Tip:
Highlight text to annotate it
X
Nonii. Saime korda, Bob! Tere! Vabandust, jäime oma asjadega veidi hiljaks.
Vabandage mind hetkeks.
Hei, Bob, mõtle kiiresti!
Vabandust!
Tere tulemast saatesse''Kultuur allakäiku teel''. Minu nimi on Peter Joseph.
See saade on mõeldud neile, kes soovivad ühiskonna osas
veidi kriitilisemad olla, kuna võib-olla olete te nagu mina.
Ekseldes selles eksperimendis, mida me nimetame globaalseks ühiskonnaks,
suureneb paratamatult rahulolematus,
võib-olla isegi masendus, mis on tingitud sellest, kuidas meie, inimpere,
oleme otsustanud ennast sellel väikesel planeedil organiseerida.
Endine astronoom ja hästituntud teadusliku mõtlemise propageerija Carl Sagan
tõstatas oma kuulsas PBS sarjas ''Kosmos'' järgmise küsimuse:
''Kui meid külastaks meist ülem liik teisest galaktika osast
ja me peaksime neile seletama oma planeedi juhtimist,
lisaks sellele ka tänapäeva inimsuhteid,
kas me oleksime kirjeldatu üle uhked?''
Kuidas selgitaksime seda, et ligi pool maailmast,
üle 3 miljardi inimese, vaaguvad vaesuse ja haiguste tõttu elu ja surma piiril
või on lihtsalt suremas sagedusel
ligikaudu 1 inimene iga paari sekundi tagant,
kõik leidmas aset pärast arenenud tehnoloogilist reaalsust,
kus me võiksime hõlpsasti toita, riietada ja majutada
igat perekonda Maal?
Kuidas me kujutaksime globaalset sõjapidamist:
Juba üksi viimase 100 aasta jooksul on 230 miljonit oma kaasinimeste poolt tapetud.
Miks? Mõttetu territoriaalsuse, ressurrside,
dogmaatiliste, vananenud ideoloogiate pärast?
Jällegi, see kõik toimumas terendava teadusliku ärkamise varjus,
äratundmises, et me kõik tõesti oleme üks perekond jagamas ühte kodu,
piiratud samade loodusseaduste poolt
ning seetõttu ka samasuguse ühendava tegutsemisplaaniga.
Ning meie majandussüsteem.. meie ühiskonda defineeriv alustala..
mainimata meie valitsevaid veendumusi..
Kuidas seletaksime, et selle asemel, et tulemuslikult organiseeruda
kui üks terviklik süsteem, et õigesti juhtida meie ühist kodu,
me lapsikult jagame ja võistleme ning kasutame üksteist ära
läbi vananenud ning keskkonnale survet avaldava mängu.
Mängu, mis muide ainult ei paista jäädvustavat
tohutut ühiskondlike jõleduste spektrumit,
vaid nüüd tundub ka destabiliseerivat meie ühiskonda,
kahandades meie tervishoidu.
Mul on kahju seda öelda, aga üksikisikuna mind tõesti ei huvita,
mida sa usud ning ega ma seda eriti ei austa ka.
Miks? Sest ma ei austa eriti sedagi, mida ma ise usun.
Pole ühtegi tõendit, mille kohaselt ükskõik milline tänapäevane
traditsiooniline väärtus, sätestus, sotsiaalne struktuur või tava
on homme asjakohane.
Ainus asi, mis paistab ajale mitte jalgu jäävat, on meie ettekujutus muutusest,
üha arenev arusaam iseendist ja meie poolt asustatud maailmast.
Võib-olla mõned peavad seda tegelikuks inimintelligentsi definitsiooniks.
Mida te sellest arvate? Vähem sellest, mida me teame,
rohkem sellest, kui haavatavad me oleme.
Niisiis, kui sa vaatad aknast välja, küsi endalt.
Kas sa näed intelligentsust või dogmat?
