriikides. Kas Teie arvates võiksid Euroopa
Parlamendi valimised võimaldada inimestele selgitada kodakondsusega
seonduvat ning neid kaasata? Loodan siiralt, et seoses käesoleva
aasta Euroopa Parlamendi valimistega on liikmesriikides päevakorral
rohkem Euroopa teemasid. Inimesed peaksid teadma, et valitakse
Euroopa Parlamendi saadikuid, kes teevad otsuseid seaduste kohta, mis
mõjutavad 507 miljoni kodaniku elu. On oluline, et välja saadetaks
just selline sõnum. Soovin Jakubile öelda ka seda, et
inimesed peaksid mõistma, et meie soov on luua Euroopa föderatsioon.
Aga föderatsioon ei tähenda, et peaks loobuma oma juurtest või
keelest. Liikmesriigid ei kao, kuid me räägime olulistes
küsimustes ühel häälel. Rääkisime täna isikuandmete kaitsest. Sel teemal
ei saa kõlada 28 vasturääkivat häält. Olulistes küsimustes, nagu pangandusliit,
peab meil olema ühtne Euroopa poliitika. Sooviksin öelda praegu
meid jälgivatele noortele, et meie hääl peab olema tugev ka
ülemaailmsel tasandil. Globaliseerunud maailmas on iga
üksik Euroopa rahvus väike. Kuid üheskoos saame kaitsta oma
väärtusi ja õigusi ning teha oma hääle maailmas kuuldavaks.
Suur tänu! Meil on veel kolm küsijat, üks
Ukrainast ja üks Hispaaniast Katalooniast. Varsti räägime ka
elektroonilistest sigarettidest. Aga nüüd Chrisi küsimus Twitterist.
Millised on Teie konkreetsed ideed kodanike kaasamiseks poliitilisse
protsessi, peale kõnede ja arutelude? Millised oleksid Teie ettepanekud
igapäevapoliitika seisukohast? Igapäevaselt peaksid usaldusväärsed
kohalikud poliitikud ohjad haarama. Mina ei saa selgitada kõigi Euroopa
riikide ja piirkondade kodanikele, mida Euroopa teeb! See on riikide
ja piirkondade poliitikute ülesanne. *** on ka Euroopa poliitikud, sest
nende tegevus aitab jagada vastutust meie territooriumil. Olen samuti
edendanud dialooge kodanikega, et olla kodanikega otseses kontaktis ja
võimaldada neil esitada oma küsimusi otse. Olen püüdnud neid arutelusid
korraldada koos kodanike poolt valitud kohalike ja riiklike poliitikutega, et
näidata meie koostööd. Euroopa Komisjoni volinikud ühelt poolt ning
teiselt poolt riikide ministrid, kes vastutavad meie ühise Euroopa
ruumi eest ning kellel võib olla erinev lähenemisviis, kuid kes kokkuvõttes
peavad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel. Seda tuleks selgitada ka
Euroopa Parlamendi valimiste raames. Suur tänu! Nüüd saab sõna Timur
Ukrainast, mis ei kuulu küll ELi, kuid kus paljud inimesed
seda sooviksid. Tänan. Mulle on väga oluline teada,
mida arvate olukorrast Ukrainas, kus poliitikud kasutavad ajakirjanike
ja protestijate suhtes füüsilist vägivalda. Samas on valitsus- ja
õiguskaitseametnikud karistuseta. Mida Te sellest arvate?
Esiteks -- ma imetlen ukrainlasi, kes ei ole andnud alla ning on
tulnud tänavatele Ukraina ja Euroopa lippudega. *** nõuavad vabadust,
oma õigusi ning õiglust! Nende hääl on tugev ning seda
kuuldakse! Me teame, et EL on unistus ning me teeme
kõik endast oleneva, et see muutuks reaalsuseks kõigi nende
ukrainlaste jaoks, kes püüdlevad vabaduse ja õigluse poole!
Suur tänu, see on mulle tähtis! Mul on ka teine küsimus: Ukraina
noored toetavad aktiivselt suhteid ELiga. Kas EL kavatseb
kehtestada Ukraina noortele lähitulevikus viisavabaduse?
See on täiesti õigustatud küsimus! Noored ei taha olla diskrimineeritud,
*** tahavad vabalt ringi liikuda! Ukrainlasena mõistate kindlasti,
kui suur vabadus on Euroopa noortel, kes võivad passita riigist riiki reisida.
Peame Ukrainaga läbirääkimisi viisanõude kaotamise teemal.
Loodame luua tasakaalustatud suhted, mis saavad anda vabaduse
neile noortele, kellele on oluline vaba liikumine. See on Euroopa
kodanike üks olulisimaid vabadusi.
Suur tänu! Sõnajärg Xavierile Katalooniast.
Aitäh kutse eest sellele arutelule.
Kas peaksin end sarnaselt teistele kiirelt esitlema?
Tutvustage end enne küsimuse esitamist lühidalt.
Olen pärit väikesest Kataloonia külast. Olen 41-aastane.
Viimastel aastatel olen bloginud ja säutsunud oma piirkonna iseseisvusest.
Olen hetkel töötu ja otsin tööd. Mu küsimus puudutab Katalooniat.
