Tip:
Highlight text to annotate it
X
Järgneva kahe videoga üritan anda ülevaate
kõigest sellest, mis juhtus Maaga selle tekkest alates.
Alustame Maa või siis päikesesüsteemi või siis Päikese moodustumisest (laias laastus sama aeg, kuigi ennekõike tekkis Päike)
ja meie parim arvamus juhtunust on,
et meie galaktika läheduses oli supernoova,
ja see siin on pilt selle supernoova jäänustest,
täpsemalt Kepleri supernoova jäänustest.
Pildil olev supernoova leidis aset 400 aastat tagasi - aastal 1604,
mil selle keskosas olev täht plahvatas
ja järgneva paari nädala jooksul oli see eredaim objekt öötaevas,
ning seda vaates nii Kepler kui ka teised inimesed 1604. aastal
ja selline näeb ta välja praegusel ajal.
See, mida me näeme on põhimõtteliselt plahvatuse lööklaine, mis on liikunud
viimase 400 aasta jooksul laiali, seega praeguseks peab see olema
mitme valgusaastase läbimõõduga. Loomulikult aine
ei liikunud valguskiirusel, kuid pidi siiski liikuma
päris-päris kiiresti, vähemalt relativistlikel kiirustel, vähemalt märkmisväärne
murdosa valguse kiirusest.
See on liikunud juba pikka aega, aga võid
ettekujutada, et kui lööklaine liigub eemale
supernoovast, ütleme, et seal oli molekulipilv,
gaasipilv, mis enne lööklaine saabumist lihtsalt
ei olnud piisavalt tihe gravitatsioonijõu domineerimiseks
ja selle pilve akretsiooniks (tihenemiseks) Päikesesüsteemiks.
Kui sellest aine pilvest möödub lööklaine, siis see surub tihedamalt kokku pilve moodustava gaasi
ning kogu selle materjali ja molekulid, seega
saavutatakse kriitiline mass moodustamaks (akreteerimaks)
tähe ja tähe (päikese) süsteem.
Me arvame, et nii see toimus ja põhjus, miks me
oleme võrdlemisi kindlad, et see pidi olema põhjustatud supernoova poolt,
on see, et ainus viis raskemate elementide tekkeks
või ainus keskkond, mida me teame, milles *** moodustuvad on
supernoova kuumuses ja uraan, mis paistab
meie Päikesesüsteemis olevat Maal näib olevad moodustunud
jämedates joones Maa moodustumise ajal umbes
neli ja pool miljardit aastat tagasi ja me räägime
tulevastes videodes põhjalikumalt sellest, kuidas täpselt
see kindlaks tehti, kuid kuna uraan paistab
olevat sama vana kui meie Päikesesüsteem, pidi see moodustuma
umbes samal ajal ja see pidi moodustuma supernoova tagajärjel
ja see pidi tulema supernoovast, seega supernoova
lööklaine pidi läbima meie universumi piirkonda
ja see on hea põhjus, miks gaas kokku suruti ja tihendati.
Liigume paar miljonit aastat edasi.
See gaas oli tihenenud millekski selliseks.
Gaas oli saavutanud kriitilise temperatuuri, tiheduse
ja rõhu, sütitamaks keskosa, et tuumasüntees
saaks alata, et vesiniku aatomid saaksid ühineda heeliumi aatomiteks.
Ja see siin on meie noor Päike.
Päikese ümber olid gaasid ja aineosakesed
ja molekulid, millel oli piisavalt suur nurkkiirus, et mitte kukkuda Päikesesse,
vaid jääda orbiidile Päikese ümber.
Osakesed olid tegelikult mõjutatud rõhu poolt,
kuna seda tuleks vaadata suure gaasipilvena,
seega osakesed põrkusid pidevalt üksteise vastu, aga peamiselt
mõjutas neid nurkkiirus ja järgnevate kümnete miljonite aastate jooksul
osakesed põrkusid vastu üksteist ja ühinesid üksteisega.
Isegi väikestel osakestel on külgetõmbejõud (gravitatsioon) ning *** kasvavad,
moodustades kive ja asteroide ning lõpuks ka, mida me nimetame
planetesimaalideks, mis on nö. esimeste planeetide seemneteks
ning neil on piisavalt tugev
gravitatsioon ning ülejäänud materjal tõmbub nende poole
ning aegamööda ühineb nendega.
See ei olnud lihtne protsess, võid ettekujutada,
et oli üks platetesimaale vorm ja siis moodustus teine
platenesimaal ning selle asemel ühineda vaikselt,
need kaks keha tõmbuvad teineteise poole, neil võib olla
suur relatiivne kokkupõrkekiirus ja siis
puruneda kildudeks, see ei olnud rahulik ja konstantne akretsiooniprotsess.
See oli päris raevukas protsess,
see toimus Maa varajase ajaloo perioodil ja me arvame,
et see on põhjus, miks moodustus Kuu. Mingil hetkel
ajas natuke edasi liikudes moodustus Maa,
täpsemalt peaks ütlema, moodustus mass, millest moodustus
praegune Maa. Las ma joonistan selle siia.
Ütleme siis, et see on meie tänapäevane Maa ja me arvame,
et mõni teine protoplaneet või hoopis
planeet, kuna see oli umbes Marsi suurune,
põrkus meie tulevase Maaga.
See on pilt sellest.
See on kunstniku kujutis sellest kokkupõrkest, kus see planeet
siin on Marsi suurune ja see põrkus vastu taevakeha, millest lõpuks moodustus Maa.
Me nimetame seda Theia'ks. See on Theia,
ja mis me arvame, mis juhtus, ja kui sa otsid
internetist, siis leiad simulatsioone
selle kohta, et see oli riivav kokkupõrge.
