Tip:
Highlight text to annotate it
X
Järgnevad kaadrid ei ole erijuhtumid.
Need on tööstuse standardid loomadele, kes on aretatud lemmikloomade,
toidu, riiete, meelelahutuse ja uurimuste eesmärgil.
Lastele keelatud.
Tõe kolm etappi:
1. Naeruvääristamine
2. Vägivaldne vastuseis
3. Aktsepteerimine
MAALASED
maalane n. Olevus, kes asustab Maad
Kuna me kõik asustame maad
siis me oleme kõik maalased.
Mõistes maalane ei ole seksismi, rassismi ega liigirassismi.
See hõlmab meid kõiki:
sooja- või külmaverelisi,
imetajaid, selgroogseid või selgrootuid,
linde, roomajaid, kahepaikseid,
kalu ja inimesi.
Seega, inimesed, kes pole ainukene liik maal,
jagavad seda maailma teiste miljonite olenditega,
siin kõik koos arenedes.
Ometi, inimesest maalane on see, kes kaldub Maad domineerima.
Sageli koheldes kaasmaalasi ja elusolendeid lihtsalt objektidena.
Seda tähendab "liigirassism":
HÄRJAFESTIVAL, HISPAANIA
Rassismi ja seksismi näitel,
mõiste "liigirassism" on eelarvamuslik suhtumine ja käitumine
oma liigi huvide kasuks
ja teiste liikide vastu.
Kui olend kannatab, ei saa sel olla ühtegi moraalset õigustust,
et seda kannatust mitte arvesse võtta.
Olenematta olevuse loomusest,
võrdsuse printsiip nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt
iga teise olendi samaväärse kannatusega.
Rassistid rikuvad võrdsuse printsiipi
andes oma rassi huvidele suurema kaalu,
kui nende rassi huvide ja teise rassi huvide vahel on konflikt.
Nürnbergi massimiiting, 1929.
Seksistid rikuvad võrdsuse printsiipi eelistades oma soo huvisid
SUFFRAGETID, BOSTON, 1920
Sarnaselt liigirassistid lubavad oma liigi huvidel
olla tähtsamad kui teise liigi huvid.
RASSISM
Muster on neil sarnane.
SEKSISM
LIIGIRASSISM
Inimperekonna liikmetena tunnistame moraalset kohust üksteisest lugu pidada:
iga inimene on keegi mitte miski.
Moraalne väärkohtlemine leiab aset, kui jõulised
kohtlevad vähemjõulisi nagu objekte.
Vägistaja teeb seda vägistamise ohvrile.
Lapseahistaja ahistatud lapsele.
Orjapidaja orjale.
Kõikidel neil juhtudel,
inimestel kel on võim, kasutavad neid ära, kel võimu ei ole.
Kas sama võib kehtida ka sellele, kuidas inimesed kohtlevad teisi loomi?
Või teisi maalasi?
Loomulikult on erinevusi,
kuna inimesed ja loomad ei ole kõikides aspektides samasugused.
Aga sarnasuse küsimus kannab teist nägu.
On mõistetav, et loomadel pole samasuguseid ihaldusi nagu inimestel.
On mõistetav, et *** ei saa kõigest aru nii nagu inimesed aru saavad.
Sellest hoolimata on meil ja neil mõned ühised soovid
ja mõistame mõnda asja ühiselt.
Soove toidu ja vee järel,
peavarju ja seltsi,
liikumisvabadust ja valu vältimist.
Need soovid on ühised loomadel ja inimestel.
Mis puutub mõistmisesse,
paljud loomad saavad aru maailmast, kus *** elavad ja liiguvad.
Vastasel juhul ei jääks *** ellu.
Paljude erinevuste all,
on sarnasust.
Nagu meie, kehastavad *** teadvuse müsteeriumi ja imet.
Nagu meie, ei ole *** ainult maailmas,
vaid sellest ka teadlikud.
Nagu meie, on *** elu psühholoogilise keskmed, mis on unikaalselt nende oma.
Nendes fundamentaalsetes tunnustustes,
seisavad inimesed nö kõigil neljal koos sigade, lehmade, kanade ja kalkunitega.
on küsimused mille vastus algab
Milline on meie kohus nende loomade ees,
kuidas neid moraalselt kohelda,
psühholoogilise sarnasuse äratundmisest nendega.
Järgnev film näitab viiel viisil,
kuidas loomad on saanud inimkonda teenima.
Ärme unusta.
MA TOIDAN JA RIIETAN SIND.
Nobelipreemia võitnud Isaac Bashevis Singer
kirjutas oma bestselleris, "Vaenlased, armastuslugu":
"Nii tithi kui Hermann oli loomade ja kalade tapmist tunnistanud,
oli tal alati sama mõte:
Nende käitumises olevuste vastu, olid kõik inimesed Natsid.
Rahulolevus, millega inimene võib teha teiste liikidega nagu heaks arvab
iseloomustab kõige ekstreemsemat rassismiteooriat
printsiipi - jõud on õigus."
Võrdlus Holokaustiga on siinkohal tahtlik ja selge
Üks grupp inimesi kannatab teise grupi käte all.
Kuigi mõned vaidlevad, et loomade kannatusi ei saa kuidagi võrrelda
endiste juutide ja orjadega,
on siiski olemas paralleel.
Ja selle massimõrva vangide ja ohvrite jaoks
pole nende holokaust kaugeltki läbi.
Henry Beston kirjutas oma raamatus "The Outermost House":
"Meil on vaja uut, targemat ja võibolla müstilisemat arusaama loomadest.
Asetsedes eemal loodusest ja kasutades elamiseks petlikke manöövreid,
vaatleb tsiviliseeritud inimene looma läbi oma teadmiste klaasi
ja näeb seetõttu sulekest suurendatuna ning kogu tervikut moonutatuna.
Me kohtleme loomi üleolevalt nende ebatäielikkuse tõttu,
nende traagilise saatuse tõttu, olles omandanud palju kehvema kuju kui meie.
Aga siin me eksime,
sügavalt eksime.
Loomi ei saa võrrelda inimesega.
Maailmas mis on vanem ja täiuslikum kui meie oma,
liiguvad *** täiuslike ja täielikena,
õnnistatud lisameeltega, mis me oleme kaotanud
või mida pole kunagi omanud,
elades häälte järgi, mida me kunagi ei kuule.
*** ei ole vennad,
*** ei ole alamad:
*** on teised rahvused
koos meiega langenud elu ja aja võrku,
kaasvangid Maa ilus ja valus."
OSA ÜKS: LEMMIKLOOMAD
Enamusele meist,
on suhe loomadega seotud mõne lemmiklooma omamisega.
Aga kust meie lemmikloomad tulevad?
