Tangled - Eesti Transcript

See on lugu sellest, kuidas ma surin. Aga ära muretse, see on vahva lugu ja tegelikult ei käigi see minu kohta. See lugu räägib hoopis tüdrukust nimega Rapuntsel. TAGAOTSITAV Flynn Ratsur - VARAS Ja see algab päikesega. Ükskord ennemuistsel ajal kukkus taevast alla killukene päikesevalgust. Ja sellest päikesekillust kasvas kuldne võlulill. Selle abil sai haigeid ja haavatuid ravida. Kas näed seda vana naist seab? Ära teda unusta. Ta on üsna tähtis. Sajandid möödusid ja sealsamas, kiviviske kaugusel, kasvas kuningriik. Kuningriiki valitsesid armastatud kuningas ja kuninganna. Ja kuninganna ootas last. Aga ta jäi haigeks. Väga haigeks. Ta aeg oli lõppemas ja sellisel ajal hakatakse imedele lootma. Või käesoleval juhul kuldsele võlulillele. Ma ju ütlesin, et ta on tähtis. Selle asemel, et päikese kinki jagada, hoidis see naine, emand Gotel, lille tervendavat jõudu endale, et aastasadade kaupa noorena elada. Muud ei olnud vaja, kui üht laulu laulda. Kaunis võlulill Säragu su õis Tagasi too aeg Mis mulle kuulus vaid Jah mulle vaid Saate nüüd aru. Ta laulab sellele ja muutub nooreks. Õudne, kas pole? Me leidsime selle! Kuldlille võlujõud ravis kuninganna terveks. Talle sündis terve beebi, ilusate kuldsete juustega printsess. Muuseas, see ongi Rapuntsel. Ta sünnipäeva tähistamiseks lasid kuningas ja kuninganna taevasse lendava laterna. Ja selle ühe hetke vältel oli kõik kõige paremas korras. Ja siis sai see hetk läbi. Kaunis võlulill Säragu su õis Tagasi too... Gotel murdis lossi sisse, varastas lapse ja kadus nagu tina tuhka! Terve kuningriik saadeti otsima, aga printsessi ei leitud. Sest sügaval metsa sees asuvas salajases tornis kasvatas Gotel teda nagu oma last. Anna jõudu mul Mis mulle kuulus vaid Jah mulle vaid Gotel oli uue võlulille leidnud, aga seekord otsustas ta seda peidus hoida. Miks ma ei või välja minna? Sest maailm on üks ohtlik koht, täis jubedaid, isekaid inimesi. Parem ole siin, kus ei ole ohtu. Kas sa mõistad, lilleõis? Jah, emme. Tornimüürid ei suutnud aga kõike varjata. Igal aastal lasid kuningas ja kuninganna ta sünnipäevaks taevasse tuhandeid laternaid lootuses, et ühel päeval tuleb nende printsess tagasi. Walt Disney Pictures ESITLEB Nii, siin väljas Pascal end vist ei peida. Käes! 22 minu kasuks. Kuidas oleks 23 võiduga? Hea küll. Mida sa siis tahaksid teha? Jah. Nii ei lähe. Mulle meeldib siin ja sulle samuti. Jäta, Pascal. Siin on ju täitsa tore. Rapuntsel Hommikul vara ma alustan oma päeva Koristan toad ja pole mul enam und Pesen veel seinad sama teen trepi ja laega Pühin siit, kasin sealt möödas vaid veerandtund Siis loen paar raamatut võib-olla neli, viis On uued pildid valmimas mu galeriis Kitarri mängin, õmblen, koon ja süüa teen Ja mõtlen kas nõnda jääbki see? Lõuna on möödas kavas on mäng ja koogid Väikene teater, tantsud ja välkturniir Valmistan vaase juurde teen hulga küünlaid sirutan, joonistan ronin ja unistan Siis jälle raamatud ma üle loen veelkord Ja maalin kõikjale kus siin veel Ruumi on Ja siis ma kammin, kammin, kammin juukseid neid Ja nõnda päev möödub jällegi Ma taaskord unistan, unistan, unistan Kas kõik see jääbki nii? Kuid homsel ööl Jälle ma näen Neid tulesid Sest