See ei olnud lauskokkupõrge, mis oleks purustanud
mõlemad kehad ja muutnud *** üheks suureks üles sulanud keraks.
Me arvame, et see oli riivav kokkupõrge, midagi sellist.
See oli põhimõtteliselt Maa. Loomulikult Maa muutus
olulisel määral Theia'ga kokkupõrkel, kuid Theia on
siin samas ja me arvame, et see oli riivav põrge.
See tuli ja tabas Maad mingi nurga all ja siis
summaarsed energiahulgad sellest kokkupõrkest
oleks viinud mõlemad kehad sulaolekusse ning tõenäoliselt
*** juba olid sulanud olekus, kuna oli veel
hulgaliselt kokkupõrke- ja akretsioonisündmusi ning
planeedi pinnale langevaid objekte mõlema planeedi puhul
sel perioodil, kuid selle põrke käigus
teine planeet riivas Maad ja paiskas hulgaliselt
sulanud materjali orbiidile.
See lihtsalt tuli, riivas maad
ja paiskas mingi hulga sulamaterjali eemale,
osa sellest püüti Maa poolt tagasi, see siis
on enne kokkupõrget ja pärast, võid ettekujutada, Maa on
selline sulanud ülikuum kera ja osa sellest
paisatakse kokkupõrke tagajärjel orbiidile.
Vaatame, kas ma saan joonistaga Theia siia, niisiis
Theia on põrkunud ja on ka üles sulanud suurest
energiahulgast tulenevalt ja paiskab osa sulamaterjali orbiidile.
Kui me liigume ajas natuke edasi, siis see materjal, mis paisati
orbiidile, liigub selles suunas, sellest moodustub
Kuu ja ülejäänud materjal koondub aja jooksul
tagasi sfääriks ja moodustab selle,
mida me tänapäeval kutsume Maaks.
Seega praegusel hetkel me arvame, et nii moodustus
Kuu.
Pärast selle toimumist oli Maal veel palju
ägedaid protsesse vaja üle elada.
Andmaks aimu sellest, kus me asume Maa ajaloos,
viitame järgnevas paaris videos palju sellele ajaskaalale,
see ajaskaala algab Päikesesüsteemi moodustumisega
4.6 miljardit aastat tagasi, langedes tõenäoliselt kokku
mingi supernoovaga.
Ja kui me liigume päripäeva mööda seda ajaskaalat,
liigume me ajas edasi ja me liigume
edasi kuni tänapäevani.
Et sa mõistaks terminoloogiat, siis
"Ga" (gigaannum) tähendab miljardit aastat tagasi,
"G" tähendab giga,
"Ma" (megaannum) tähendab miljonit aastat tagasi,
"M" tähendab mega.
Seega, kus me praegu oleme, Kuu on moodustunud,
ja me oleme ajastus , mida nimetatakse Hadaikumiks,
tegelt ei ole õige öelda ajastu
Täpsemalt on see Maa Hadaikumi eoon.
Ajastu on tegelikult teine aiaperiood,
las ma teen selle selgeks. See on Hadaikum,
me oleme Hadaikumi eoonis ja eoon on
suurim ajaperiood, millest me räägime
Maa kontekstis ja laias laastus 500 miljonit kuni 1 miljard aastat
on eoon ja mis muudab Hadaikumi silmapaistvaks,
noh, geoloogilisest seisukohast muudab selle
silmatorkavaks see, et meil ei ole ühtegi kivimit
Hadaikumist. Meil ei ole ühtegi makroskoopilist (suurt/nähtavat)
Hadaikumi kivimit, sest
me arvame, et sel perioodil oli Maa lihtsalt üles sulanud
magma- ja laavakera ja see oli sulaoleksu,
kuna Maa oli kõigi nende akretsioonisündmuste tulemus
ning kõikige kokkupõrgete kineetiline energia muutus soojusenergiaks.
Kui sa vaataks Maa pinda,
kui sa oleks Maa pinnal
Hadaikumis, kus sa tõenäoliselt ei tahaks olla,
sest sind võib tabada mõni meteoriit
või sind põletaks magama, igatahes,
see näeks välja selline. Sa ei saaks nagunii hingata.
Selline näeks Maa pind välja
See näeks välja nagu suur magmameri ja seetõttu
meil ei ole sellest ajaperioodist ühtegi kivimit, sest kivimeid
töödeldi pidevalt ümber - sulatati ja segadi
selle suure üles sulanud kera sees ja tegelikkuses
on Maa ikka üles sulanud kera, lihtsalt
me elame kera üliõhukesel jahtunud koorel.
Kui liikuda maakoorest alla poole, me räägime sellest natuke
tulevastes videodes,
siis tuleb vastu magma, kui liikuda veel sügavamale,
tuleb vastu vedel raud.
Seega, see on ikka vedelas olekus kera.
Ja kogu see periood on lihtsalt väga äge ja tormiline,
mitte ainult ei olnud Maa vulkaaniliselt aktiivne vedelas olekus kera,
Maa hakkas tahkuma hilis-Hadaikumis,
aga pidevalt langes taevast materjali,
põrkudes Maaga lisati pidevalt
uut soojusenegiat vedelas olekus olevale planeedile.
Aga igatahes, jätame asja sinnapaika,
ja nagu võite ette kujutada,
nii palju kui me teame, ei olnud sel perioodil
Maal elu.
Mõned arvavad, et elu võis tekkida
hilis-Hadaikumis, kuid valdavalt
oli Maa igasuguse elu tekkeks kõlbamatu.
Jätame asja sinnapaika ja jätkame siit kohast järgmises videos,
kus me räägime natuke Arhaikumist.