Tip:
Highlight text to annotate it
X
ÜLEMINEKUL 2.0
Üleminek aitab võõrastel inimestel tulla kokku
ja hoolimata erinevustest midagi koos ära teha.
Ühendades parimal viisil ressursse, teotahet ja vaimurikkust.
Eesmärk ei ole muuta kellegi harjumusi,
vaid luua süsteeme, millest võib tulevikus kasu olla.
Et kui me märkame vajadust, siis on need juba olemas.
Üleminek on minu jaoks liikumine majandusse,
kus igal inimesel on väärtus, koht ja eesmärk.
Eesmärk on nii keskkonnal kui ka inimestel.
Minu jaoks tähendab Üleminek kogukonna kaasamist,
selle ehitamist ja sealsete inimeste abistamist.
Kõik hoolivad oma kogukonnast, kõigil on midagi panustada.
Ma armastan, et kõik on kaasatud. Minu jaoks on see Üleminek.
Minu jaoks on Üleminek kujutada 20 kuni 50 aastat tulevikku ette
ja näha, et saime suurepäraselt hakkama asjaga, mis on kaasahaarav ja õitsev.
Inimesed on õnnelikud ja meie eluviis on jätkusuutlik.
Ja juba täna mõelda sellele, kuidas sinna jõuda.
Inimesed üllatusid: "Oh, mis on see nafta, mille leidsime?"
"Oo, see võib olla päris kasulik", ja siis hakatati seda kasutama.
Seejärel: "Oh, see on tõesti kasulik." Kasutamine kasvas veelgi.
Nafta tarbimine järjest suureneb,
samas naftavarud järjest kahanevad.
See on tekitamas suurt probleemi.
Kõik kasvuhoonegaasid nagu näiteks süsihappegaas,
mis tekib põletamise tulemusena ja lendleb õhus.
Ei lase maad soojendanud päikesesoojusel lahkuda.
Soojus jääb kahe kihi vahele lõksu ja sedasi planeet soojeneb.
Tulemuseks on ebastabiilne ilm, keskmise temperatuuri tõus,
poolused hakkavad sulama, veetase tõuseb, üleujutused.
Tegemist on klimatoloogilise kaosega.
Naftatipp on seotud ka teise probleemiga - majanduskriis.
See tekib siis, kui majandus kukub kokku.
Et majandus saaks kasvada, on vaja tarbijaid.
Seejärel on vaja kaupu, mida tarbijad osta saavad.
Seda kola toodavad tehased.
Ja tehased vajavad odavat energiat, näiteks naftat.
Aga kui naftatipu tõttu seda odavat energiat enam pole,
muutub kola palju kallimaks ja tarbijad ei saa enam nii palju osta.
Siis toimubki majanduse kahanemine.
Üleminekuga seotud inimesed soovivad jätkusuutlikku majandust,
mis asendaks seda praegust - tõusvat ja langevat majandust,
sest praegune majandussüsteem võib iga hetk kokku kukkuda.
Käib "põmaki" ja kadunud ta ongi.
Aga kui meil on jätkusuutlik majandus, siis nii ei juhtu.
Kõik peavad vähemal või rohkemal määral muutuma, kuid vajame juhiseid.
Meie kultuur nii väga tahab, et tegeleksime vaid tarbimisega
ja et me ei huvituks sellest, mis mujal maailmas toimub.
Sa vajad tuge, et sellisest olukorrast välja astuda.
Ülemineku puhul toetab meid kogukond.
Meie praegune eluviis ei ole ju jätkusuutlik.
Üleminek on alternatiiv tarbimisühiskonnale,
mis ei saa enam kaua kesta.
See võimaldab planeedi elanikke omavahel rohkem sidestada.
*** on paremas suhtes iseendaga, teistega ja neid ümbritseva loodusega.
Igaüks tunneb, et tal on midagi anda ja panustada.
Ei ole nii, et ainult mingid üksikud eksperdid saavad midagi teha.
Tunne on hea, sest olen saanud impulsi ja mu elul on nüüd eesmärk.
Lisaks on see lõbus, rahuldust pakkuv ja hinge toitev,
kui õpid inimesi tundma ja saad nendega tõelistest asjadest rääkida.
Ma naudin vestlusi, inimeste aitamist, kogukonna ehitamist.
Ülemineku kogukonnad üle terve maailma
Kokku 1800 kogukonda, ametlikult registreeritud 900.
Üleminek algab sellest, et grupp inimesi tuleb kokku.
*** võivad olla täiesti erinevad inimesed.
Võibolla on *** varem kohtunud ja midagi muud teinud,
või siis tunnevad üksteist, kuid koos pole veel töötanud.
Grupp inimesi võib kohtuda ka mõnel üritusel või siis ***, ning lihtsalt otsustada: "Alustaks õige Üleminekuga?"
Tavaliselt sellisest lihtsast kokkusaamisest
kasvabki välja midagi suuremat.
Esimesele kohtumisele 3. aprillil tuli 8 inimest.
Järgmine kord saabus ainult üks inimene.
Mäletan, et koju tulles tundis mees mulle kaasa ebaõnnestunud õhtu pärast.
Vastasin siis talle: "Sa eksid!"
"Tulid ainult õiged inimesed."
Ülemineku moto ongi: "Igaüks, kes tuleb, on õige inimene."
Algul tekitas see minus skepsist - "jaa-jaa",
kuid see osutus õigeks. Täpselt nii ongi.
Kaheksast inimesest, kes tulid esimesele kohtumisele,
nendest neli on nüüd Üleminekul Waylandi grupis.
Ja see üks inimene, kes tuli, tema on ka nüüd meie grupi liige.
Viimasel kohtumisel, kus meid oli umbes 10 - enamus olid liikmed,
rääkisime hilisõhtuni.
Raamatukogutöötaja pidi meid välja viskama, sest jutt ei tahtnud lõppeda.
Tulin sealt ära teadmisega, et ma ei ole enam üksi.
Hõljusin pilvedel, sest nüüd oli meil tekkinud kogukond.