Loomulikult,
üks silmnähtav viis, kuidas loomad meid teenivad
on seltsilised.
TÕUARETAJAD Nendele lemmikloomadele,
algab see tõuaretajaga.
Aga kõiki tõuaretajaid ei peeta professionaalseteks.
Tegelikult, sellel erialal,
võib igaüks olla tõuaretaja.
LEMMIKLOOMAPOED JA KUTSIKAKASVANDUSED
Lemmikloomapoed saavad enamuse oma loomadest
kutsikakasvandustest.
Isegi kui *** seda ei tea.
Kutsikakasvandused on väikese eelarvega äriettevõtted, mis aretavad koeri
müümiseks lemmikloompoodidele ja teistele ostjatele.
Need on sageli tagaõue operatsioonid, kus loomad on räpases
ülerahvastatud tingimustes,
ilma veterinaarabi ja sotsiaalsuseta.
Kutsikakasvandustest tulevad koerad kogevad üles kasvades sageli füüsilisi
ja vaimseid probleeme.
UITAJAD
Kui neil veab,
püütakse *** kinni ja viiakse koerte varjupaika,
kus *** võivad ainult loota uue kodu leidmisel.
Hinnanguliselt jäävad 25 miljonit looma iga aasta koduta.
27% nendest kodututest moodustavad puhtatõulised punased koerad.
Nendest 25 miljonist kodutust loomast
umbes 9 miljonit sureb tänavatel haigustesse,
nälga,
paljastus,
vigastustesse,
või mõnda teise tänavaohtu.
Paljud teised on uitajad, kes eeldatavasti jäeti tänavatele nende peremeeste poolt.
Ülejäänud 16 miljonit surevad varjupaikades, sest ruumipuuduse tõttu peab loomad tapma.
Kõigele sellele lisaks on kurvastav, et
50% loomadest tuuakse varjupaikadesse
nende peremeeste poolt.
Paljud inimesed ütlevad, et *** ei külasta varjupaiku, kuna see on liiga depressiivne.
Aga põhjus miks need loomad puuridesse satuvad
sest omanikud ei lase oma loomi kastreerida
Paljud lemmiklooma omanikud arvavad, millegipärast eriti mehed,
looma kastreerimine teeb omaniku ebamehelikuks.
Või *** soovivad oma lemmiklooma poegadel kunagi kogeda elu imet.
Mõlemal juhul sellised lemmiklooma omanikud võtavad mitteteadlikult osa
üle 60 miljoni looma eutanaasiast.
Eutanaasia,
üldises tähenduses valutu halastussurm,
toimub tavaliselt koerte puhul süstiga jalga,
ja vahel kasside puhul süstiga kõhtu.
See on looma jaoks kiire ja valutu protseduur
ja vaieldamatult kõige inimlikum.
Aga mitte alati kõige taskukohasem.
Seoses eutanaasia suurenemisega varjupaikades,
ja suurenev nõudlus rohtude järgi nagu Euthasol,
Mõned varjupaigad peavad piiratud eelarve tõtte kasutama gaasikambreid.
GAASIKAMBRID
Gaasikamber,
Loomad kuhjatakse kokku
ja suremini võib aega võtta kuni 20 minutit.
See on vaieldamatult vähem armuline,
dramaatilisem ja valusam.
Aga protseduur maksab vähem.
Võibolla üks raske küsimus, mida esitama peaksime
loomade kohta, keda me enda seltsiks peame:
"Kas ma suudame loomi enda seltsilistena hoida ja samas nende vajadusi rahuldada?"
"Kas meie hoidmine lemmikloomi on nende paremates huvides või me kasutame neid ära?"
Vastused neile küsimustele võib ehk leida
looma hooldajate suhtumisest
ja tema võimest lemmikloomale sobiva keskkonna loomises.
Enamus inimesi on liigirassistid.
TSÜANIID See film näitab, et tavalised inimesed
mitte julmad ja külmaverelised,
aga suur osa inimestest võtavad osa
ja lubavad maksudeks mineva rahaga maksta kinni tegevused
mis ohverdavad teise liigi kõige tähtsamad huvid,
et üle kaaluda enda liigi triviaalsed huvid.
KODUTUTE LOOMADE ÜLERAHVASTATUS TÜRGI
Loomade tulevikulootus
leidub inimkultuuris, mis õpib tundma ja vaatama endast kaugemale.
Me peame õppima kaastunnet.
Me peame õppima vaatama loomade silmadesse ja nägema, et nende elul on mõte,
sest *** on elavad.
TEINE OSA TOIT
— Ahoi.
— Ma igatsesin sinu järele.
— Saan su uuesti kätte.
— Sain su kätte.
Mis toimub tapamajades,
on variatsioon nõrkade ärakasutamisest tugevate poolt.
— Sain su kätte.
Üle 10 tuhande korra minutis,
6 miljardit korda aastas
ainuüksi USAs
valgub sõna otseses mõttes elu välja nn. "söögiloomadest"
Omades suuremat võimu,
otsustavad inimesed millal need loomad surevad,
ning kus ja millal *** surevad.
Nende loomade huvid ei mängi mitte mingit rolli
nende saatuse määramises.
Looma tapmine on iseenesest muretukstegev tegu.
On öeldud, et kui me kõik peaksime oma toidu tapma,
oleks me kõik taimetoitlased.
Kindlasti väga vähesed inimesed on kunagi külastanud tapamaja,
ja dokumentaalid tapamajade tegevusest ei ole TV's populaarsed.
Inimesed võivad loota, et liha mida *** ostavad,
on tulnud loomalt, kes suri valutult,
aga *** ei taha tegelikult seda teada.
Kuid need, kes oma ostudega
mis nõuavad looma tapmist,
ei vääri selle eest varjamist, või ühegi teise
nende ostetud liha tootmisega seotud aspekti.
Nii et kust meie toit tuleb?
Nende jaoks kes liha söövad,
on nende loomade läbielamised järgnevad:
PÕLETUSMÄRGISTAMINE
Veiseliha jaoks peavad kõik loomad olema märgistatud.
Antud juhul, näkku.
SARVEDE EEMALDAMINE
Tavaliselt järgneb sarvede eemaldamine
mitte iialgi valuvaigistiga,
vaid lihtsalt suure paari tangidega.
TRANSPORT
Transportimiseks
on loomad autodesse nii tihedalt kokku surutud,
et *** on praktiliselt üksteise kukil.
Kuumus, jäised temperatuurid, väsimus, traumad ja haigusseisundid
tapavad osa loomi juba teel tapamajadesse.
LÜPSMINE
Piimalehmad on kogu päev ketiga oma latritesse köidetud
ja ei saa üldse liigutada.