Teile teadaolevalt on meil kavas korraldada iseseisvumise
teemaline rahvahääletus. Hispaania valitsuse sõnul on see ebaseaduslik,
kuigi see nii ei ole. Me soovime lihtsalt hääletada.
Mõne arvates on see riigi siseasi, kuid kas ELi kodakondsus ei peaks
tagama meile meie õigused? Kas hääleõigus ei ole mitte
põhiõigus ehk Euroopa peaks tagama katalaanidele õiguse hääletada? Aitäh.
Ma tean, et minu vastus saab olema väga keerukas ja mitte otsekohene,
mida Te minult just ootate. Euroopa aluslepingutes on kehtestatud
kõigile kodanikele hääleõigus Euroopa Parlamendi valimistel, millel
hääletamiseks ei pea te olema kodumaal, vaid võite viibida ka reisil või elada
teises riigis. Pärast mõningast seal elamist, on Teil õigus hääletada
kohalikel ja piirkondlikel valimistel. Kuid mitte riiklikel valimistel
ega riiklikes küsimustes. Rahvahääletus on Hispaania ja
mitte Euroopa siseküsimus. Sellega tuleb tegeleda Hispaania ning mitte
Euroopa eeskirjade kohaselt. Xavier, meil ei ole palju aega.
Seepärast annaksin sõna meiega äsja ühinenud Martijnile. Ma tean, et
kui Te ei saa küsida e-sigarettide kohta, siis võib see mulle saatuslikuks saada.
Martijn, esindate elektrooniliste sigarettide tarbijaid ning nüüd
on Teil võimalus esitada oma küsimus. Olen tarkvaraarendaja Hollandist.
Olen suitsetanud 20 aastat. Avastasin e-sigaretid ja need meeldivad mulle.
E-sigaretid on aga kavas keelustada, seaduslikeks jäävad vaid sellised.
Miks ei küsitud uute seaduste koostamisel tarbijate arvamust?
Soovin talle nende suitsetamisel edu! EL ei keelusta e-sigarette.
See on jälle üks küsimus, mis on liikmesriikide otsustada -- mida
teha e-sigarettidega? Meie neid ei keelusta. Liikmesriigid saavad
otsustada, kas liigitada need ravimiteks või mitte. Tõe ümber
on palju suitsu! Mina ja paljud teised oleme tutvunud
seadustega -- palju teise ja kolmanda põlvkonna e-sigarette keelustatakse.
Kolmepoolsetel kõnelustel lisati uusi piiranguid ja suured sigaretid kaovad.
Martijn näib teadvat rohkem kui mina, kuid EL ei keelusta e-sigarette.
Nende keelustamist polnud kunagi kavas. Arvan, et inimesi muudab
rahutuks see, et uute seadustega muutub juurdepääs sellele võimalikule ohutule
tubaka alternatiivile raskemaks. Segadust tekitab ilmselt see, et
nõukogus ja parlamendis on käimas arutelu teemal,
kas liigitada piirnormist väiksema nikotiinisisaldusega e-sigaretid
tarbekaupadeks ning jätta nende põhjendatud liigitamine ravimiteks
ehk farmaatsiatoodeteks liikmesriikide otsustada.
Seega ei koosta seda liigitust ega keelusta neid tooteid kohe
kindlasti mitte Euroopa Liit. Me ei pea vist enam väga kaua
ootama, et näha, kas need vastused rahuldavad e-sigarettide tarbijaid.
Enne lõpetamist sooviksin Teilt, asepresident Reding, midagi küsida.
Täna sai sõna tosinkond kodanikku. Te olete korraldanud kodanikega
dialooge juba üle aasta, kuulanud nende lugusid. Mis on neile
kõige olulisem? Kuidas saab Euroopa rahuldada nende vajadusi ja ootusi?
Kodanikega toimunud aruteludest saadud kogemus oli mulle väga üllatav.
Arvasin, et kodanikud tahavad, et EL nii palju ei sekkuks,
kuid tegelikult ei loe neile, kes mida teeb, vaid see, et keegi
nende probleemi lahendab! Paljud kodanikud ootavad, et nende
ühistele probleemidele leitaks lahendus Euroopa tasandil. ***
sooviksid meile anda suuremaid volitusi, kui aluslepingutega antud.
Tulevikus toimub arutelu ilmselt teemal, kes milliseid otsuseid
mis tasandil teeb. E-sigarettidega seonduv on näide sellest, et alati
ei ole see lihtne. Näib, et ühendus on taas katkenud.
Ma ei tea, kas see on vaid asepresident Redingu või
kõigi ühendus. Oleme kaotanud heli.
Lisaks tehnilistele probleemidele on praegu ka aeg see üle
tunni kestnud veebiarutelu lõpetada. Oleme kuulanud inimesi
kõikjalt Euroopast ja mujaltki. Mul jääb üle vaid tänada asepresident
Redingut selle algatuse ja kodanike ärakuulamise eest ning arutelus
osalejaid, kes on küsinud oma küsimused ja saanud neile vastused.
Suur tänu kõigile. Loodetavasti avaneb neil, kes seekord küsida
ei saanud, selleks võimalus järgmisel korral! Aitäh! Head õhtut!
Täname!