Viimase 5 aasta jooksul Ülemineku kogukondi jälgides
oleme märganud, et kogukondadel on arengufaasid.
Esimene on "Alustamine" - loominguline, mänguline faas.
Inimesed vaatavad filme, teevad plakateid, korraldavad üritusi ja püüavad teadlikkust tõsta.
Sellest kõigest saab selle Ülemineku kogukonna vundament.
Aga selles faasis on veel vara ennast Ülemineku kogukonnaks kutsuda.
Moss Side asub kesklinnas.
Väga tihedalt asustatud, multikultuurne.
Piirkonnal on kohutav maine, nagu oleks Suurbritannia Bronx-linnaosa.
Ja kuna siin on nii palju elanikke,
jõuad päris kiiresti paljudele ustele koputada.
Kui keegi uksele ei tule, liigud kohe edasi.
Olin varem aknafirmas ja mu töö oli ustele koputamine.
Olen töötanud ka energiaettevõttes.
See andis mulle enesekindluse ukselt-uksele käia.
Teadsin, et suudan ustele koputada, olla veenev ja jätta hea mulje.
Kuna usun Üleminekusse rohkem kui muudesse asjadesse,
suurendas see mu enesekindlust veelgi ja pani mõtlema,
et tuleksin ka Ülemineku asju ukselt-uksele ajades kenasti toime.
Olen veendunud, et ukselt-uksele käies saavutad hoopis paremaid tulemusi
kui muid teadlikkust tõstvaid vahendeid kasutades.
See on puhas numbrite mäng.
Enamus inimesi ei kirjuta alla ja siis sa pead otsima järgmised.
"Milline on parim viis teiega ühendust saada?"
"Olen alati kodus. Iga päev."
"Tore. Panen omale kirja."
Üks meie tuumikliige, Ali Mohamed, tuli läbi uksele koputamise.
Ta polnud varem mitte ühegi keskkonnaalase asjaga tegelenud.
Kui Joeli esimest korda nägin, siis ei osanud sellest midagi arvata.
Aga olin avatud ja kuulasin, mida tal öelda on, sest ta ütles "Moss Side".
Tundus, et see on seotud meie kogukonnaga ja äratas mu uudishimu.
Ustele koputamine tundus mulle põneva viisina, kuidas kaasata inimesi,
kes varem pole keskkonnaalaselt aktiivsed olnud.
Naabrite tundmine tuleb ka kasuks.
Kui sinuga midagi juhtub, siis saab naaber aidata.
Ukselt-uksele käimisega ehitame üles ka suhete võrgustiku oma kogukonnas.
Suhtevõrgustik kaitseb ka kogukonda ennast,
sest inimesed tunnevad ja abistavad teineteist.
Joel on koputanud enam kui 1420 uksele.
Üleminekul Moss omab 237 liiget.
66% liikmetest tuli läbi uksele koputamise.
Pole ühte õiget viisi, kuidas Üleminekut teha.
Enamasti alustad tuumikgrupiga, ja esimese asjana
tegeletakse informatsiooni levitamisega.
Tehakse flaierid, näidatakse filme jne.
Teinekord on kas paar inimest või koguni üks aktivist,
kes alustab teadlikkuse tõstmisega.
Ta liigub ringi, näitab filme ja loob suhteid organisatsioonidega.
Igasugune selline tegevus.
Ja alles selle aktivisti töö tulemusena tekib tuumikgrupp.
Kumbki variant pole õige ega vale - see sõltub sinu ümbruskonnast.
Jätkusuutlik küla Amoreiras, Portugal
Maa kuulub meie lastelastele.
Me peame ära elama loodusest ilma seda hävitamata ja olema sõltumatud teistest piirkondadest.
Aldeia das Amoreiras on meie maa ja peame seda jätkusuutlikult kasutama.
Esimene samm on... unistada.
Mida unistad sa külale ja millist küla sa unistad?
Küla pole küll väike, kuid on peaaegu tühi.
Vanad surevad eest ja noored lähevad kuskile mujale.
Külas on kõigest pool tosinat vanurit.
Minu soov on, et kõikide vahel oleksid sõbralikud suhted.
Sellest on meil praegu puudus.
Et kõik toetaksid kõigi tegemisi.
Minu unistus? Kas tead, mis see on?
Sinna oleks vaja ühte arsti elama.
Mina ei jaksa seda ametit enam pidada.
See on minu unistus.
Lastel võiks siin rohkem midagi teha olla.
Park või mänguväljak.
Ah! Juba mõtled tite peale!
Vaja on poode, et inimesed ei peaks kuskile kaugele minema.
Näiteks Ourique'i või mujale.
Soovid külas sisseoste teha?
Jah, sest natuke kaubandust võiks ju olla.
Kõik ära koristada. Aiad puhtaks.
Isegi kui vaid mõned unistused täituksid,
oleks see külale väga hea,
sest küla tõepoolest vajab neid väga,
et olla dünaamiline ja jätkusuutlik.
Mõned unistused täitusid
Terve küla koristati puhtaks ja värviti üle
Loodi ka kohalik turg
Arutatakse ka...
mida pakkuda lastele ja kuidas parandada tervishoidu
Nägemus tulevikust on nagu magnet,
mis sind aja jooksul enda poole tõmbama hakkab.
Visiooni omamine on väga tähtis.
Grupisisene Üleminek
Kui meie visioon on, et kogukonnad kasvavad jõudsalt, inimesed on kaasatud,
kõigil on hea olla, siis on vaja, et ka elementaarsed asjad seda toetaksid.
Aga suurim teekond ja Üleminek, minu arvates, peab toimuma meie enda sees.
Peame õppima mõistma, kuidas toimub ühise heaolu loomine.
Kindlasti ei saavuta seda asjadega.
Me vajame kultuuri, mis toetab inimeste heaoluseisundit.
Katsume märgata, mis toimub meie sisemuses,
ja püüame tunnetada ka seda, mida me veel hästi ei mõista.