Pestitsiide ja antibiootikume kasutatakse nende toodetava piima hulga tõstmiseks
Lõpuks piimalehmad, nagu see siin,
kukuvad kurnatusest kokku.
Harilikult võivad lehmad elada kuni 20 a. vanuseks
aga piimalehmad surevad enamasti 4-ga.
Siis tarvitatakse nende liha kiirtoidurestoranides.
LIHA
Selles tapamajas,
tuuakse märgistatud ja mahalõigatud sarvedega lehmad latrisse.
MUTRIPÜSS
Mutripüssid leiutati algselt löömaks loomad teadvusetuks,
ilma valu põhjustamata,
tulistab terasest mutri, mille paneb liikuma suruõhk
või padrun,
otse looma ajusse.
VERISTAMINE
Kasutatakse mitmeid tapmismeetodeid,
selles asutuses Massachussetsis
vinnatakse loom üles ja lõigatakse tal kõri läbi.
Lisaks lihale,
kasutatakse ära ka nende veri.
Olgugi et loom on saanud mutri pähe,
mis oleks pidanud muutma ta tundetuks,
võite te näha,
et loom on ikkagi veel teadvusel.
See ei ole ebatavaline.
Mõnikord on *** elus isegi peale veristamist
ja on juba teel tükeldamisele.
NOKAUDIKASTID
KOSHER TAPMINE
See on suurim "glatt kosheri" tehas USAs.
"Glatt" on jidishikeelne sõna"pehme" kohta
ja tähistab puhtuse kõrgeimat standardit.
Kosher-tapmise reeglid nõuavad minimaalset kannatust.
Elektrifitseeritud varbade kasutamine on reeglite rikkumine.
SHEKHITA - RITUAALNE TAPMINE
Hirmunud loomade kummulikeeramine lihunike mugavuse pärast
on samuti rikkumine.
Kummulikeeramise protsess sunnib loomi oma verd kopsu tõmbama
ja peale lõiget sisse hingama.
Hingetorude väljarebimine on samuti jõletu reeglite rikkumine,
kuna kosher-loomi ei tohi puudutada
enne kui veritsemine peatub.
Heites surevad ja visklevad loomad metallshahtidesse ja verest nõretavatele põrandatele
hingetorud ja soolikad välja ripnemas
ei ole see "püha rituaal" ei puhas, ega kaastundlik.
Loomade aheldamine ja vinnamine, on veel üks rikkumine,
ega ei vasta loomade kosher-kohtlemisele.
Kui see on kosher,
ei olnud surm ei kiire, ega armulik.
VASIKALIHA
Kahe päeva jooksul sünnist emadest lahutatud,
on kaelapidi kinniseotud ja hoitakse liikumast,
et hoida lihaseid arenemast,
söödetakse rauavaesel vedelikudieedil,
keelatakse puhkust, vett ja valgust.
Peale 4 kuud sellist masendavat eksistentsi,
*** tapetakse.
SEAD
Emised tööstustaludes on paljunemismasinad,
keda hoitakse kunstliku viljastamise kaudu pidevalt tiinetena.
Suured seatööstusted "toodavad",
nagu neile meeldib seda nimetada,
50 tuhande ja 600 tuhande looma vahel aastas.
TINGIMUSED TÖÖSTUSTALUDES
TIINUSEKASTID
REBENDID JA MÄDAPAISED
KANNIBALISM
ROOJA-AUGUD
SABALÕIKAMINE
Sabade lõikamine on tegevus mida tehakse stressi
ja halbade elutingimuste pärast,
et hoida sigu üksteise sabasid otsast hammustamast.
Seda tehakse ilma valuvaigistiteta.
KÕRVADE KÄRPIMINE
Kõrvade kärpimine on sarnane protseduur,
mida tehakse samuti ilma valuvaigistiteta.
HAMMASTE VÄLJAKISKUMINE Samuti nagu hammaste väljakiskumine.
KASTREERIMINE
Kastreerimist viiakse samuti ilma anesteetikumide või valuvaigistiteta,
mis väidetavalt peaks tegema liha rasvasemaks.
ELEKTRIVARBAD
Elektrivarbu kasutatakse loogilistel põhjustel:
loomade kohtlemiseks.
ELEKTRILÖÖGIGA SURMAMINE
See on jällegi üks tapmise meetod,
nagu võib siin näha.
KÕRI LÄBILÕIKAMINE
Kõri läbilõikamine on aga odavaim viis looma tappa.
KEETMINE JA KARVAEEMALDUS
Peale noalõikeid, on loomad ülesriputatud
kõlkudes veritsemisrattal,
ja sukeldatud keevasse vette eemaldamaks nende harjased.
Mitmed veel rabelevad, kui *** sukeldatakse auravasse vette
kus *** upuvad.
LINNUD
Linnuliha suhtes,
ameeriklased tarbivad ühes päevas nii palju,
kui terves aastas 1930.
Suurimad linnulihatootjad
tapavad üle 8.5 miljoni linnu nädalas.
NOKAEEMALDUS
Noka eemaldamine hoiab ära masendunud kanade sulgede kitkumise ja üksteise hammustamise
mille põhjustab ülerahvastatus
kus *** ei ole võimelised tekitama sotsiaalseid suhteid ja korda.
Tänapäeval tehakse seda vastsündinud tibudega
ja seda väga kiiresti,
umbes 15 lindu minutis.
Selline kiirus tähendab, et tera temperatuur ja teravus kõigub,
mis viib lohakate lõigeteni ja lindude tõsiste vigastusteni.
ELUTINGIMUSED
Nende elutingimuste suhtes,
60 ja 90 tuhande linnu vahel saab suruda ühte hoonesse.
Nende loomade kannatused on vaibumatud,
see on nende jaoks eluviis.
Olgugi, et nende nokad on kahjustatud,
üritavad *** üksteist nokkida.
Kanad elavad munemiseks laohoones,
surutuna imepisikestesse puuridesse.
KANAPUURID
Mitmed kaotavad suled ja tekitavad haavandid
traadist puuri vastu hõõrumise tõttu.
Liigrahvastatus takistab neid tiibu sirutamast
ja kanad ei saa rakendada oma minimaalsemaidki instinkte.
TRANSPORT
Transpordi ajal,
kannatavad kõik loomad, ja mitmed surevad.
*** lämbuvad, kui teisi loomi neile peale kuhjatakse
ülerahvastatud halvasti paigutatud puurides.
TAPMINE
"RIPUTI" MOOREFIELD, LÄÄNE-VIRGINIA
Kanu ja kalkuneid tapetakse mitmel viisil.
Mõned jooksevad verest tühjaks kui neil on pead otsast ära lõigatud.
Enamik viiakse nendele "montaazhiliinidele" tööstustaludes.