mul on sünnipäev Mis see küll on Mis helgib kui kuld Kas üldse ema Tornist minna lubab mul Vau! Sellise vaatega võib ära harjuda. Ratsur, tule ometi! Pea hoogu. Jah. Juba harjusin. Kutid, ma tahan lossi. Teeme selle töö ära ja võid ise endale lossi osta. - Allergia? - Jah. Oota! Kuule, oota! Oskate mind lossis ette kujutada? Mina küll oskan. Mida kõike juba nähtud ja kell on vaid 8 hommikul! Härrased, täna on väga tähtis päev! Täna on väga tähtis päev, Pascal. Ma olen otsustanud. Täna ma küsin ta käest. Rapuntsel! Lase alla juus! Aeg on käes! Ma tean. Mine, ta ei tohi sind näha. Rapuntsel! Ega ma ootamisest nooremaks muutu! Tulen, ema! Tere tulemast koju, ema. Rapuntsel, kuidas sa küll jõuad seda iga päev korrata? See näib nii väsitav, kullake. Oh, see on väike asi. Siis ma ei mõista, miks see sul nii kaua võtab. Oh, kullake, ma teen nalja. Hea küll. Ema, sa ju tead, täna on tähtis päev... Rapuntsel, vaata korra peeglisse. Tead, mida ma näen? Ma näen tugevat, enesekindlat, ilusat noort naist. Oh vaata, sina oled ka seal. Ma teen nalja. Ära võta kõike nii südamesse. Hästi. Niisiis, ema, nagu ma ütlesin, homme on... Rapuntsel, ema on veidi väsinud. Laulad ehk mulle, kullake? Siis räägime. Muidugi, ema. Kaunis võlulill Säragu su õis Tagasi too aeg Mis mulle kuulus vaid Valu leevenda Ravi terveks haav Anna jõudu mul Mis mulle kuulus vaid - Rapuntsel! - Nii, ema, ma rääkisin, et homme on tähtis päev ja sa ei vastanud. Ma siis ütlen sulle, et homme on mu sünnipäev! - Tadaa! - Ei. Ei saa olla. Ma mäletan väga hästi. Su sünnipäev oli möödunud aastal. Sünnipäevadega on naljakas lugu. Need korduvad igal aastal. Ema, ma saan 1 8-aastaseks ja ma tahtsin küsida... Ma nii väga tahaksin selleks sünnipäevaks... Tegelikult olen seda juba ammu sünnipäevaks tahtnud... Rapuntsel, palun ära pomise. Sa ju tead, mis ma sellest arvan. See on nii tüütu! Ma teen nalja. Sa oled nii tore. Ma armastan sind väga, kullake. Ma tahan näha heljuvaid tulesid. Mida? Lootsin, et ehk viid mind heljuvaid tulesid vaatama. Sa räägid tähtedest. Selles ongi asi. Ma olen tähed ära kaardistanud, need on alati ühes kohas. Aga need ilmuvad igal aastal mu sünnipäevaks, ema. Ainult mu sünnipäevaks. Ja mul tekib vägisi tunne, et need on mulle mõeldud. Ma pean neid nägema, ema. Ja mitte ainult aknast, vaid koha peal. Ma pean teadma, mis need on. Sa tahad välja minna? Oh, Rapuntsel... Vaata end, sa nõnda õrn ja habras Nagu väike puhkemata pung Sind siin tornis mured eal ei taba - Ma tean, aga... - Just nii. Siin hoian silma peal sul Aimasin, et millalgi sa küsid Soovid siit sa minna oma teed Aga mitte veel Kuula mind Ema vaid teab Ema vaid teab kuula nüüd mu juttu Hirmus on seal väljas kõik Ema vaid teab Öelda võin sul seda Halvasti sul kõik seal läeb Röövlid, kollid, mürgipuud ja mülkad Ussid, inimsööjad ja katk - Ei! - Jah. Ämblik on nii suur Kihvadega mees Oh tead sa mind nüüd ärritasid Ema vaid teab mis on sulle õige Palun kuula mind nüüd sa Jäta jutt, et välja rutt sul Ema vaid teab Ema vaid teab, mis on sulle õige Hukka saad sa omapäi Äbarik, narts, nagu hiirepoeg *** elusalt su söövad seal Rumal ja naiivne Kõiges näha head vaid oskad Ja see ongi kõik Oh rotipoeg, mõistus tule