Ja kuidas need meie sees toimuvad protsessid
kujundavad meie omavahelist läbikäimist
ja meie tegevust selles maailmas üldisemalt.
Me uurime, kuidas "inimene seestpoolt töötab".
Hetkel on maailma tähelepanu üksteisega võistlemisel.
Kuidas saada teistest rohkem?
Kuidas jõuda järele neile, kellel on sinust rohkem?
Tihti nähakse teises inimeses konkurenti. Teda peetakse ohtlikuks.
See tuleneb teadvuseseisundist ja sellest, mis on meie sees.
Kuni me seda ei tunneta ega võta omaks,
ei saa me vajalikke muutusi ellu viia,
sest ühed ja samad mustrid koguaeg korduvad.
Teist faasi nimetame "Süvenemiseks",
sest siis tavaliselt toimub taipamine,
et ollakse kujunemas tõeliseks organisatsiooniks
ja tegevust tuleb struktureerida, formaalsemaks muuta.
See tunne, mis oli Alustamise-faasis, on nüüd teistsugune.
Organisatsiooni olemasolu pole tingimata vajalik
WAU Farm saab hakkama ka "Üleminekuta"
Otsisin kohta, kus võiks blogida ja siis leidsin Ülemineku.
Neil paistis olema tööriistu, mida ka ise kasutada soovisin.
Jäi mulje, et seal on palju teadmisi ja soovisin saada osa sellest oskusteabest.
Märkasin seal permakultuuri asju,
mis mind huvitasid ja tahtsin neid integreerida linna-aladele.
Ülemineku lehel oli olemas kõik, mis mind huvitas.
Sarnaseid inimesi on keeruline leida.
Ma ei arvanud, et keegi minuvanune võiks aiandusest huvituda,
kuid Üleminekul Pittsburghi koduleht ja nende asjad tõestasid mulle,
et on olemas inimesi, kes aiandusega tegelevad ja kõik polegi tüdrukud.
Nüüd võid kuulata metalli, riietuda nagu punkar, tegeleda aiandusega ja olla lahe.
Oleme Wilkinsburgis, Pennsylvania äärelinnas.
Tegemist on laguneva piirkonnaga.
Hommikul esimese asjana kontrollime mahajäetud maju,
et seal poleks skvottereid ja meil oleks turvaline töötada.
Lähme kollasesse. Umbes 20% kruntidest on laudadega kinni löödud või tühjad.
Halloo? Kas keegi on kodus?
Hea uudis on see, et siin pole kedagi.
Oleme Whitney Avenue Urban Farmis.
5 või 6 aastat tagasi põlesid siin majad maha.
Siin kasvatatud toidu anname ära tasuta või annetame toidupangale.
Ümbruskonna inimesed teavad, et *** võivad siit
võtta puu- ja juurvilju, kui seda soovivad.
Kui Chris ja Carly siia esimest korda tulid,
olid siin peamiselt tühjad majad ja krundid.
Aga nemad muutsid terve tänava kauniks, omal jõul.
Algas sellest, et inimesed olid tänulikud toidu eest.
Mõned inimesed siin tänaval olid näljased.
Neil oli lubatud minna aeda ja endale vajalikku korjata.
Teeme seda koos ümbruskonna lastega.
Palju oli probleemseid lapsi, kellele oli vaja leida tegevust.
See sobis hästi.
Kohe alguses ütlesin, et see on nõme.
On seda siiani, kuid hoiab mind pahandustest eemal.
Teised lapsed andsid Brandonile halba eeskuju.
Ta liikus halvas seltskonnas.
Ja kui teised lapsed ära kolisid, andsid Chris ja Carly talle projekte
ning Brandonist sai tore poiss.
Mida sa aiast korjatud toiduga teed?
Näiteks maisiga?
Kõigega.
Aa, müüsime ära.
Tõesti? Kuhu sa müüsid?
Sinna.
Kas näitad?
Jah.
Inimesed tulevad sealt siia.
Küsime, kas *** soovivad osta tomatit, suvikõrvitsat või maisi.
Kui ei soovi, siis ütleme: "Aitäh teile, kaunist päeva jätku."
Me armastame seda last. Mulle on ta nagu poeg.
Tahan talle õpetada kõike, mida ta kodust ei saa.
Wilkinsburgi allakäik algas sellest, et isasid on vähe.
Paljude laste isad on kas vanglas või mõrvatud.
Või on jalga lasknud.
FBI ajas jõugud laiali ja 60-70 meest pandi korraga 20 aastaks vangi.
Enamus neist olid ka laste isad.
Mu eesmärk on luua sedalaadi aedu Wilkinsburgi ümbrusesse,
et inimesed saaksid end toita.
Siinset mudelit saab kasutada kõikidel Wilkinsburgi tänavatel.
Igal tänaval on vähemalt üks vaba krunt.
See on naeruväärselt lihtne.
Wilkinsburgi igas naabruskonnas peaks olema üks pisike aed.
Omamoodi õpetan ma neile jätkusuutlikkust,
kuid veel kaks aastat tagasi
poleks *** osanud öelda, mida see tähendab.
Wilkinsburgi elanikud kadestavad meie kvartalit.
Kõigile meeldib Whitney avenüül kõndida, sest see on parim tänav.
Ma nutan, sa ajasid mu nutma!
Ma tunnen selle üle uhkust.
Kui sugulased mind külastavad, tunnen oma kandi üle uhkust.
See on mind muutnud.
Praktilistest projektidest rääkides, on paljud Ülemineku grupid alustanud toidust.
Seda saab teha kohe ja millegi järele ei pea ootama.
Selle jaoks pole vaja luba ega rahastust.
Samas tuulegeneraatori püstitamine võib võtta 5-6 aastat.
Toitu võid kasvatada lillekastis või teha ühisaia.
Sellega on kerge ja lihtne alustada.
Seetõttu tegelevad paljud Ülemineku initsiatiivgrupid just toiduga,
ning sellest kasvad välja uued ideed ja projektid.