Rippudes peaalaspidi konveieritel,
lõigatakse läbi nende kõrid,
ja jäetakse verest tühjaks jooksma.
Teised pannakse peadpidi torudesse, et piirata nende tõmblemist,
kui *** aeglaselt verest tühjaks jooksevad.
Kindlasti, kui tapamajadel oleks klaasist seinad,
kas kõik meist ei oleks taimetoitlased?
Aga tapamajadel ei ole klaasist seinu.
Tapamajade arhitektuur on läbipaistmatu,
kujundatud eituse huvides,
kindlustamaks, et me ei näeks, isegi kui me tahaksime vaadata.
Ja kes tahaks vaadata?
— Minek litapoeg
— Minek! Minek!
Ralph Waldo Emerson täheldas enam kui 100 aasta eest:
"Sa oled einestanud
ja ükskõik kui põhjalikult tapamajad on peidetud
miilide kaugusele
oled sa kaassüüdlane."
— Mis sul viga on libu?
— libu!
MERELOOMAD
Neile, kes arvavad, et mereloomade söömine on tervislikum
kui maal elavate,
mõelge kui palju lagunematuid jäätmeid
ja saastunud aineid igal aastal ookeanidesse visatakse.
Minevikus,
on nafta-, aatomienergia- ja keemiatööstused
teinud vähe merekeskkonna kaitseks.
Ja jäätmete merre viskamine on alati osutunud
mugavaks viisiks ebamugavatest jäätmetest lahtisaamiseks.
TÖÖSTUSKALAPÜÜK
Tänapäeva tööstuskalurid ägendavad
seda olukorda hiiglaslikes skaalades.
*** kasutavad hiiglaslikke jalgpalliväljakute suurusi tööstuslaevu
ja arenenud tehnoloogiat, et kalu leida ja püüda.
Hiiglaslikud võrgud ulatuvad üle ookeanide
neelates kõik oma teel.
Need tööstuslaevad koos inimeste suurenenud isuga mereloomade järgi
tühjendavad ookeane elust
murettekitava kiirusega.
13 suurimat kalapüügipiirkonda 17-st on juba ammendunud
või tõsises kahanemisohus
Teisi 4 ekspluateeritakse täielikult.
HAIGUSED
Hiljutine pfiesteria piscida puhang,
mikroorganism 1000 korda potentsem kui tsüaniid,
on tekkinud miljonite gallonite sigade jäätmete valamisest
jõgedesse ja järvedesse
muutes nende ökosüsteemid loputamata peldikuteks
on väga ärevusse ajav.
Ähvardades nii mereloomi kui inimesi,
on pfiesteria tapnud üle miljardi kala
kaguameerika suurim dokumenteeritud hulk
ja ta levib veelgi.
Pfiesteria jälgi on leitud juba Long Islandilt kuni Florida rannikuni
üksteisest 1500 km kaugel olevatelt aladelt.
Tegelikult on see suurim viirusliku mikroorganismi poolt tekitatud haiguspuhang
terves USA ajaloos.
Ta on 3. astme bioloogiline oht,
Ebola on 4.
ja AIDS on 2.
See viirus tekkis loomade masstarbimise
otsese tulemusena,
eriti sigade.
Tapmiseks nuumatakse miljoneid sigu,
teravili läheb sisse ja jäätmed tulevad välja.
ORKAAN FLOYD PÕHJA-CAROLINA, 1999
Need jäätmeid leiavad tee meie ookeanidesse ja veevarustussüsteemidesse,
saastades loomad, kes selle sees elavad ja
ja kes selle sees söövad.
VAALAPÜÜK
Lõpuks, vaalapüük..
Kuigi Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon
keelustas tööstusliku vaalapüügi 1985 aastal,
tapetakse mitmetes riikides vaalu nende "eksootilise" liha pärast.
*** kasutavad harpuune,
tulirelvi,
konkse
ja isegi lõhkeaineid
või ajavad *** seaduslikesse vaalapüügipiirkondadesse
kus neid sunnitakse kalda lähedale minema, et madalates vetes nugadega tappa.
DELFIINID
Igal talvel, oktoobri ja märtsikuude vahel,
vangistatakse ja tapetakse jõhkralt tuhandeid delfiine
väikestes Jaapani linnades.
FUTO, JAAPAN
Veealused helitekitajad
häirivad delfiinide navigatsioonivahendeid.
Segadusse aetud ja võrkudess vangistatud,
lähevad delfiinid paanikasse.
Püütud delfiine vigastatakse vahel nugade ja odadega
kuna delfiinid ei hülga iial haavatud pereliikmeid.
Emad ja nende lapsed karjuvad tihti kannatusest, kui *** lahutatakse,
tõstetakse üles ja veetakse minema
et varsti halastamatult surnuks tükeldatud saada.
*** on healoomulised ja süütud olendid,
ja *** väärivad paremat.
Aga siin, kus *** kaitsetult lamavad
abitult tsementpõrandatel viseldes,
lõigatakse and matsheetedega lõhki
ja jäetakse aeglaselt lämbuma
tõmmeldes agnooniakrampides
kui koolilapsed mööda kõnnivad.
Sellised tapatalgute
ja punase verise vee pildid
näitab, et Jaapani valitsusel ei ole mingit austust maailma ookeanide vastu
oma ebahumaansete kalapüügimeetoditega.
Tihti rikkudes rahvusvahelisi lepinguid,
seadusi ja konventsioone mis on mõeldud kaitseks
ookeanide üleekspluateerimise
ja neis elavate loomade vastu.
Delfiiniliha müüakse hiljem turgudel ja restoranides
mis on tihti valesti vaalalihaks sildistatud.
Justkui julmus toiduks kasvatavate loomade vastu ei oleks piisav
on leitud neile kasutus ka meie riietuses.
NAHKTOOTED
Joped, kingad, püksirihmad, kindad
püksid, rahakotid, käekotid, jne.
Järgmine küsimus on ilmselgelt:
Kust meie riided tulevad?
KOLMAS OSA: RIIETUS
NAHK Nõudlus loomanaha järgi tuleb suuremalt jaolt USAst, Saksamaalt ja Ühinenud Kuningriigist
Peaaegu kõik kannavad seda
vähe või mitte üldse selle päritolu üle mõeldes.
Tuhanded india lehmad tapetakse iga nädal nende naha pärast
mis ostetakse maapiirkonna vaestelt elanikelt
kes müüvad neid alles peale kinnitamist, et loomad elavad oma elu lõpuni taludes.
KINNISIDUMINE
Et transportida loomad riiki, kus neid võib seaduslikult tappa,
kuna loomatapmine on enamikus India piirkondades keelatud
peavad loomad olema kinniseotud,
et valmistada neid ette kujuteldamatuks surmareisiks
mis võib kesta mitmeid päevi.