koju Räägin, sest mul oled armas Ema mõistab sind Ema aru saab Ja tingimus mul üks on vaid - Rapuntsel? - Jah? Ära enam kunagi palu luba siit tornist lahkuda. Jah, ema. Ma armastan sind väga, kullake. Ma armastan sind veel rohkem. Mina kõige rohkem. Sa võid seda Kahetseda Ema vaid teab Aidaa! Hiljem näeme, mu lilleõis! Ma ootan siin. TAGAOTSITAVAD Vennad Stabbingtonid - VARGAD Oh ei. Paha lugu. Väga, väga paha. Tõesti paha lugu. *** kohe ei oska mu nina õigesti joonistada. Kelle asi? Teil on hea öelda. Te näete ju head välja. Hästi. Hea küll. Upitage mind üles ja siis aitan mina teid. Anna kõigepealt kott siia. Pärast kõike, mida oleme koos teinud, te ikka veel ei usalda mind? Valus. Aita meid nüüd üles, kaunismees! Mul on kahjuks käed täis. Mida? Ratsur! Peate selle koti iga hinna eest kätte saama! Just! Nüüd on ta meil käes, Maximus. Edasi, kirbukott! Liiguta! Ei. Lõpeta! Anna siia! Viimaks ometi oleme omaette. Hästi, ma panin inimese kappi. Ma panin inimese kappi. Ma panin inimese oma kappi! Ah, et ei saa üksi kurjas ilmas hakkama, ema? Võid seda mu pannile rääkida. Rapuntsel! Lase alla juus! Üks hetk, ema! Mul on suur üllatus! Minul ka! Vean kihla, et minu oma on suurem! Kahtlen selles kõvasti. Ma tõin moorputku. Teen õhtusöögiks metspähkli suppi. Su lemmik. Üllatus! Ema, pean sulle midagi rääkima. Oh, Rapuntsel, tead, kui raske mul on sinust pärast tüli lahkuda. Eriti siis, kui ma pole midagi valesti teinud. Mõtlesin su varasema jutu peale. Ega sa ometi ikka veel neist tähtedest räägi. "Heljuvatest tuledest", jah, kohe jõuan nendeni. Ma tõesti arvasin, et see on lõpetatud teema, kallis. Ei, ema, ma lihtsalt räägin, et ma usun, et saaksin üksinda väljas hakkama. Ma tean, et sa ei ole selleks piisavalt tugev. - Aga kui sa vaid... - Aitab sellest jutust. - Usu mind! Ma tean, millest ma... - Rapuntsel. - Kuula ometi! - Aitab neist tuledest! Sa ei lahku sellest tornist! Mitte kunagi! Vägev. Nüüd olen mina see paha. Muud ma ei tahtnud öelda, ema, kui et... Nüüd ma tean, mida ma sünnipäevaks tahan. Ja mis see on? Uued värvid. Nendest valgetest merikarpidest, mis sa mulle kunagi tõid. See on väga pikk reis, Rapuntsel. Peaaegu kolm päeva. Ma arvasin, et see oleks parem mõte kui need tähed. Saad üksi hakkama? Ma tean, et siin ei ohusta mind miski. Kolme päeva pärast olen tagasi. Ma armastan sind väga, kallis. Ma armastan sind veel rohkem. Mina kõige rohkem. Hästi. Kas need on juuksed? Vastu punnimine on mõttetu. Ma tean, miks sa siia tulid ja ma ei karda sind. Mida? Kes sa oled? Ja kuidas sa mu leidsid? Ma ei tea, kes sa oled ega kuidas ma su leidsin. Aga kas ma tohin öelda... Tere. Kuidas läheb? Mina olen Flynn Ratsur. Kuidas su päev edeneb? Kes veel teab, et ma siin olen, Flynn Ratsur? - Hea küll, blondi. - Rapuntsel. Terviseks. Asjalugu on selline. Jalutasin metsa vahel, mul oli seal midagi käsil. Sattusin su tornile ja... Kus mu kott on? Ma peitsin selle ära. Sa ei leia seda kunagi üles. See on seal potis, kas pole nii? Lõpetad ehk? Nüüd on see nii peidus, et sa seda ei leia. Mida sa mu juustest tahad? Ära lõigata? - Mida? - Maha müüa? Ei! Ma ei taha su juustest midagi muud, kui vaid neist välja pääseda. Oota. Sa ei taha mu juukseid? Milleks