Oleme Kilburni jaamas Jubilee liinil
ja veel neli kuud tagasi olid need kastid tühjad
See andis mõtte küsida Transpordiametilt, kas tohime siia midagi istutada?
Soovisime kasvatada erinevaid vilju, et inimesed näeksid, kui lihtne see on.
Ma arvan, et see on ainus rongipeatus Londonis, kus kasvavad puu- ja juurviljad.
Ja isegi õunapuu.
Siin liigub palju rahvast - 12 000 inimest iga päev.
Meile pakub rõõmu, et iga reisija võib noppida maasika või tomati,
ja süüa seda teel koju. See on fantastiline!
Küsisime Londoni Transpordiametilt, kas tohime siin toitu kasvatada.
Algul oli nende reaktsioon veidi kõhklev.
"Te tohite kasvatada lilli, kuid mitte toitu."
Nii et esimesel korral tuli väike tagasilöök.
Ametnikega kohtuma minnes tutvustasid *** meile "Rohelised rongipeatused" ideed
ja palusid meil sellest konkursist osa võtta.
Kui me otsisime kategooriat, milles osaleda, üllatusid nii nemad kui ka meie,
sest nimekirjas oli ka "Kasvata oma toitu" kategooria.
Juhtisime sellele tähelepanu ja ütlesime, et meile väga meeldiks seda teha. Meil on õunapuu ja mõned seemned.
*** ei teadnudki, et ooteplatvormidel on lubatud toitu kasvatada.
Elus tasub olla kangekaelne, sest nagu paljude asjadega,
inimesi on väga erineva iseloomuga.
Ühele ei pruugi mõte meeldida ja ta ei riski, kuid teine on kohe põnevil.
Kõik sõltub sellest, millise inimesega sa jutule saad.
Seda kohta vaadatakse uutmoodi.
Olen siin elanud kümme aastat, kuid see koht näeb hoopis teistmoodi välja.
Esimest korda olen teinud midagi, mis lähendas mind kodukohaga.
See on üsna põnev asi.
On väga tähtis, et Ülemineku tegemise ajal ka tähistatakse.
Unistatakse, planeeritakse ja tehakse midagi,
kuid saavutatut tuleb ka tähistada, enne, kui uusi asju tegema hakatakse.
Üleminekulinn Tooting tähistamas karnevaliga
Üle 1 miljoni plastpudeli ja kilekoti
Pool miljonit krõpsupakki
Ja tonnijagu muud materjali
Koguti kokku 6 kuuga, et teha see etendus
Tähistamine ja tänulik olemine - kõik see positiivsus aitab inimestel
taastuda ja ennast hästi tunda.
Me võtame aja, et tähistada üksteise saavutusi.
Väärtustame iga inimese omadusi.
Inimeste vahel tekib rohkem usaldust ja *** naudivad koosolemist.
Kui me ainult töötame ja puhkust ei võta, sest jätkame kohe uue projektiga,
siis kulutame oma jõuvarud väga kiiresti ära.
Tere tulemast Tooting karnevalile!
Üleminek on rohkem nagu pidu kui protestimarss
Igal kohtumisel tuleks rõõmustada ja tehtu üle tänulikkust tunda.
Lisaks veel need eriüritused, kus teadlikult tähistatakse.
Oleks ääretult petlik, kui film jätaks mulje,
et kõik Üleminekud alati säravalt õnnestuvad.
Vahel puruneb mõni projekt, algatus või kogu organisatsioon kibeduse kildudeks.
Võibolla saab ka võhm otsa.
Üleminekul Lancaster lagunes aastaga
Võime roosiliselt mõelda, et kui kõik tahame sama asja, siis saame omavahel läbi.
Aga see pole nii. Erimeelsused ja konfliktid tekivad alati.
Kui olla täiesti aus, siis see oli kohutav.
Ma ei hakka detailidesse laskuma, kuid sel oli absoluutselt kohutav lõpp.
Inimeste pahatahtlikkus tekitas sügavad haavad.
Ise olin ka selles süüdi, et ei jäänud viisakaks.
Jessas, kui nende inimestega tuleb planeeti päästa,
siis laske mul planeedilt maha astuda, sest meil pole mingit lootust.
Ilmselt oleme eksiteele viidud, naiivsed ja natuke rumalad.
Kui õnnestub konflikt lahendada ja sellest õpime, siis oleme uuel tasandil.
See aitab meil järgmine kord paremini teha.
Tegime uue grupi, kuid õppetund oli see, et planeedist tähtsam,
naftatipust tähtsam, on kuulata ära teiste inimeste arvamused ja austada nende vaatenurki.
Nendega ei pea nõustuma ja võidki öelda, et ei nõustu,
aga inimeste omavahelised suhted on esmased.
Uues Üleminekulinn Lancaster grupis on 450 inimest
Pärast filmiõhtuid, vestlusi, arutelusi, turgusid, õhtusööke ja festivale...
... saavutati küpsus 2010. aasta aprillis
"Sisemine Üleminek" aitab inimeste arengule kaasa,
sest võimaldab neil turvalises õhkkonnas rääkida.
Üleminekuga tekkinud stressist ja vastutustunde koormast.
Üleminekul Finsbury Park
Kuna me pole firma ja õlale patsutavat ülemust pole,
on kaaslaste toetus liidrite tegemistele väga vajalik.
Sulle sarnased inimesed, kellega saab koos mõelda ja arutada.
Olla pidevalt eesliinil on väga väsitav.
Võib tekkida küsimus, milleks ma seda kõike üldse teen.
Aga siis saad sa emotsionaalset tuge,
sulle tuleb kõik jälle meelde ja tekib tegutsemisind.
Oled jälle õnnelik. "Orav rattas" rutiin on kadunud.
See on elementaarne, et Üleminekul on kõik mingil määral eestvedajad.
Erinevate projektide juhid kohtuvad, toetavad üksteist ja loovad kontakte.
Võibolla õpivad *** midagi uut, mida oma kogukonda viia.
Selles on midagi maagilist ja seepärast ma seda teengi.
Tajun, et nüüd on meil tugev toetusvõrgustik.