TRANSPORTIMINE JA KURNATUS Sunnitud kõndima läbi kuumuse ja tolmu ilma toidu ja veeta
mida täiendab veelgi selle hirmuäratava kogemuse stress
mitmed loomad kukuvad kokku ja ei ole võimelised retke jätkama.
Enamik loomi pannakse autodesse esimest korda
ja on tõenäoliselt hirmunud
eriti siis kui *** on autodesse paigutatud kiirustades ja jõhkralt
Autode müra ja liikumine on samuti uus kogemus
mis neid haigeks teeb
Peale ühte-kahte päeva autos ilma toidu ja veeta
on *** meeleheitlikult näljased ja janused
eriti kuna sellistele loomadele on omane süüa mitmeid kordi päevas
SABADE MURDMINE
Kui loomad muutuvad kurnatuks ja minestavad
murtakse nende sabade luid, et neid jälle jalule saada
mis saavutatakse nende sabade korduva pitsitamisega
TALITAJAD
Talitajad peavad loomi pidevalt liikumises hoidma
tõmmates neid ninarõngastest
väänates nende kaelu
sarvi või sabasid.
*** sunnivad loomi autodesse ja sealt välja ilma kallakuteta
põhjustades vigastusi nagu murtud vaagnaluud, jalad, ribid ja sarved.
CHILLI PIPAR
Chillipipart ja tubakat kasutatakse samuti loomade liikumises hoidmiseks.
Seda tehakse neile pipart otse silmadesse hõõrudes
et ergutada loomi jälle jalule.
TAPMINE
Ja kõik see enne tapmist.
Kuni pooled loomad on juba enne tapamajadesse jõudmist surnud.
Et seda kogemust veelgi hirmsamaks ja traumeerivamaks teha,
tapetakse *** teiste loomade nähes.
Ja terava noaga kiire kõri läbilõikamise asemel
tapetakse *** enamasti nüri noaga hakkides ja saagides.
NAHA PARKIMINE
Hiljem saadetakse nende loomade nahad parkimistöökodadesse,
mis kasutavad surmavaid aineid nagu kroomiühendid ja teised toksiinid,
et takistada nende lagunemist.
Pange tähele: loomanahk on surnud ihu
see on surnud nahk
mistõttu on sel loomulik mädaneda ja laguneda
välja arvatud juhul kui neid on töödeldud selliste ohtlike ainetega.
Ja inimestele
on selliste parkimistöökodade kemikaalide mõjud tervisele
nahktoodete järgi suurenenud nõudluse tõttu
jällegi veel üks probleem.
JAEMÜÜK
Lõpuks
jõuab India lehmade nahak riietepoodidesse üle kogu maailma.
TOODETUD INDIAS
NAHKJOPED 50% SOODSAMALT
Enamus suuremaid poode müüb India loomanahku
mis tulevad hoopis teistelt loomadelt kui need, keda me sööme.
KARUSNAHK
Mis karusnahast?
Üle 100 miljoni metslooma aastas tapetakse nende karusnahkade pärast
Ainuüki USAs 25 miljonit.
Neid loomi, kes on püütud kinni lõksude ja jahipidamisega,
hoitakse karusnahafarmides sellistes tingimustes.
PUURI HULLUS
Loomu poolest metsikud, ei ole need loomad
harjunud puurides olema.
Neil lähevad hulluks
vangistusest tingitud stressi ja hirmuloleku tulemusena.
mööduvad loomad ridadest tapetud rebastest, sooblitest
Need metsikud, vabalt hulkuvad loomad ja nende järeltulijad
ei suuda elada oma loomulikku elu.
Ei saa iialgi teha paari sammu, et tunda maapinda oma jalge all.
Selle asemel on *** sunnitud lõputult koha pealt ringiratast kõndima.
VIGASTUSED JA AEGLANE SURM Karusnahafarmides saadavad füüsilised vigastused
on näiteks kinnised ja lahtised luumurrud,
pimedus,
kõrvapõletikud, vedelikupuudus ja alatoitumine,
paljastus jäistele temperatuurudele,
arstiabi puudus,
ja aeglane surm.
TAPMINE Ükski seadus ei reguleeri loomade tapmist karusnahakasvatustes
Seetõttu on odavaimad meetodid ka populaarseimad.
Vingugaasi ja strühniiniga mürgitamine,
lämmatamine,
kaela murdmine,
ja anaalselt elektrilöögi andmine on levinuimad meetodid.
Oma puurist kaela pidi kõva kaikaga välja kistud
pesukarudest ja huntidest lisaks mitmetele teistele.
Surm anaalse elektrilöögi läbi on julm tegevus
mis nõuab ora sisestamist looma pärasoolde
kui loom hammustab metallist elektrijuhti.
Tihti peab seda taktitut protseduuri kordama, et looma tegelikult surmata.
Need nülitud laibad
tükeldatakse hiljem ja söödetakse veel vangistuses olevatele loomadele.
HIINA KARUSNAHAFARM
KANADA HÜLGEJAHT
— Kui palju see maksab?
— 49.500 dollarit.
NELJAS OSA MEELELAHUTUS
Ja nii liigume me edasi meelelahutuse teemale.
HÄRJAFESTIVAL HISPAANIAS Mark Twain ütles kunagi:
"Kõigist loomadest on tema, inimene,
kõige jälestusväärsem.
Ta on ainuke olend, kes tekitab teistele valu spordi nimel
teades, et see on valus."
RODEOD
Härjad ja hobused ei peruta rodeodes metsikusest,
vaid seetõttu, et neil on valus.
Rihm, mida nimetatakse "võpatuseribaks", kinnitatakse loomade kehadele genitaalide piirkonda.
Kui loom väljub oma tarandikust,
piisab selle rihma sikutusest, et teda valus perutama panna.
Lisaks teistele rodeodes saadud vigastustele
nagu murtud jalad
ärritatakse neid ka laksudega,
narritamisega,
elektsishokkidega,
ja piinatakse muud moodi
et oma tarandikest vihas välja kihutada.
LASSODEGA PÜÜDMINE
Lassodega püüdmine, nagu siin näha,
seisneb hirmunud looma kaela ümber köie viskamisel,
kes põgeneb täiel kiirusel,
ja järsu jõnksatusega tema peatuma sundimisel
ja tema vastu maad peksmisel.
HASARTMÄNGUD Nagu kõik teised ärid,
on hobuste ja koerte võiduajamised ärid, mida motiveerib ühine nimetaja:
kasum.
LAADAD
Laatadel üle kogu maa
kasutatakse loomi võiduajamisteks,
kihlvedudeks ja meelelahutuseks.
Nendeks sündmusteks treenimine saavutatakse
loomadele toidu ja vahel isegi vee keelamisega.