Kas sa näed kultuuri, mis kuulab ja töötab, et end ümber häälestada
pidevalt muutuvate loomulike ettekirjutistega
või näed sa inimeste meeleheitlikult kangekaelseid pingutusi,
eriti autoritaarsetel positsioonidel olevate omi,
kes püüavad kõike kogu selle
inimeksperimendi juures muutumatuna hoida?
Nagu sinagi,
võin ma olla üks liige selles 7-miljardi liikmelises perekonnas
ning nagu enamikus perekondades, on sageli keeruline üksteisega nõustuda.
Aga mõnikord on lood nii halvad, et vajalik on sekkuda.
Järgnevate seeriate näol ongi tegemist selle sekkumisega,
lootuses päästa kultuuri, mis on ilmselgelt allakäigu teel.
Zeitgeisti filmitriloogia loojalt
tuleb kõigi aegade halvim tõsielusaade:
Tõeline ja ehe
GMP Films esitleb
''Kultuur allakäigu teel''
Juhiks Peter Joseph
Ameerika Ühendriikides on valimisaasta
ning mõndade arvates on see valimisaasta kogu maailma jaoks.
Jätkuvalt domineeriv impeerium, USA' poliitiline süsteem
on kulutanud ligikaudu 25 miljardit dollarit kõigest viimase kümnendi jooksul.
Rahasumma, mis keskmise arvutamisel ja jagamisel suudaks
iga-aastaselt majutada ja toita igat kodutut Ameerikas,
pannes nii epideemiale lõpp.
Vahest, nagu ka mina, leiad sa selle saate lõpuks,
et sel moel oleks raha paremini kulutatud.
Olgu nagu on, 2012. aasta presideni valimine
tõotab tulla üks kallimaid
ja teeseldult tähtsamaid valimisi üldse,
võttes arvesse jätkuvat võlakriisi, töötuskriisi
ning suurt ühiskonna destabiliseerumist.
Kuid ma ei ole eriti huvitatud vasak- või parempoolsusest,
ega ühegi kandidaadi poliitilistest teenetest.
Mina olen huvitatud kogu globaalse demokraatia ideest
selle olemasoleval kujul ning sellest, kuidas seda pimesi aktsepteeritakse
suure enamuse inimeste poolt sellel planeedil, justkui tegu oleks
ainukese nende huve rahuldava ning heaolu tekitava valikuga,
ning sellest tulenevalt ühiskondliku juhtimisega selle optimaalsel kujul.
See huvitab mind.
Seega, selle asemel, et arutleda, kes peaks olema järgmine president,
astuks õige sammu tagasi ja arutleme üldisematel teemadel?
Näiteks teemal,
miks meil alustuseks üldse on president?
Mis see on, keskaegne feodalism?
Ma arvasin, et kuningate, diktaatorite ning ühele inimesele üüratu võimu andmise
ajad on lõpule jõudnud. Või üldisemalt,
kas ei näi veidi absurdsena kuulutada välja osalusdemokraatia,
kui üldsusel endal pole midagi öelda,
kui päevakorda tuleb tegelike otsuste tegemine valitute poolt?
On niigi halb, et valitutel pole sõna otses mõttes juriidilist vastutust
teha midagigi, mida *** on reklaamikampaanias lubanud teha.
Aga kui uurida ajalugu, seisame silmitsi ajaloolise faktiga,
et avalikkuse huvid on alati olnud teisejärgulised muude huvide ees,
peamiselt majandus- ja ärihuvide.
Muidugi, see on üldtuntud teadmine, eksole?
Miks lubas USA valitsus, olles täielikult vastu üldsuse huvidele,
privaatpangandusel,
pangandussüsteemil, mis tegelikult ei loo midagi,
käendada 13 triljonit dollarit?
Sul on Floridas 14 miljoni dollariline ookeanivaatega maja.
Sul on suvekodu Sun Valleys, Idahos.
Sul ja sinu naisel on miljonidollarilistest maalidest koosnev kunstikollektsioon.