See kasvas palju enamaks kui ma loota oskasin.
Kui kõik toimib, siis kolmas faas on "Ühendamine".
Informatsiooni andmine laiemale avalikkusele -
teistele organisatsioonidele ja ka inimestele, kellega pole varem kokku puutunud:
omavalitsus, ettevõtted, ühiskond laiemalt.
"Ühendamine" viib informatsiooni ühiskonna teadvusesse
ja tõstab väga paljude inimeste teadlikkust.
Üleminekulinn Monteveglio töötamas omavalitsusega
2008. suvel pidasin Monteveglios esimese Ülemineku kõne.
Kohaletulnuid huvitas Üleminek väga.
[LINNAPEA] Esimene kohtumine ehmatas mind ära.
Mõne kuu möödudes saime paremini aru, mis see on.
Mõned meist otsustasid Ülemineku grupis aktiivselt osaleda.
Umberto, Daniele ja teised aga otsustasid kandideerida valimistel.
*** võitsid. Üks on linnapea ja teine keskkonnakomisjonis.
Nüüd oli meil omavalitsuses kaks inimest, kes mõistsid Ülemineku olemust.
Abiks olid ka teised inimesed, kes asjadega kursis olid.
Kuidas tuleb 5000 elanikuga linna omavalitsus toime
odava nafta lõppemisega? Milliseid uusi õigusakte on vaja?
Esimese asjana tuli kõik variandid paberile panna.
Sellest kasvas välja lahendus,
vähendada fossiilseid kütusteid ja kasutada alternatiive.
Tihti küsitakse, kuidas suutsime poliitikuid
nii radikaalseid otsuseid tegema sundida.
Aga me ei pidanud kedagi sundima.
Juba on õnnestunud mõned eesmärgid ka saavutada.
Põhjalikult muutsime linna arenguplaani.
Koostöös omavalitsusega saavutasime seda, mis muidu poleks võimalik olnud.
Näiteks Enescom projekt võimaldab kuuel külal
koostada neile sobiv personaalne energiaplaan.
Kui omavalitsuse otsused on mõistlikud ja arusaadavad,
on inimesed rohkem nõus nafta-põhisest majandusest loobuma.
Elanikele väga meeldis, et suur hulk inimesi teeb midagi ühiselt.
Energiaplaan on seotud Euroopa Liidu CO2 vähendamise programmi
ja uute taastuvenergia võimaluste arendamisega.
See on andnud sihi nii Ülemineku grupile kui ka omavalitsusele.
Monteveglios toimuvat võib juba näha ka teistes linnades,
kuid koostöös omavalitsusega läheb kõik kergemini ja kiiremini.
Ülemineku juures on köitev see, kui grupp kohtub
sarnaselt mõtleva teotahtelise, optimistliku ja aktiivse omavalitsusega.
Nende kahe kokkupuutepunkt on tõesti vahva, ja seda näeb järjest rohkem.
Kuidas saab volikogu Ülemineku protsessi toetada, juhtimise asemel?
Kuidas tõsta teadlikkust naftatipust ja muutuda tuleviku suhtes paindlikumaks?
Ja mis saab siis, kui need kaks asja kokku panna?
Üleminekulinn Totnes, Suurbritannia
Ühine Üleminek sündis siin, Totnesi linnas.
Inimesi kaasati lausa tänavhaaval.
Tavaliselt saab grupp alguse nii, et keegi kas helistab või tuleb meie kontorisse,
ja ütleb, et on huvitatud grupi loomisest oma naabruskonda.
Nemad ongi need, kes oma naabreid värbavad.
Meie projekti puhul ongi erinev see, et me ei käi ustele koputamas.
Inimesed ise käivad.
Tavaliselt liitub 6-10 naabrit ja kokku saadakse 7 korda.
Esimesel kohtumisel oleme ka ise neile abiks.
Meie inimene aitab neil õiges suunas liikuma hakata
ja paneb paika järgmiste kohtumiste ajaplaani.
Teisel kohtumisel ***üüsitakse kodust energiakasutust.
On 10-12 praktilist sammu, mille astumine pole üldse kallis.
Me tõesti vaatame täiesti tasuta või poolmuidu võimalusi.
Pärast esimest kohtumist kirjutavad *** väikse tegevuskava.
Iga inimene astub või vähemalt püüab astuda 2-3 sammu enne järgmist kohtumist.
Mitmeid ideid oli võimalik kasutusele võtta.
Kuidas hoida kokku elektrit ja kasutada ka muid ressursse targemalt.
See polnud üldsegi raske.
Selles oligi asi, et see polnud raske. See oli isegi lõbus!
Tänavhaaval edasi liikumine võimaldab inimestel harjuda
ja hakata mõtlema, kuidas oleks elada nafta-järgses, vähese süsinikuga maailmas.
Nähes seda esialgu väikeses mastaabis.
Me ei pea kujutama ette, milline näeks välja muutunud maailm tervikuna,
vaid milline võiks olla meie enda piirkond.
Milline võiks välja näha meie kodu ümbruskond? Seda on palju lihtsam seedida.
Peatükkidest õpitu rakendamine on muutnud palju.
Asi pole selles, kuidas me midagi teeme, vaid kuidas me ellu suhtume.
Oleme teadlikumad ning elame mõtestatult. See puudutab ka suhtumist energeetikasse.
Püüame anda endast parima.
Pikemaajalisem kasu grupile on kindlasti ühtekuuluvustunne.
See on suur hulk inimesi, kellega tavapärases olukorras kokku ei puutuks.
Ühine eesmärk on meid sedasi liitnud.
Inimesi on tõesti igasuguseid, ning see on nii armas,
et üks peenike niit ühendab meid ja kutsub aeg-ajalt kohtuma.
See on ühtekuuluvustunde tänavale toonud.
56 gruppi, 468 majapidamist, 1100 inimest
Iga pere säästab aastas ligi 720 eurot
ja paiskab atmosfääri 1,2 tonni vähem CO2-te
Inimeste silmad säravad ja *** imetlevad üksteise aedu.