Need loomad, harjumatud oma ümbrusega,
müraga,
rahvahulgaga,
ja sellega mida *** üldse tegema peavad,
on tihti vigastatud ja seejärel kõrvaleheidetud.
TUVIKEEGEL mõttetutes, tühistes ja üle igasuguse piiri minevates võistustes
loodud kasumiteenimiseks ja meelelahutuseks.
JAHINDUS
Peale elupaikade kadumise,
on jahipidamine tänapäeval nr.1 oht loodusele.
Jahimehed tapavad igal aastal üle 200 miljoni looma.
Põrdad, jänesed ja oravad on soovitud sihtmärkide nimekirjas esimesed.
Ei saa eitada,
et kui jahipidamine on sport,
on see verine sport.
Märklauad on elavad,
ja surevad vägivaldset surma.
KALAPÜÜK
Kalapüüdmine on samuti verine sport
kus mitte-inimesest loom kannatab.
Uuringud on näidanud,
et kalad tunnevad valu samuti nagu imetajad.
Anatoomiliselt, füsioloogiliselt ja bioloogiliselt
on kalade närvisüsteemid peaaegu identsed lindude ja imetajate omadega.
Teisisõnu,
kalad on tundmisvõimelised organismid.
Nii et loomulikult tunnevad *** valu.
Need, kes arvavad, et kalad surevad kergemat surma,
peaksid arvestama, et nende aistingulised organid on kõrgelt arenenud,
nende närvisüsteemid keerulised,
nende närvirakud väga sarnased meie omadele,
ja nende reageerimine teatud stiimulitele kohene ja jõuline.
TSIRKUSED
Käies tsirkustes,
peatume me harva mõtisklemaks
mis sunnib loomi tegema midagi nii loomuvastast
ja isegi ohtlikku, nagu läbi leekide hüppamine
ühel jalal hüplemine
või kõrgetest logisevatest platvormidest vette hüppamine.
Dresseerijad tahaksid, et avalikkus usuks, et
loomad on preemiatega niimoodi käituma meelitatud,
aga tegelikult esinevad loomad kartes karistust.
— Rutem! Rutem!
Oma olemuselt
sunnivad tsirkused metsikuid loomi elama
isoleerituna, väikestes ahtrates puurides,
kus neile keelatakse normaalset liikumist ja suhtlemist
kärutades neid ühest kohast teise,
TALVINE MAJUTAMINE
kus *** on kettidega kinni köidetud 95% ajast.
TREENIMINE
— Elevante õpetatakse esinema positiivse julgustamisega ja neid ei lööda kunagi.
— Ei lööda kunagi.
— Mitte mitte mitte kunagi
ei näe te kedagi kasutamas "ankust" (terava konksuga keppi)
millegi muu kui suunamisvahendi või tööriistana.
Domineerimine, kuuletumine, ja valu on treenimisega seotud osad
— Tee talle haiget! Ära puutu teda!
— Pane ta karjuma!
— Kui sa kardad talle haiget teha...
...ära tule siia!
— Kui ma ütlen, et rebi tema kuradi..
sa tead kuidas ma tema puudutamisse suhtun.. jah?
— Kui ma ütlen, et rebi ta pea otsast ära,
rebi tema kuradi jalg otsast ära, siis mida see tähendab?
— Sest on väga tähtis seda õigest teha, eks?
— Kui ta liiga faking palju vingerdama hakkab..
— mõlema käega - LAKS! Otse lõua alla!
— Istu.. ja tal oleks parem tagneda.
— Ja kui ta liiga palju jamad, ära võta seda jalga...
...vaid anna selle kuradi konksuga kõik mis sul anda on..
ja kui see sees on, mine...
— Ja ta hakkab karjuma.
— Kui sa kuuled seda karjumist...
...siis sa tead, et sa said hetkeks nende kuradi tähelepanu.
— Otse siin tallis.
— Tee peal seda teha ei saa.
— Ta teeb mida ma tahan raisk. Ja just nii see kõik toimubki.
— Olgu, minek.
— Kuradi värdjas!
— Võta oma kuradi...
— Tule siia...
— Värdjas!
— Tule siia Becky!
— Liigu, Becky.
— Liigu, Becky.
— Olgu tünn.
— Tünn!
— Hei, mine hulluks
— Kuule Becky, mine nüüd, mine üles.
— Hei, ma olen elus.
— Ma ei ole surnud.
— Liigu!
— Tule rivvi.
— Tule rivisse Becky!
— Värdjas!
— Liigu, värdjas!
— Jah, tule rivvi.
— Tule siia, Tommy.
— Miks *** peavad seda taluma...
...sest teie värdjad ei taha sõna kuulata?
— Tagasi.
— Sul on kuradi halb suhtumine...
...just nii *** surevadki.
Me teame, et loomad tunnevad.
*** tunnevad hirmu, üksindust
ja valu,
just nagu inimesed.
Milline loom valiks terve oma elu vangis veetmise
kui neil oleks valik?
KÄTTEMAKS
— Kolme peal laseme!
— Üks.
— Kaks.
— Kolm.
— Võtke ta rajalt maha!
— Te peate laskma!
LOOMAAIAD
Kas loomaaiad on väärtuslikud, harivad ja looduskaitseasutused?
Muidugi on loomaaiad huvitavad
aga harivad on *** ainsat moodi
õpetades eirama teiste liikide vajadusi ja loomust.
Pealegi,
mida me saame õppida metsloomadelt
vaadeldes neid vangistuses?
Loomaaiad eksisteerivad, kuna meid paeluvad eksootilised asjad.
Ja loomaaiakülastajatele
on loomaaia-asukad just need -
"asjad".
Mõlemal juhul,
tsirkustes ja loomaaedades
on metsikud ja eksootilised loomad vangistatud,
puuri pandud,
transporteeritud ja treenitud
tegemaks seda mida inimesed tahavad, et *** teeks.
HÄRJAVÕITLUS
Parimal juhul
on sõna "härjavõitlus" väärnimetus
sest on vähe võitlust toimeka matadoori mõõga,
mis on hispaania keeles mõrtsukas,
ja segadusse aetud
psühholoogiliselt piinatud ja füüsiliselt nõrgestatud härja vahel.
Mitmed kuulsad endised härjavõtlejad
on tunnistanud, et härjad on meelega nõrgestatud
rahustite ja kõhulahtistitega,
neerude peksmisega ja suurte raskuste kaelaümber panemisega enne võitlust.
Mõned loomad pannakse 48-ks tunniks enne võitlust täielikku pimedusse
ja vabastatakse pimestatult heledale areenile.
Tüüpilisel juhul
härg siseneb areenile ja teda kurnatakse ja aetakse masendusse
sundides teda koha peal ringe tegema
ja pettes teda kokkupõrkeid tegema.