Samal ajal jäid avalikkusele aga hiiglaslik eravõlg,
töökohtade kaotus ja seiskunud majandus.
Kui me kavatseme jätkata selle tobeda väikese mänguga,
mida nimetame majanduskasvuks, kus rahade liikumine määrab kõike,
oleks tark välja selgitada, mis võiks tegelikult sellele
majandussüsteemi rahuldavale toimimisele kaasa aidata.
Seega, kui tõsta nn ''rikaste'' poolt makstavaid makse,
tõstetakse tegelikult tööandjate makse
ja kui eesmärk on erasektori kasv,
tuleb täheldada, et parim viis selleks on jätta kapital
tööandjate kätesse.
Kui see pankade kautsjonite tasumisele kulutatud raha
kasutataks eramajade võlgade leevendamiseks,
lastes samal ajal Goldman Sachs-il, JP Morganil
ja kõigil teistel tehniliselt mõttetutel, mittetootlikel finantsasutustel
kogeda ärateenitud läbikukkumist ja pankrotistumist,
samaaegselt natsionaliseerides kogu Ameerika pangandussüsteemi,
oleks USA majandusel olnud võimalus. Miks?
Sest pangad ei panusta mitte millegagi. Inimesed töökohtadega teevad seda.
Kui soovitakse saavutada kasvu sellises süsteemis, on vaja töökohti.
Kui tahetakse töökohti, on vaja nõudlust
ning nõudlus eeldab, et inimestel on vaba raha, mida kulutada.
Seega aidates vähendada
avalikku võlakoormat, pandaks alus tõelisele majanduskasvule.
Nii ilmselge kui see ka ei tundu, unustavad paljud ühe asja: kautsjoni
tasumisel polnud mingit pistmist USA majanduse aitamisega
ning see ei aitaks ei praegu ega tulevikus
ühtegi hädas iseseisvat majandust maailmas.
Miks? Sest me elame plutokraatia, mitte demokraatia maailmas
ja ainuke tõeline võim asub tegelikult kardinate taga, mitte ees.
Rahalised ja majanduslikud jõud mitte ainult ei oma ja kontrolli seda riiki,
vaid kontrollivad kogu maailma;
ja ei, tegu ei ole vandenõuga. Tegu on väärtussüsteemi häirega.
Seni, kuni dollarimärki seostatakse iga rohukõrrega,
iga maalapiga, iga põgusa mõtte või leiutisega,
lisaks veel ka üksikisiku väärtuste hindamisega,
nende õigusega elule läbi töö, ei tohiks me eeldada midagi vähemat.
Riigi tekke algusest saati,
olles seotud raha põhjapaneva jõuga,
mis on inimeste otsuste põhiliseks suunajaks ning seeläbi veenjaks,
tõeline jõud on alati olnud rahaline.
Ja need väikesed inimesed, keda sa iga paari aasta tagant ametisse valid..
neil on ka peremehed ja ära sa seda unusta.
-Demokraatia: Kas sa usud selle olemasolusse tänapäeva Ameerikas?
- Kas uskumise all sa mõtled, et kas see on olemas? Nagu metsatulekahjud,
Jumal või saatan?
- Mida arvate olemasolevast Ameerika demokraatiast? - See on hukas.
See on väga-väga hukas. - Demokraatia ulatub muidugi tagasi Kreekasse
ja see on oletus, et inimesed omavad valitsust. Kas see on reaalselt
2012. aastal selles riigis toimumas? Mitte ligilähedaltki. See on korporatokraatia.
Kõike seda arvesse võttes, mõelgem nüüd kogu sellest
demokraatia värgist täpsemalt.
Kuna demokraatiaga käib kaasas esindajate
valimine ilmselgelt selleks, et *** meie eest otsustaksid,
kerkib esile oluline küsimus: Kust need inimesed tulid?
Miks on just nemad teie televiisoris ja mitte keegi teine?
