Tip:
Highlight text to annotate it
X
ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA
See on piirkonnas julgeolekuoperatsioonil viibiv Euroopa sõjalaev.
Kui te märkate kahtlast või ebaseaduslikku tegevust või vajate abi, helistage 16. liinile.
On 2000. aastate algus,
Somaalia piraadid terroriseerivad Adeni lahel rahvusvahelisi laevu
ning seavad ohtu elutähtsa toiduabi toimetamise Somaaliasse.
Üha suurenev oht merel koos humanitaarkatastroofiga maal
paneb ELi raskesse olukorda -- kas tegutseda või mitte?
Pingelised arutelud riiklikul ja Euroopa tasandil
tipnevad operatsiooniga EU NAVFOR Somalia Atalanta,
mis on ELi esimene mereväemissioon.
Peamised raskused seisnesid muidugi selles,
kuidas tulla toime ELi esimese mereväemissiooniga,
seistes silmitsi väga keerulise vastasega,
ning kuidas seda Euroopast nii kaugel olles ellu viia
ja operatsiooni pika aja jooksul käigus hoida.
EU NAVFORi volituste üks osa on kaitsta piraatide poolt ohustatuid laevu,
mille pardal on humanitaarabi.
Aga arvestades, et Adeni lahte läbib kuus kuni 5000 laeva
ning operatsiooniala katab poolteist, Euroopa suurust ala
ei ole see ülesanne lihtsate killast.
Edu saladus on meeskonnatöö.
Teeme tihedat koostööd NATOga, kelle väed on samuti kohal,
ning Bahreinis paikneva ühendatud mereväega.
See on olnud üks huvitavamaid operatsioone,
sest sellega on kaasnenud erakordne koostöö,
selline koostöö, mis ei saaks toimuda maal, kuid see on võimalik merel.
Mitme sõjalaeva koostegutsemine EU NAVORi lipu all
on rünnakute arvu järsult vähendanud.
Võimalik, et Atalanta on ÜJKP üks silmatorkavamaid edulugusid,
kuid võitlusest piraatide vastu merel ei piisa.
Peame tegelema probleemide allikaga.
Piraadiks ei hakata romantilistel kaalutlustel, vaid seetõttu, et tegu on hea äriga,
nii et peame riigi jaoks leidma uusi väljavaateid.
Pärast taktikalist edu merel on järgmine väljakutse tugevdada
koos Aafrika Liidu missiooniga Somaalias
Somaalia armee tuumikut, et seista vastu Al-Shabaabi ohule.
See on ELi Somaalia väljaõppemissiooni jaoks raske ülesanne.
Kui Aafrika Liit 2007. aastal kavandas AMISOMi kui Somaalia rahumissiooni,
siis tundsid selle vastu huvi vähesed.
Ainult Euroopa Liit uskus sellesse
ja investeeris sellesse EUTMi väljaõppeprogrammi kaudu,
mille abil on koolitatud üle 3000 somaali võitleja.
Siin ei ole 22 aastat olnud toimivat riiki,
seega me ei peaks arvama, et kõik läheb lihtsalt.
Kuid nüüd on meil hoogu ja energiat edasi liikuda.
ELi väljaõppemissioon toimus varem väljaspool Somaaliat.
Nüüd on see toodud Somaaliasse
ning *** hakkavad koolitama somaallasi kohapeal.
Piirkonnas, mida kaks aastakümmet on kurnanud kodusõda,
on julgeolekuvajadused sama pakilised nagu sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused.
Ainus tõhus vastus neile on terviklik lähenemisviis.
Oli väga selge, et kui me soovime aidata Somaalia rahvast nende püüdlustes,
peame kasutama sidusat lähenemisviisi.
Alates sellest oleme andnud Euroopa Liidu täieliku toetuse
Somaaliale ja seda ümbritsevale piirkonnale.
Ning ma tahan Somaalia rahvale kinnitada, et jääme neile toeks ka tulevikus.
Oluline on mõista, et EL on hakanud
ühendama oma erinevaid tugevaid külgi.
Need on seotud humanitaartegevuse, arenguga ja nüüd ka julgeolekuga.
Liit hakkab muutuma selliseks, nagu on lubanud olla.
Tuginedes EU NAVFORi ja Somaalia väljaõppemissiooni edule,
käivitas EL 2012. aastal EUCAP Nestori,
mis on esimene tõeliselt piirkonnale keskendunud võimete tugevdamise missioon.
Selle eesmärk on võimaldada Aafrika Sarve piirkonna viiel riigil
kontrollida oma mereruumi, et eelkõige ennetada piraatide tegevust.
