Tip:
Highlight text to annotate it
X
Kas on olemas piirid mida me kunagi ei ületa?
On olemas kohti kuhu me kunagi ei jõua sõltumata sellest kui palju me proovime?
Ilmneb, et on.
Isegi Sci-Fi tehnoloogiaga oleme me ikkagi kinni oma kitsas universumi osas.
Kuidas on see võimalik? Ja kui kaugele me saame minna?
Me elame Linnutee vaikses osas. Keskmise suurusega spiraalses galaktikas,
mis on ligikaudu 100 000 valgusaastase diameetriga
koosnedes miljarditest tähtedest, gaasipilvedest, tumeainest, mustadest aukudest, neutron tähtedest,
ja planeetidest, mille keskmes on hiiglaslik must auk.
Kaugel vaadatuna tundub meie galaktika tihe aga tegelikkuses koosneb see enamasti tühjast ruumist.
Praeguse tehnoloogiaga, võtaks inimese saatmine lähima täheni, tuhandeid aastaid.
Seega, on meie galaktika päris suur.
Linnutee pole aga üksi.
Lisaks Andromeda galaktikale ja viiekümnele kääbustähele,
on see osa "Kohalikust Rühmast",
kosmose osa, mille diameeter on umbes 10 miljonit valgusaastat.
See on üks sadadest galaktika rühmadest "Laniakea galaktiparves",
mis, on ainult üks miljonitest galaktikaparvedest,
mis moodustavad jälgitava universumi.
Eeldame hetkeks, et meid ootab suurejooneline tulevik:
inimkond muutub 3 tüübi tsivilisatsiooniks
ei saa hävitatud tulnukate poolt
ja leiutab tähtedevahelise reisimise, mis põhineb praegusel arusaamisel füüsikast.
Selles optimistlikus stenaariumis, kui palju me suudame?
Noh, kohalik rühm.
See on suurim struktuur, millest inimkond osa saab olema.
Isegi kui see on hiiglaslik, on kohalik rühm vaid 0.00000000001 %
jälgitavast universumist.
Kujuta seda numbrit hetkeks.
Me oleme piiratud sadasse miljardikku protsenti jälgitavast universumist.
Lihtne fakt on, et on olemas tegelik piir meile ja on
nii palju univerumi, mida me kunagi ei puuduta. See on mõnevõrra hirmuäratav.
Miks ei saa me minna kaugemale?
See kõik on seotud "mitte millegi" olemusega.
Mitte miski või tühi ruum, ei ole tühi. Sel on loomuomane energia:
nii-nimetatud "Kvant võnkumised".
Väiksemas mõõtkavas, on pidev tegevus, osakased ja anti-osakesed
ilmnevad ja hävitavad üksteist.
Sa võid kujutada sellist kvant vaakumit kui mullitavat osa:
tihedamate ja vähem tihedate osadega.
Nüüd lähme tagasi 13,8 miljardit aastat kui kosmose kosmose tekstuur
koosnes mitte millestki.
Kohe pärast suurt pauku, kosmilises sündmuses nimega kosmose paisumine, jälgitav universum
paisus nipsukivist triljonite kilomeetrite suureseks sekundi murdosa jooksul.
See äkiline universumi venimine oli nii kiire ja äärmuslik
et kõik need kvant võnkumised venisid samuti
ja kõik subatomaarsed vahemikud muutusid galaktiliseks vahemikeks,
tihedate ja vähem tihedate osadega.
Peale paisumist, raskusjõud hakkas tõmbama kõike tagasi kokku.
Suuremas mõõtkavas oli lainemine liiga kiire ja võimas
et ületada aga väiksemas mõõtkavas ilmes raskusjõud võitjana.
Seega, aja möödudes, tihedamad universumi osad
kasvasid galaktika rühmadeks nagu see kus me elame täna.
Ainult mateeria meie osas "Kohalik rühm" on seotud meiega raskusjõuliselt.
Milles seisneb probleem siis?
Miks ei saa me me oma osast reisida järgmisesse?