Vaadatakse ja mõeldakse, kuidas katusel olevat pinda kasutada.
Ma arvan, et pikemas perspektiivis jäävad need muutused püsima.
Seda vajab ühiskond, seda vajame meie, et turvalises maailmas elada.
Ja minu arvates oleme sellega juba algust teinud.
Neljas faas on "Ehitamine". Strateegiline mõtlemine,
kuidas oma elukoht täiesti iseseisvaks teha.
Selles faasis asutatakse energiaühistud ja sotsiaalseid ettevõtteid, luuakse kohalik valuuta.
Kõik suurepärased ideed võetakse kasutusele ja kohalik infrastruktuur arendatakse välja.
Sotsiaalne ettevõtlus üleminekulinnas
Green grocer's pood on siin juba pikka aega olnud.
Olen siin juba 50 aastat käinud.
See koht on siin juba sõjaajast saati.
Poel ei läinud hästi ja jäi mulje, et varsti uksed suletakse.
Pakkusime omanikule, et võtame üle ja teeme siia mingisuguse sotsiaalse ettevõtte või ühistu.
Teha kõik elanikud poeomanikuks oli tahtlik ja eetiline plaan.
Samas oli see ka praktiline, sest me tahtsime, et inimesed siit ostaksid.
Mis oleks veel parem viis neid motiveerida, kui omanikuks teha?
Uus on see, et nüüd tegeleme kohaliku toiduga.
Inimene astub uksest sisse ja küsib: "Mul on 6 lillkapsast. Kas soovite?"
Kui need on kvaliteetsed, siis loomulikult võtame vastu.
Vaata. - Ma tean, see on suurepärane!
Kohalik rabarber! See on lahe!
Teatud inimesed ostavad ainult Diggle rabarberit.
See on kuulus "rabarberi kolmnurk".
Me innustame inimesi rohkem kasvatama,
sest siis läheb ka kogukonnal paremini.
Pood ostis mu kauba £13.50 eest ja nüüd ostan poest sama raha eest. Raha ringleb.
Tavaliselt kulutan poes rohkem raha kui oma toodete müügist saan.
Kogukonda oleme loonud palju väärtust.
Uued töökohad võimaldavad inimestel sisseoste kodu kõrval teha.
Meie kohalolu on ka teistele poodidele hästi mõjunud,
sest inimesed käivad nüüd ringi ja ei torma kohe supermarketisse.
*** kulutavad raha kõikides ümberkaudsetes poodides, ja see on hea.
Mul on selle poe edu üle väga hea meel.
Asi oleks võinud ka kuidagi teistmoodi lõppeda.
Algusest peale oleme küpsetanud ka oma leiba, mis on väga eriline.
See on nagu taevas sõlmitud abielu. Mõlemad ärid on ühistud.
Pagarikoda on tootjate ühistu ja pood tarbijateühistu.
Tootjate ühistus olemine liidab mind teiste inimestega palju rohkem.
Põhitöökohal on mul ka kolleegid, kuid see tunne pole võrreldav.
Inimeste omavaheline sidusus on siin täiesti teisel tasandil.
Pagarikoda alustas ca kolm aastat tagasi.
Projektiga liitus umbes 60 perekonda,
kes ostsid oma leivad ettemaksuga. Mõni maksis isegi terve aasta ette.
On olemas ka soodustused püsiklientidele.
Inimesed olid nii entusiastlikud, et õnnestumine oli kindel.
Kuna meie 15-ruutmeetrine köök jäi kiiresti väikseks,
otsustasime, et pagarikojale tuleb leida päris oma pind.
Aga kuna vaba kapitali veel kogunenud polnud, pidime mõtlema, kuidas laienemist finantseerida.
See polnud meie mõte, vaid Andrew Whitley ettepanek,
emiteerida "leiva võlakirju" - laenud klientidelt ja kogukonnalt,
mille eest maksame 6,25% intressi. Mitte küll rahas, vaid leivas.
See tähendas £2.50 nädalas ehk üks leivapäts nädalas.
Osalesid need inimesed, kellele see koht ja äri meeldib.
Meie saime soodsalt laenu ja nemad väga head intressi.
Isegi pangad ei maksa sellist intressi.
Suhestumine toiduga on võrdväärne kõigega, millega elus kokku puutume.
Elektriarvet makstes lahkub see raha kogukonnast.
Järjekordne võimalus midagi teha, ka Üleminekut teha, on kadunud.
Seetõttu on kosutav näha, kuidas järjest rohkem kogukondi energiaühistuid asutab.
*** toodavad ja kasutavad elektrit, kuid raha jääb kogukonda.
Üleminekulinn Lewes
Suurbritannias oleme esimene energiaühistu.
Oleme selle üle uhke.
Meie päikeseelektrijaama võimsus on 98 kW.
Arvutasime välja, et praeguse tarbimise juures jätkub sellest 40 majapidamisele.
Pelgalt päikesepaneelidega me terve linna elektrivajadust ei rahulda,
kuid on veel terve rida lahendusi, mida saame kasutada.
Selle eeliseks on lihtsus, kiirus, odavus ja lihtne planeerimine.
Küsisime õlletehaselt, kas *** oleksid nõus meile oma katust rentima.
Põhimõtteliselt olid *** kohe nõus, kui korrektse lepingu teeme.
Avaüritus toimus linnas.
Tegime tublisti reklaami ja kirjutasime ajalehes, et võimalikult paljud inimesed teada saaksid.
Inimesed soovisid energiaühistuga liituda ja saatsid meile raha.
Kõik käis üllatavalt kiiresti. Vähem kui kolme nädalaga
oli meil vajalik raha juba kokku kogutud.
See on kogukonna investeering, mis annab kogukonnale tagasi.
Asi on lihtne, inimesed saavad sellest aru. Ka loodus võidab.
See on meie ühisvara ja ühiselt vähendame kasvuhoonegaase.
See huvitav pretsedent näitab,
et inimesed on nõus kogukonna projektidesse rahaliselt panustama.