Kui härg on väsinud ja võhmal,
lähenevad talle "pikadoorid"
kes löövad mõõkasid talle selga ja kaelalihastesse
neid keerates ja surudes, et kindlustada suure hulga vere kaotus
ja halvatakse härja võime oma pead tõsta.
Siis tulevad "banderillerod"
kes häirivad teda veelgi temasse veel mõõku torgates.
Nõrgendatuna verekaotusest,
jooksutatakse teda veel ringiratast
kuni tal hakkab pea ringi käima ja ta lõpetab tagaajamise.
Lõpuks,
ilmub matadoor ehk mõrtsukas
ja peale paari sureva looma väsinud rünnaku esile kutsumist
üritab teda mõõgaga tappa.
Ja see verine lõbustus
on härjavõitlus.
Kõigist nendest tegevustest ja spordialadest saadav mõnu,
ühinemine loodusega, nagu mõni võib öelda,
on võimalik saada ka ilma loomi tapmata või vigastamata.
Looduse kaubanduslik ärakasutamine
järeldab ekslikult, et metsloomade elude väärtust
saab taandada nende suhtelisele kasule inimeste huvides.
Eriti majanduslikele huvidele.
Aga metsloomad ei ole taastuv ressurss
kellel on väärtus vaid inimeste huvides kasutamisel.
Selline arvamus võib olla ainult liigirassistil.
Sellest hoolimata,
HÜLGESAAK, ST. PAULI SAAR eksisteerivad need tavad
ainult seetõttu, et me ei võta tõsiselt teiste loomade huvisid.
Selles valguses,
kas ei ole inimesed kõige hullemad liigirassistid üldse?
VIIES OSA TEADUS
LAHKAMINE/VIVISEKTSIOON
Mõistet "vivisektsioon" kasutatakse kõigi eksperimentide jaoks
mis viiakse läbi elusloomade peal
ja on väidetavalt meditsiinilise teaduse osa.
Sellist tüüpi eksperimentide põhjuseks
on väidetavalt leida ravimeid inimhaigustele ja -probleemidele.
Aga need, kes loodavad leida abinõusid inimhaigustele
meelega loomadele kannatusi põhjustades,
teevad 2 põhilist viga arusaamises.
Esiteks eeldamine, et loomade peal saavutatud tulemused
on ülekantavad inimestele.
Teiseks ekslik arutlusviga
eksperimentaalse teaduse austuses orgaanilise elu suhtes.
Kuna loomad reageerivad inimestest erinevalt
peab igat uut loomadel katsetatud toodet/meetodit
uuesti katsetama inimestel
ettevaatlike kliiniliste testidega
enne kui seda saab hinnata "ohutuks".
Sellel reeglil ei ole erandeid.
Loomkatsed ei ole ainult valede järeldusteni viimise tõttu ohtlikud
vaid *** pärsivad kliinilisi uuringuid
mis on ainus kehtiv viis.
Jätke meelde,
et iga meelega tekitatud haigus
on erinev igast iseenesest tekkinud haigustest.
TEADUSLIKUD KATSED
Kahjuks,
seilavad sellised meetodid tänapäevalgi teaduse lipu all,
mis on solvang tõelisele teadusele
ja ka inimese mõistusele.
Ja nii, kehtib vivisektsioon teaduslike katsetena
mis viiakse läbi vastikute ainete manustamisega
elektri- või traumast tingitud shokkidega,
ilma tuimestuseta operatsioonidega,
põletustega,
jõhkrate toidu ja vee ilmajätmiste,
füüsiliselt ja psühholoogiliselt piinates,
mis viivad vaimse tasakaalutuseni,
nakkusteni ja nii edasi..
PENNSYLVANIA ÜLIKOOL Lemmikloomade vigastuste uuringud
seisnevad poolenisti või täielikult teadvel olevate paavianide,
kes on köitega kinni seotud,
kelle pead on liimitud metallkiivritesse
millele avaldatakse survet 60 kraadise nurgaga
jõuga kuni 1000 G'd.
Selle katse eesmärk
on simuleerida autoõnnetusi,
ameerika jalgpalli, poksi,
ja teiste peavigastuste saamist.
Seda tegevust korratakse tihti mitmeid kordi
sama looma peal.
SÕJAVÄELISED UURINGUD Ja lõpuks, sõjaväelised uuringud.
See räägib iseenda eest.
Alates ahvide saatmisest avakosmosesse
kaitsetute koerte peal aatomiplahvatuste testimiseni,
kuni primaatide paljastamiseni radiatsioonile.
20 aasta eest,
oli vivisektsiooni piinamise tõttu surnud loomade hulk
astronoomiline.
Umbes 400 000 looma suri päevas üle maailma,
ja kasvades igal aastal 5%.
Tänapäeval on see number üle mõistuse:
19 000 minutis,
10 miljardit aastas.
Mõned harimatud inimesed
teesklevad, et vähema intelligentsiga loomad
ei tunne valu samamoodi nagu meie.
Tegelikult,
teame me väga vähe kuidas mõni loom tunneb.
Peale selle, et *** alistuvad
universaalsele seadusele, mis sunnib igal ebaloomulikku surma sureva looma
enne viimast vabanemist suuresti kannatama.
Aga on jama väide, et loomad ei kannata,
sest neid on vähemarenenud mõistus.
HANEDE SUNDTOITMINE "FOIE GRAS"
Valu on valu,
närvide poolt ajuni edasikantuna
ja peale mõistuse on teisigi närve:
nägemine, haistmine,
puudutamine ja kuulmine.
Ja mõnedel loomadel on need närvid palju kõrgemini arenenud kui inimesel.
Me teame, et ei ole kunagi olnud ajastut
milles me saaksime midagi inimese füsioloogia kohta õppida
piinates loomi.
Me õpime ainult midagi loomade kohta.
Ja kui on midagi mida me psühholoogilisel tasemel neilt õppida saaks,
ei ole see terase või elektri vahendusel
veel vähem vägivallaga.
Tundmisvõimeliste olendite süstemaatiline piinamine
ükskõik mis viisil või ettekäändel,
ei saavuta midagi peale selle, mida ta juba on:
näidata kui madalale inimene saab langeda
kui me tahame SEDA teada.
"Kuni eksisteerivad tapamajad,
eksisteerivad lahinguväljad." - Lev Tolstoi
Teadmatus on liigirassisti esimene kaitse
aga selleni võib lihtsasti jõuda igaüks
aja ja kindlameelsusega tõde välja selgitada.
Ignorantsus on nii kaua ülekaalus olnud
vaid seetõttu, et inimesed ei taha tõde näha.
"Ära ütle mulle, sa rikud mu isu,"
on tavaline vastus püüdele kellelegi selgitada
kuidas see toit tehti.