Siin muudab tume energia kõik keeruliseks.
Umbes 6 miljardit aastat tagasi tume energia võttis üle.
See sisuliselt nähtamatu jõud või efekt, mis põhjustab
ja kiirendab universumi paisumise.
Me ei tea miks, või mis tume energia on aga me saame jälgida selle mõju
Varajases universumis olid suuremad külmad kohad kohalikus rühmas,
mis kasvasid suuremateks tuhandete galaktikatega kobarateks.
Meid ümbritseb palju asju aga mitte ükski neist struktuuridest ja galaktikatest
väljaspool kohalikku rühma ei ole raskusjõuga seotud meiega.
Seega, mida rohkem universum laieneb seda rohkem vahemik
meie ja teiste raskusjõu taskute vahel kasvab.
Aja möödudes tume energia lükkab ülejäänud universumi eemale meist,
muutes teised kobarad, galaktikad ja rühmad lõpuks kättesaamatuks.
Järgmine galaktika rühm on juba miljoneite valgusaastate kaugusel
aga kõik muutuvad eemale meist kiirustel, mida me ei unista ületadagi.
Me võime lahkuda kohalikkust rühmast ja lennata galaktikate vahelises ruumis
pimedusse aga me ei jõuaks kuhugi.
Me muutume aina enam mahajäetuks. Kohalik rühm muutub aina enam seotuks
ja ühineb moodustamaks ühe suure ümara galaktika ebaorginaalse nimega "Milkdromeda"
paari miljardi aasta jooksul.
See aga muub veel enam depressiivseks:
ühel ajahetkel galaktikad väljaspool kohalikku rühma on nii kaugel eemal
et *** on liiga kauged, et avastada ja vähesed footonid mis meieni jõuavad
nihestuvad nii pikkadeks lainepikkusteks, et *** on avastamatud.
Kui see juhtub, mitte mingi informatsioon väljaspool kohalikku rühma meieni ei jõua.
Universum eemaldub meie vaateväljast.
See ilmneb tume ja tühi igas suunas, igavesti.
Olend sündides kauges tulevikus Milkdromedas
arvab, et universumis pole midagi peale ta oma galaktika
Kui *** vaatavad kaugesse tühja ruumi, näevad *** vaid rohkem tühjust ja pimedust
*** ei ole võimelised kosmilist taustradiatsiooni
ja *** ei ole võimelised õppima Suure Paugu toimumisest.
Neil ei ole mitte mingit meetodid teadmaks, mida me teame täna
laieneva universumi loomusest, kust see algas, kuidas see lõppeb.
*** arvavad, et universum on staatiline ja igavene.
Milkdromeda on saar pimeduses aeglaselt muutmas aina pimedamaks.
Siiski oma triljonite tähtedega on kohalik rühm kindlasti
piisavalt suur inimkonna jaoks.
Lõppude lõppuks me pole suutnud veel lahkuda päiksesüsteemist,
ja meil on miljardeid aastaid avastmaks oma galaktikat.
Meil on uskumatu õnn eksisteerida ideaalsel hetkel ajas, et näha
mitte ainult meie tulevikku aga ka kauget minevikku.
Nii isoleeritud ja kauge nagu kohalik rühm on suudame me tajuda tervet universumi
nii suurt ja imelist kui ta hetkel on.
Sponsoreeritud SquareSpace.com/nutshell
Kas sa tunned isoleeritud hiiglaslikus universumis.
Miks mitte luua veeb või blogi ja jagada oma mõtteid teiste
inimestega sinu ümber?
Squarspace reklaam...
Squarspace reklaam...
veel reklaami
veel enam reklaami
reklaam
reklaam
Saad toetada Patreonis või muretseda Kurzgesagt kaupa siit.
see tõesti aitab
see on lahe, et vaatasid nii kaugele ja seega oleme teinud playlisti sinu jaoks univerumi asjadest.
Subtiitrid tehtud Erlendi poolt.
Subtitles by the Amara.org community