Kas sina otsustasid, et just nemad on parim valik
võistlemaks nii olulise juhipositsiooni eest?
Või kas sa oled täheldanud, et kandidaadid, kellest enim räägitakse,
eriti presidendikandidaadid, kerkivad esile ei tea kust;
ning läbi meedia saavutavad *** usalduse selle põhjal, kui sageli neid näidatakse.
Termin 'demokraatia' tuleneb kreekakeelsest sõnast 'demos', mis tähendab rahvast,
ja sõnast 'krates', mis tähendab võimu.
Antud ühiskonna rahvas avaldab oma arvamust hääletamise kaudu
ning poliitikat korraldatakse vastavalt enamuse huvidele.
Selline protsess sai alguse Vana-Kreekas
ning on kasutusel olnud sellest ajast peale.
Siiski, ei läinud kaua, enne kui kogu austusest selle protsessi vastu,
hakkas esile kerkima künism, võttes arvesse fakti,
et kogu demokraatia idee põhineb eeldusel, et hääletav rahvas
on ikka piisavalt haritud teadmaks, mida *** teevad.
Franklin D. Roosevelt on öelnud:''Demokraatia ei
saa olla edukas, kui inimesed, kes oma arvamust avaldavad,
ei ole valmis tegema arukat otsust.
Tõeline demokraatia tagatis on seega haridus.''
Winston Churchill aga oli vähem andestav öeldes:
''Parim argument demokraatia vastu
on viieminutiline kõnelus keskmise valijaga.''
Kurikuulus Mark Twain tuli välja paratamatult tabava puändiga:
''Kui hääletamine midagi muudaks, ei laseks *** seda meil teha.''
Palun küsige endalt: Kui me kuuluksime valitsevasse klassi,
'investeerivasse omandiklassi', kui parafraseerida Thorstein Vebleni,
ja tahaksime säilitada oma huve igasuguse sekkumise vastu,
mida me teeksime?
Esmalt peaksime mõtlema võimalikult üldiselt.
Peame tagama hääletava rahva teadmatuse nii suurel määral kui võimalik
võttes arvesse asjakohaseid probleeme, mis võivad meie plaanide elluviimisega vastuollu minna.
Lisaks sellele peame kõrvaldama võimalikult palju iseseisvat, loogilist,
põhjuslikku, teaduslikku mõtlemist.
Niisiis, toetagem äärmiselt alarahastatud, iganenud
ja puudustkannatavaid avalikke haridussüsteeme,
süsteeme, mille eesmärgiks on vaid inimestele ühel päeval töö leida,
mitte aga õpetada neile, kuidas kriitiliselt ja loogiliselt mõelda.
- Demokraatia südameks on eeldus, et üldsus on hästi haritud
kriitilise mõtlemise osas. *** oskavad asjade üle mõelda ja hinnata ning
seeläbi teha ka korralikke otsuseid. Mida arvate
Ameerika haridusest ja selle mõjust demokraatilikule protsessile?
- Minu arvates on Ameerika haridussüsteemis mitugi kitsaskohta.
Esiteks: Minu arvates on meil tegu Ameerika peedistamisega.
- Kas teie arvates aitab kehv haridussüsteem
selle kehtestamisele kaasa? - Oi, kindlasti!
Kindlasti! Hoidkem *** rumalad ning kergesti lõbustatavad.
Kui *** on teadmatuses, ei saa *** vastu rünnata!
Aga teadamtuse tugevdamiseks
peame me peale suruma ja tunnustama
uskumusi, mis toetavad passiivset allumist;
uskumusi ja väärtusi, mis on järeleandmatud, mõistmatud
ja soodustavad piiratud mõtlemist.
Religioon on neis oludes väga kasulik.
Kas on võimalik, et religiooni politiseeritakse
ja kandidaadid kasutavad seda tööriistana?
Ma usun, et Jumal lõi universumi.