See annab positiivse tõuke kogukonna teistele tegemistele.
Inimeste sellist osalemist kogukonna asjades peeti veel 10 aastat tagasi võimatuks.
Taastuvenergiat on võimalik ka tavaelektrivõrku müüa
ja riik maksab sulle selle eest raha.
See omakorda võimaldab meil inimestele tagasi maksta
selle raha, mille *** meile projekti alguses andsid.
See ettevõtmine on kohati ka keeruline olnud.
Ma olen helilooja, mitte ärimees ega finantsist.
Lühikese aja jooksul olen pidanud õppima väga palju. Ja mitte ainult mina.
Keegi ei tohiks luua illusioone sellest, kui palju vaeva, pühendumist ja aega see tegelikult võtab.
See on keeruline.
Jätkusuutlikud kogukonnad on tulevik, kuhu me liigume.
Süsteemid kogukonna varustamiseks peavad olema loodud.
Neid mudelid, mida meie siin pioneeridena katsetame,
saavad kogukonnad üle terve maailma kasutusele võtta.
Oma elukoha majandust saab ette kujutada suure ämbrina.
Sinna lähevad pensionid, palgad, toetused jne.
Aga supermarketid, internetikaubandus ja elektriarved teevad ämbrisse auke.
See tähendab, et meie ühine rikkus ja võimekus voolab minema.
Iga auk selles ämbris tähendab piirkonna heaolu vähenemist -
kohalikel pole tööd, äridel pole kliente ega lastel tegevust.
Kui toetad kohalikke energiaühistuid, toidukasvatajaid
ja kasutad piirkonna oma valuutat (rööpraha),
aitad neid ämbris olevaid lekkeid likvideerida.
Üleminekulinn Brixton
Brixton on kultuuriliselt kõige mitmekülgsem koht Suurbritannias.
Siin on kõik rahvused koos.
Brixtoni naelaga (rööpraha) alustasime 2009. aastal.
Nüüd aktsepteerib seda maksevahendina 200 ettevõtet.
Täna muutume elektrooniliseks. Oleme Suurbritannias esimene piirkond, kellel on oma e-raha.
Mis te sellest arvate?
Liigume oma rahaga digitaalajastusse.
Ma arvan, et see on suurepärane põhjus Brixtoni turgu külastada
ja tulla siia ka kaugemalt raha kulutama.
Uue Majanduse Fond, hollandlaste firma COIN ja Ülemineku Võrgustik
töötasid välja tarkvara, mis võimaldab sellist e-raha kasutamist.
Brixton on esimene koht, kus seda katsetatakse.
Tere, kuidas läheb? - Mitte üldsegi pahasti!
Viska palun mu kellale pilk peale.
Soovid, et terveks teen? Vasarat on vaja kasutada.
Hea küll, viskame pilgu peale. Sul on vaja uut patareid.
Ole lahke, nüüd töötabki. See teeb £2.50.
£2.50. Kas moblaga saab maksta? - Loomulikult, absoluutselt.
Lähen Brixtoni naela panka... Sina oled Stuart the Watchman ehk STW.
Said sõnumi? - Tehing õnnestus! Fantastiline! Kohtumiseni!
Head aega.
Meie arendatud mobiilimakset saavad kasutada kõik, sest riistvara pole vaja.
Piisab ainult mobiiltelefonist, kaarditerminali pole vaja.
See ei pea olema ka nutitelefon. Piisab tavalisest mobiilist,
millega saab tekstisõnumeid saata.
Kas mobiiliga saab maksta? - Jah.
Mis su kasutajanimi on? - Sana Foods.
Kohalike ettevõtete osalus on väga vajalik, et majanduskriisist välja tuleksime.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on Suurbritannia majanduse vereringe.
Brixtoni nael võimaldab meil raha kulutada lokaalselt
ja anda elu tagasi kohalikele äridele, et *** saaksid jälle õitseda.
Brixtoni raha pole loodud arveldamiseks teiste piirkondadega,
vaid me ehitame siin uut tüüpi majandust.
Sellist majandust, mis küsib: "Kas kohapealt saaks rohkem osta?"
Kas kohapeal on oskustega inimesi ja kas me saaksime asju veelgi paremini teha?
See on selline majandus, mis kaasab kõiki. Igaühel on roll ja töökoht,
ning tulemuseks on edenev, mitmekülgne ja tugev kohalik majandus.
Fantastiline! Tehing õnnestus. Kena päev! Kohtumiseni!
Ja nii ongi! Brixtoni nael on elektrooniline! Fantastiline!
Üleminek oli esialgselt mõeldud Läänemaailma puhastamiseks -
et külluslikult elav Lääs vähendaks oma heitkoguseid.
Aga üllatuslikult on arengumaad paari viimase aastaga Ülemineku kontseptsioonist huvituma hakanud.
2011. märtsis võeti Ülemineku mudel kasutusele
Alustasime Kottakarai külast, kus me elame.
Esimene Ülemineku grupp Indias
Esmane eesmärk oli toitaineterikas toit külale, kodudele ja peredele.
See on meie programmi ja projekti tuum.
Igaühel peaks olema ligipääs kvaliteetsele toidule.
Külastame kodusid ja küsime: "Kas te soovite toitu kasvatada?"
Me anname seemned ja õpetame, mida nendega teha.
Kui keegi juba teeb, siis kohe tulevad ka naabrid, kes tahavad osaleda.
Sedasi on meil õnnestunud laieneda.
Suveköögid on loodud Tamil Nadu 4 külas, 100 majapidamises
India maapiirkondades on tulemused positiivsed.
Kui keskmise ameeriklase ökoloogiline jalajälg on umbes selline,
siis hindu ökoloogiline jalajälg on selline.
Ja maal elava hindu ökoloogiline jalajälg on nii väike.
Olukord on hea, sest meie ökoloogiline jalajälg on juba praegu tilluke.
Rohkem peame rakendama rohelisi ja taastuvaid mudeleid,
et inimesed jääksid maale elama, ega rändaks minema.
