Tip:
Highlight text to annotate it
X
Meil on parlament,
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,
Euroopa Komisjon.
Kõik institutsioonid peavad koostööd tegema, ühiselt pingutama.
Minu nimi on Martin Schulz. Ma olen Euroopa Parlamendi president.
Minu nimi on José Manuel Durão Barroso.
Ma olen Euroopa Komisjoni president.
Minu nimi on Eleni Mavrou. Ma olen justiits- ja siseküsimuste nõukogu eesistuja.
Mina olin majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja. Seda kutsutakse ECOFINiks.
Mina olen Herman Van Rompuy,
riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosneva Euroopa Ülemkogu eesistuja.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa institutsioon,
mille liikmeteks on riigipead ja valitsusjuhid 27,
peagi 28 liikmesriigist.
Me kohtume neli korda aastas.
Kriisi ajal sagedamini -- kuus või seitse korda aastas.
Peame koos taastama Euroopas struktuurse majanduskasvu ja töökohtade loomise.
Põhimõtteliselt määrame me kindlaks
majandus- ja välispoliitika üldised sihid.
Oleme läbi ja lõhki poliitiline institutsioon.
Euroopa Komisjon esindab Euroopa üldiseid huve.
Näeme oma rolli just sellisena.
See on ainulaadne riikideülene institutsioon.
Iga liige on pärit eri liikmesriigist,
aga me ei esinda oma valitsust ega riiki.
Meie ülesanne siin on püüda tõlgendada
ja esindada üldiseid Euroopa ühishuve.
Euroopa Komisjonil on õigus --
ja ma ütleksin, et ka kohustus -- esitada õigusaktide ettepanekuid.
Õigusaktid võtavad seejärel vastu nõukogu, mis esindab valitsusi,
ja parlament. *** on kaasseadusandjad.
Algatusõigus on aga komisjonil.
Nõukogu tuleb kokku mitmes eri koosseisus.
See on 27 liikmesriigi maja.
Siin kohtuvad kõikide riikide ministrid.
Igal istungil osalevad vastava valdkonna eest vastutavad ministrid.
Ja kui me jõuame
komisjoni ettepaneku alusel kompromissile,
siis me alustame läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Parlament esindab Euroopa Liidu kodanikke.
Siin peavad inimesed pidevalt omavahel suhtlema.
Oleme ju ainuke seadusandlik koda maailmas,
kes võtab vastu 27 riigile ja rahvale siduvaid õigusakte.
Kes on poolt?
Kes on vastu?
Kes jääb erapooletuks? Vastu võetud.
Parlamendis on meil üle 700 liikme ja seitse fraktsiooni,
mis, kui ma ei eksi, esindavad kokku 300 erakonda.
Kõigi nende huvidega arvestamine on suur väljakutse,
kuid see sümboliseerib ka seda, mis on Euroopa juures paeluv,
nimelt seda, et ollakse erinevad ja samal ajal tegutsetakse üheskoos.
Ma ütleksin, et minu roll on olla eelkõige kohtumise eesistuja,
aga ka vahendaja.
Keegi, kes peab tegutsema niimoodi, et lõpuks saavutataks kokkulepe,
sest igal Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleb jõuda kokkuleppele, kompromissile.
Sa pead olema end hästi ette valmistanud,
et iga Euroopa Ülemkogu kohtumine oleks tulemuslik.
Meil on poliitiline tahe murda tabusid ja saavutada lõpuks kokkulepe.
Kui ka kõigest üks inimene ei ole nõus, siis meil kokkulepet ei ole.
Ja seega olen pidanud leidma paljudel kohtumistel
väga erilise lahenduse just ühe riigi jaoks.
Euroopa Parlamendi president koordineerib kõiki parlamendi ülesandeid.
Kui ma täiskogu istungit juhatan, peab mul kõigest ülevaade olema.
Pole üldse lihtne nii paljusid liikmeid tähele panna.
Kallid kolleegid, palun teie tähelepanu.
Ma arvan, et pean selle maja kohta ühe asja selgeks tegema.
See maja on demokraatlik institutsioon!
Pean tunnistama, et mõnikord on mul raske end tagasi hoida.
Tahaksin aruteludest osa võtta, kuna olen poliitik,
aga presidendina pean neutraalseks jääma.
Presidendi roll on muidugi
anda üldine poliitiline suund ja seejärel töötada konsensuse saavutamise nimel.
Kui rääkida mu igapäevasest tööst,
siis palju aega läheb mul tööks teiste volinikega.
Samuti on mul vaja aega, et esindada koos
Euroopa Ülemkogu eesistujaga Euroopa Liitu tippkohtumistel
Ameerika Ühendriikidega, Hiinaga, Venemaaga, Indiaga,
Jaapaniga, samuti muudel tippkohtumistel.
Mis on selle kriisi tegelik, struktuurne lahendus,
kui me ei saa mitte midagi?
See ei saa niimoodi edasi kesta! Montesquieu pööraks end hauas ringi!
Parlament peaks ühiskonna tegelikkust kajastama
ja ka ühiskonnas tehakse kõva häält. Inimesed räägivad samuti valjusti.
Minge kõrtsi või bistroosse
ja kuulake, kuidas inimesed poliitikast räägivad.
Seal räägitakse samuti valjusti ja on ka konflikte.
Euroopa Ülemkogu töötab suletud uste taga, see on hoopis teistmoodi,
sest me saame omavahel rääkida näost näkku ja avatult.
Aga esimest korda, kui ma Belgia peaministrina ülemkogu kohtumisel osalesin,
olin ma üllatunud, et kõik kutsusid üksteist eesnime pidi.
Järsku pidin neile ütlema Nicolas või Angela ja nemad ütlesid mulle Herman.
See oli üsna kummaline kogemus.
Aga ma nägin, et seal on tõepoolest meeskonnavaim.
Sul on isiklik kontakt kõigi nõukogu liikmetega.
Oluline on teada igaühe seisukoha tausta.
Ma arvan, et väga tähtis on kuulda, mida teised ütlevad.
Et sa tõesti kuulad.
Mitte ei anna neile lihtsalt sõna ega ütle „aitäh",
vaid tõesti kuulad.
Teiste seisukoha mõistmine
on kõige tähtsam tegur, et Euroopa tasandil otsustele jõuda.
Mina näen siin suurt sõltumatust ja pühendumust Euroopa eesmärkidele.
Minu kogemused näitavad, et huvitaval kombel
ei ole ideoloogilistel erinevustel Euroopa Komisjonis kaalu.
Ma võin öelda, et need on pea tähtsusetud.
Ma ise ütlen, et komisjoni presidendina on minu erakonnaks Euroopa.
Mul on tõsi taga. See on mu erakond.
21. sajandil ei saa identiteeti ja julgeolekut
kaitsta ainult riigisiseste struktuuride kaudu.
Vaja on jõudu, mis ulatuks riiklikust tasandist kõrgemale.
Ja see jõud peab olema Euroopa.
Euroopa Liit ei ole ainult turg,
see on rahuprojekt, ka vabaduse ja demokraatia projekt.
Ma arvan, et 21. sajandi globaliseerunud maailmas
on tähtsam kui eales varem, et me hoiaksime kokku.
Me oleme esimene põlvkond, kes ei ole sõda näinud.
See on pärand, mille me peame edasi andma oma lastele ja lastelastele.
Sellepärast me võitlemegi Euroopa nimel.
Mitte vaid majanduse ja rahanduse pärast, kui tähtis see ka poleks.
Me võitleme samuti, et hoida alal seda Euroopa ideed.