Ja me oleme pühakirja ja Jeesuse poolt kohustatud sellele vastu seisma.
Ärgem palvetagem, et Jumal oleks meie poolel
sõjas või muudel juhtudel, vaid palvetagem, et meie oleksime Jumala poolel.
Jumal õnnistagu Seitsmenda Päeva Adventistide kogudust.
Ma usun, et meid armastav Jumal, kes andis meile elu, meie olemuse...
Kõikidele sõduritele, sõjalenduritele ja mereväelastele,
kes olid sellesse missiooni kaasatud- te täitsite Jumala käsku!
Kui hoolitsetakse inimeste kuulekuse ja pimesi järgnemise eest,
on *** valmis laiendama seda kuulekust teistele, kes võimu taotlevad.
Tehtud.
Järgmiseks, on oluline märgata unikaalset,
sotsioloogilist inimestele omast olekut.
Tegemist on ''karja psühholoogiaga''.
See on inimeste kalduvus käituda äärmiselt mõtlematult ja mõjutatavalt,
kui ollakse silmitsi masside poolt avaldatava mõjuga.
Kuulsa Charles McKay', raamatu
''Erakordselt populaarsed pettekujutelmad ja masside hullus'' autori sõnu kasutades:
''On täheldatud, et inimesed mõtlevad karjas;
*** hulluvad karjana,
kuid taastavad oma meelemõistuse aeglaselt ükshaaval.''
Kuid see ei kehti jalgpalli rahutuste puhul.
Selline rahva veenmine saavutatakse lihtsalt kultuurisündmuste läbi.
Mäletate 11. septembrit? Massihullus või mis?
See sündmus tõi koheselt kaasa rahva hullumise hirmust ja kättemaksujanust
ja ei läinud kaua, enne kui USA ja teised valitsused
seda kaost drakooniliste seaduste
ja illegaalsete invasioonide toetuse tarbeks ära kasutasid.
Aga selline karjapsühholoogia tendents ei ole kasulik ainult
oluliste küsimuste tajumise mõjutamiseks;
see on oluline ka aruteludele kindlate piiride seadmiseks,
luues tendentsi neist piiridest väljajäävatel teemadel arutlejate jaoks,
kes karja poolt seetõttu tõrjutuks saavad.
Kui keegi räägib mõnest veidi rohkem
õiglasemast sissetulekute jagunemisest ühiskonnast:
Kogu selles riigis viimase kümnendi või rohkema jooksul toimunud kasv
on läinud 1-2%-le ülemkihile. ''Kuradi kommunistid!''
Kui keegi spekuleerib ilmselgete võimu kuritarvitamiste ja korruptsiooni teemadel,
''Kurat võtku! Ma olen neist vandenõuteoreetikutest ja nende valedest tüdinud!
Föderaalreserv ei tegutse oma huve silmas pidades!''
Ja taevas hoidku nende hetegijate eest,
kes tegelikult tahavad kaasaegseid teaduslikke teadmisi rakendada
ja nende abil ühiskonda parandada. ''Mida veel!
Toidame, riietame ja majutame kõik Maal tehnoloogia abil?
Utoopilised tobud!
Ärge unustage, tõenäoliselt kõige parem viis inimeste mõtteid kontrollida
on luua sügav hirm ühiskondiku tõrjutuse ees
ja seostada seda hirmu kultuuriliselt tabudeks olevate teemadega.
See põhiline tegevus toimumas,
peame me nüüd tegelema ärritava probleemiga,
et avalikkus võib olla piisavalt targaks saanud
ja sokutada probleeme tekitav inimene
poliitilise võimuga kohale.
Seega, mõned konkreetsemad struktuursed tagatised on paigas.
Põhimõtteliselt on vaja kindlaks teha, et need mittetahetavad kandidaadid
on võimetud saama ligi põhilistele avalikkuse arvamuse kajastumise kohtadele
ja kui *** saavad, on ülesandeks neid kohelda kui friike.