Selle eesmärk on jõustada seadusi ning samuti tegutseda merel,
st arendada rannikuvalvet või mereväge, mis suudaks seda piirkonda täielikult kontrollida.
Need siin on mereteed. Need on laevad, mis seda koridori läbivad.
Frédéric Pasquier on kogenud Prantsuse politseinik,
kes töötab Djibouti rannikuvalves.
Tema ülesanne on seda noort üksust koolitada.
Neil on vaja väljaõpet, varustust, praktilist kogemust.
Euroopa Liit saab jagada oskusteavet,
võttes samas arvesse nende vajadusi ja töömeetodeid.
Sarnaselt rannikuvalvele vajab tuge ka merevägi.
Hispaania sõjalaeva Meteoro saabumine annab täna
hea võimaluse mereväe ja rannikuvalve ühiseks sukeldusõppuseks.
Praegu vaatame üle pardal oleva sukeldumisvarustuse.
Iga kord, kui laev saabub maabumissilla või kai äärde,
kontrollime silla üle, otsides sealt kahtlaseid esemeid
ning kui laev on sadamas, kontrollime üle ka laevakere,
et näha, kas seal on midagi ohtlikku või kas see on kahjustatud.
EUCAP Nestori teine oluline ülesanne
on aidata Aafrika Sarve riikidel tugevdada oma seadusi,
et võidelda piraatluse ja teiste merel toimuvate kuritegude vastu,
nagu ebaseaduslik kalapüük ja salakaubandus.
Me töötame konfliktijärgsetes ühiskondades
ning üks prioriteete on politsei ja kohtusüsteem taas tööle saada.
Balkani sõja järel
tajusid liikmesriigid, et EL peaks suutma tegutseda julgeoleku tagajana
ning sellega pandi alus Euroopa ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.
ÜJKP sündis frustratsioonist.
Me nägime, et me ei olnud piisavalt tõhusad.
See kõik juhtus meie oma tagahoovis. Me taipasime seda 90ndate keskel.
See andis väga jõulise tõuke uue poliitika arendamiseks.
See kirjutati aluslepingutesse ning rakendama hakati seda 2003. aastast.
10 aastat hiljem on ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
end edukalt tõestanud
nii sõjaväeoperatsioonide kui ka tsiviilkriisiohje puhul.
Nüüd on väljakutseks see positsioon säilitada, arvestades muutuvaid ohte
ja kahanevat eelarvet.
Kui vaadata viimase kümne aasta operatsioone,
võib näha, et eurooplaste, ELi riikide sõjavägede kohalolu on väga nähtav.
Kuid sellest hoolimata sunnib praegune olukord meid veel rohkem panustama.
Kui Euroopa tahab
oma ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast täit kasu saada,
peavad eurooplased piisavalt investeerima tugevasse sõjalisse võimesse.
Meil on omad piirangud seoses jätkusuutlikkusega
ja seoses sõjaliste operatsioonide keerukusega.
Seetõttu me üritame oma võimeid parandada,
eelkõige õhus tankimise ja strateegilise õhuveo valdkonnas.
Kui me panustame ja jagame oma ressursse, ehk siis varustust ja inimesi,
ELi lahingugruppe ning neid nišše, mis olid varem puudulikud,
aitab see meil teha suure hüppe edasi.
Euroopa Liidu kaitsekulutused aastas on 200 miljardit eurot.
Kui seda näha kui väljakutset ja võimalust,
siis arvan, et peame tegema rohkem kui ainult üritama koostööd teha.
Euroopa sõjalise jõu tugevdamine peamiste ressursside ühiskasutamise abil
võib samuti elavdada majandust.
Kaitse on kahtlemata majanduskasvu vedur.
Samuti aitab see luua kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Kaitsesektor vastutab sageli tehnoloogilise innovatsiooni eest,
mis toetab kogu majandussektorit.
Tänu Aafrika Sarve tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide koostoimele
on EL andnud positiivse panuse sõdadest ja vaesusest räsitud piirkonna stabiilsusesse.
Kuid kuidas areneb ELi roll julgeoleku tagajana tulevikus
järjest laienevate julgeolekuprobleemide valguses?
Me oleme jätkuvalt seal, kus meid vajatakse.
ÜJKP sõltub nõudlusest.
Me tegutseme riikides ja piirkondades, kus me suudame aidata,
kuid me peame muidugi olema alati valmis reageerima.
Potentsiaal on olemas. Meil tuleb lihtsalt tagada, et suudame seda kasutada.
Euroopa Liit VÄLISTEGEVUS