Isegi inimesed, kes teavad,
et traditsioonilised väiketalud on ülevõetud
kasumi peal väljas olevate suuräride poolt,
et nende riided tulevad tapetud lehmadelt,
et nende meelelahutuseks on tapetud ja kannatama pandud miljoneid loomi,
et toimuvad mõistustületavad laboratoorsed katsed,
ripuvad endiselt õrna usu küljes, et nende olukord ei saa "väga" halb olla,
RASEDA MÄRA URIIN EHK "PREMARIN"
et valitsused ja loomakaitseseltsid
oleks midagi selle vastu ette võtnud
Aga see ei seisne niivõrd võimetuses uurida välja mis tegelikult toimub,
kui soovis mitte teada fakte,
mis raskelt meie südametunnistusel on
mis on süüdi selles teadlikkuse puudusel.
Lõppude-lõpuks,
kõigi nende jubedate kohtade tegevuse ohvrid
ei ole meie oma liigikaaslased.
Kõik taandub valu ja kannatusteni
mitte intelligentsini,
mitte tugevuseni,
mitte sotsiaalse klassi või inimõigusteni.
Valu ja kannatused on oma olemuselt halvad
mistõttu neid peaks ära hoidma või minimaliseerima,
hoolimata rassist,
soost või kannatava olendi liigist.
Me oleme kõik selle planeedi loomad,
me oleme kõik olendid.
Mitte-inimestest loomad kogevad tundeid niisamuti kui meie.
Nemad samuti on tugevad, intelligentsed,
töökad, liikuvad,
ja arenevad.
Nemad on samuti võimelised kasvamiseks ja kohastumiseks,
nagu meiegi, ennekõike
on *** maalased, planeedi Maa elanikud.
Nagu meiegi,
on *** ellujääjad.
Nagu meiegi,
otsivad *** pigem mugavust kui ebamugavust.
Ja nagu meie,
väljendavad *** emotsioone.
Lühidalt, nagu meie,
on *** elavad.
Enamus neist on tegelikult
selgroolised
just nagu meie.
Kui me vaatame kui vajalikud loomad on inimeste ellujäämiseks,
meie täielikku sõltuvust neist
kaaslastena,
toiduna,
riietena,
spordi ja meelelahutusena,
kui ka meditsiiniliste ja teaduslike uuringutena.
Irooniliselt,
näeme me ainult täielikku austusepuudumist nende mitte-inimestest varustajate suhtes.
Ilma kahtluseta,
on see kindlasti see:
hammustada kätt, mis meid toidab.
Tegelikult oleme me sellel trampinud ja sellele sülitanud.
Nüüd seisame me silmitsi vältimatute tagajärgedega.
See on tervisearuannetes ilmne,
meie liigse loomade tarbimise tõttu:
vähk,
südamehaigused,
luude hõrenemine,
infarktid,
neerukivid,
aneemia,
suhkruhaigus jne...
Isegi meie toit on nüüd mõjutatud
selle algallikas
antibiootikumidega saavutatakse suur kaalutõus loomadel,
kes tööstustaludes stressi ja ülerahvastatuse tõttu ei ole selleks muidu võimelised,
pestitsiidide ja insektitsiidide ülekasutamisega,
või kunstlike hormoonidega, mis on loodud suurendama piimatootimist
pesakonna suurust ja poegimise sagedust,
kunstlike värvainetega,
taimekaitsevahenditega,
sünteetiliste väetistega,
rahustitega,
kasvu ja isu stimulantidega...
Ei ole imekspandav, et
hullulehmatõbi,
suu- ja sõrataud,
pfiesteria
ja hulk teisi loomadelt pärinevaid ebanormaalsusi
on inimeste hulka valla päästetud.
REOSTUS
Loodus ei ole selle eest vastutav,
METSATUSTUMINE
meie oleme.
Nii et muutus on vältimatu -
kas me muutume ise
või oleme looduse poolt sunnitud seda tegema.
Aeg on tulnud igaühe jaoks üle vaadata oma toitumisharjumused,
traditsioonid,
stiilid ja moed,
ja üle kõige:
mõtlemine.
Nii et kui on vähegi tõde vanas ütluses
"Sa saad mida sa väärid"
siis mida nemad oma valu eest said?
Kas me üldse mõtleme selle üle järele?
Kui sa saavadd mida *** väärivad,
siis mida *** on teinud väärimaks sellist valu?
*** on maalased.
Neil on õigus siin olla just nagu inimestel.
Võibolla leidub vastus ühes teises vanas ütluses,
mis on samuti tõene:
me lõikame seda mida külvame
Nii et loomulikult loomad tunnevad,
ja loomulikult kogevad *** valu.
Lõppude lõpuks,
on loodus neid imelisi loomi õnnistanud teadlikkuse allikatega
selleks et *** EI tunneks?
Või on loomadel närvid, et olla tundetud?
Mõistlikkus nõuab paremat vastust.
Aga üks asi on absoluutselt kindel.
loomad keda kasutatakse toiduks,
riietuseks,
meelelahutuseks
ja teaduslikeks eksperimentideks,
ja kõige selle rõhumise all, mida *** tajuvad siin päikese all,
surevad *** kõik valus.
Viimne kui üks.
Kas see ei ole piisav, et kogu maailma loomad
elavad igaveses taganemises inimeste progressi ja laienemise tõttu?
Ja mitmel liigil
ei ole lihtsalt enam kuhugi minna.
Näib nagu mitme looma saatus sõltub sellest
kas *** on inimeste poolt soovimatud
või liiga palju soovitud.
Me käitume kui Maa valitsejad
omades nii terrori kui halastuse kummalisi võimeid.
Inimesed peaksid loomi armastama nagu teadlikud süütuid,
nagu tugevad nõrku.
Kui meid puudutab loomade kannatamine,
näitab see tunne meie headust,
isegi kui me seda eirame.
Ja need kes heidavad kõrvale armastuse loomade vastu
lihtsa sentimentaalsusena
ei märka meie humaansuse head ja tähtsat osa.
See ei võta mida inimeselt ära,
et olla lahke looma vastu.
Ja on tegelikult meie võimuses neile tagada õnnelik elu,
pikk elu.
Nõmmel,
küsis kuningas Lear Glowsterilt:
"Millisena sa maailma näed?"
Ja Gloster, kes oli pime, vastas:
"Ma näen seda tundeküllaselt tajudes."
"Ma näen seda tundeküllaselt tajudes."
Sellel planeedil eksisteerib 3 põhilist jõudu:
loodus,
loomad
ja inimkond.
Me oleme maalased.
Leidke ühendus.
TÕLKISID: k6 ja admin @ veg.ee WWW.VEG.EE