Üleminek aitab küladesse tuua arenenud India selliselt,
et külaelanikud ei tunne ennast enam linnaelanikega võrreldes mahajäänuna.
Külaelanike rõõmsad näod pakuvad palju rahuldust.
Nende poolt on väga soe vastuvõtt - südamed ja kodud on avatud.
Ülemineku loomisel mõtlesime, et küll oleks tore,
kui see haakuks paikkonna kultuuri, DNA ja vereringega,
et kui ajad muutuvad keeruliseks või segaseks,
oleks neil Üleminek kohe riiulilt võtta ja kasutada.
Ja paaril viimasel aastal olemegi näinud,
kuidas Üleminekut on instinktiivselt kasutatud, et raskustest üle saada.
Juba enne looduskatastroofi arvasin,
et Üleminek on lihtsalt suurepärane idee.
Kui katastroof juhtus, teadsin kohe,
et just Üleminek on see, mida peame tegema.
Üleminekulinn Fujino, Jaapan
Fujino energiaühistu kooseb 80-90 liikmest, kes on meililistis.
Projekt sai alguse 11.03.2011 Fukushima tuumakatastroofist.
Tuumaenergia ohtudest ja selle jätkusuutlikkusest olime juba varem rääkinud.
Aset leidsid ka kohtumised, kus kaalusime alternatiive, kuid tegudeni ei jõudnud.
Kui 11.03.2011 juhtus, siis keegi ütles, et nüüd peame alustama.
Sellest meie energiaühistu alguse saigi.
Valgusfestival aitas ühistul selged sihid paika panna.
See toimus 8. korda ja otsustasime, et kasutame 100% taastuvenergiat.
Kolme päeva jooksul külastas 5000 inimest.
Pärast edukat festivali otsustasime, et viime tehnika Tohoku katastroofipiirkonda
ja toodame elektrit sealsetele inimestele.
Eesmärk on terve piirkond rohelise energiaga katta.
Kaardistasime Fujino ressursse, meil on palju metsa
ja võimalusi hüdroenergiaks.
Orgudes on kiireid jõgesid.
Nüüd me mõtlemegi, kuidas seda unistust tulevikust teoks teha.
Üleminek oli üks paljudest tööriistadest, mida kasutati Christchurchis, Uus-Meremaal
Nende Ajapanga projekt on inspireeriv näide
Lytteltoni linnas Uus-Meremaal, kus ma varem elasin, oli tugev maavärin.
Taaskohtumine selle linnaga oli südantlõhestav.
Suur osa linnast oli hävinud.
Kuid see kaos tõi nähtavale kogukonna tõelise südame.
Selle elanike lahkuse ja headuse.
Olin Lytteltoni Ajapanga koordinaator.
Juba mitu aastat olin tegelenud kogukonna ehitamise ja ühendamisega.
Ajapank tõi rööpraha siia selleks,
et ka sissetulekuta inimesed saaksid ära elada,
kuid see on ka imeline tööriist, kuidas kogukonda tugevdada,
sest inimesed saavad oma oskusi vahetada, sõbruneda ja naabritega kohtuda.
2010. septembris oli kohutav maavärin.
Riiklik Päästeteenistus otsustas, et Christchurchi ei tulda,
kuna arvati, et Lyttelton saab oma jõududega hakkama.
Meie linn vajas küll abi, kuid veidike teistsugust.
Tuletõrjekomando helistas ja ütles: "Me teame, et olete kogukonnaga seotud."
"Me ei tea teie võimekust, kuid mida te saaksite teha, et aidata?"
Meie kontorist sai juhtimispunkt ning paar nädalat töötasime tohutu intensiivsusega,
et kogukonnal oleks toit ja joogivesi ning et kriitilised parandustööd saaksid tehtud.
Kui kõik oli kenasti korda saadud, tuli kaks nädalat hiljem uus maavärin.
See oli kiirem ja hullem. Kõik hooned said viga.
Totaalselt teistmoodi. September oleks nagu kerge õppus olnud.
Kogukond hoidis kokku.
Tänu Ajapanga vabatahtlike andmebaasile selgitasime välja vajadused ja võimalused.
Tol hetkel oli inimesi natuke üle 400.
Saatsime välja e-kirjad: "Olukord on selline ja meil on vaja..."
Ja inimesed tulid massidena, kutsusid appi oma sõpru ja kirjutasid Facebooki.
Nii suur vabatahtlike hulk oli lausa uskumatu.
Ma arvan, et asjad ei oleks nii kergelt lahenenud,
kui poleks olnud kogukonna Ajapanka.
Inimesed kaotasid kõik, kuid leidsid üksteist,
sest kogukonna tõeline süda on inimesed.
Rõõmsameelne hoiatus
Üleminek on ulatuslik sotsiaaleksperiment. Me ei tea, kas see hakkab globaalselt toimima,
aga tegutsema peab, sest ainult valitsusele lootmine pole ka lahendus
Lahendus pole ka see, kui igaüks midagi üksinda teeb
Kogukonnana suudame kõike
Tõlkinud Mihkel Oja
Külasta www.TransitionNetwork.org lehte ja liitu facebookis Üleminekul Eesti grupiga
Ja nüüd hakkame koos laulma
KOLM, KAKS, ÜKS ... LÄKS!
Do you remember when we had no money in our pockets
We made games from the things that we already had
We ran outside and climbed trees and made camps
We made up songs from the tunes in our heads
Turn the lights out, turn the lights out,
I wanna see the stars, I wanna see the stars, I wanna see the stars
Do you remember when we made potions out of flowers
We knew how to heal each other just with our hands
We were friends in the rawest of ways
No machines, no technology in the way
Turn the lights out, turn the lights out
I wanna see the stars, I wanna see the stars, I wanna see the stars
At last we will grow up to watch our love bound dreams unfold
We can make what we want out of this world
Let's make it beautiful
I want to make it beautiful with you
Esitaja: REBECCA MAYES - "THE LIGHTS"
Filmi tegemisel ei kasutatud lennukeid.