mulle su juuksed? Mind jälitati, ma nägin torni ja ronisin sisse. - Jutul lõpp. - Sa räägid tõtt? Jah. Ma tean. Keegi peab mu kohale viima. Ma arvan, et ta räägib tõtt. Kihvu tal ei ole. Ja mul ei ole ju teist valikut. Hästi, Flynn Ratsur, mul on sulle ettepanek. - Ettepanek? - Vaata siia. Kas sa tead, mis need on? Sa mõtled seda laterna asja, mida *** printsessile korraldavad? Laternad? Ma teadsin, et need pole tähed. Homme õhtul lööb öötaevas neist laternatest särama. Sina oled mulle teejuhiks, viid mu laternate juurde ja tood mu pärast koju tagasi. Alles siis annan su koti tagasi. See on mu ettepanek. Jah. Ei saa aidata. Kuningriik ja mina oleme hetkel kahjuks veidi vastuolus, nii et ma ei saa sind kuhugi viia. Miski tõi sind siia, Flynn Ratsur. Nimeta seda, kuidas soovid, - saatus, ettemääratus... - Hobune. Ma olen otsustanud sind usaldada. Kohutav otsus tegelikult. Aga usu, mis ma sulle räägin. Sa võid selle torni kivi-kivi haaval laiali lammutada, aga ilma minu abita sa oma kallist kotti ei leia. Aita mul aru saada. Ma viin sind laternate juurde, toon su koju tagasi ja sa annad mulle mu koti tagasi? Ma luban. Ja kui ma midagi luban, ma oma sõna ei murra. Mitte kunagi. Hea küll, ma ei tahtnud seda teha, aga sa ei jäta mulle valikut. Ja nüüd tuleb leekiv pilk. Olen täna pisut vormist väljas. Seda juhtub harva. Hästi! Ma viin su laternate juurde. Tõesti? Oh. Sa katkestasid mu leekiva pilgu. Kas tuled, blondi? Maailm nii lähedal näib üht sammu veel vaja Kõik on kui peos kuid samas nii kaugel ka Lõpuks on aeg mu elu tõeliseks teha Julgen? ja - sõidame Kuis lõhnab muld ja muru see pehmelt paitab mind On kaunim kõik see kui ma eales arvasin Ja täitunud mu elu suurim unistus Ma olen vaba nii vaba Et jooksen ja hõljun ja hüppan ja õhkan Nii vaimustav paik siin, et aina ma tantsin Ma südames tean et Uus elu algab siin Uskumatu, et seda tegin! Ema saab alles tigedaks. Aga pole hullu. Mida ta ei tea, see teda ei tapa, eks ole? Oh isver! See tapaks ta küll. Oh kui lõbus! Ma olen hirmus tütar. Lähen tagasi. Ma ei lähe kunagi tagasi! Ma olen põlastusväärne! Elu parim päev! Tead, mulle näib, et pead endaga väikest viisi lahingut. - Mida? - Lihtsalt kuulan ja õpin. Liiga kaitsev ema, keelatud teekond. See on tõsine asi. Luba ma kergendan su südame- tunnistuspiinu. Need on kasvuvalud. Veidi mässu, veidi seiklusi, see on hea. Koguni tervislik. Sa arvad? Ma tean. Sa vaevad liialt oma pead, usu mind. Kas su ema on selle ära teeninud? Ei. Kas see purustaks ta südame ja muserdaks ta hinge? Muidugi. Aga sa pead seda tegema. "Purustaks ta südame"? - Keskelt pooleks. - "Muserdaks ta hinge"? Kindel see. Ta süda murduks. Sul on õigus. On jah, eks ole? Oh pagan. Hästi. Ma ei suuda ise end uskuda, aga ma vabastan su me kokkuleppest. - Mida? - Just nii, aga ära täna mind. Lähme, ma viin su koju tagasi. Siin on su pann ja konn. Ma saan oma koti tagasi, sina saad oma ühisele usaldusele ehitatud ema-tütre suhte tagasi, ja ongi kõik, me lähme ebatavaliste sõpradena laiali. Ei. Ma pean laternaid nägema. Oh mida ma pean küll tegema, et oma kott tagasi saada? Saad sellega. Kas need on pätid? Kaabakad? Kas *** tulid minu järele? Püsi rahulik. Ta tunneb hirmu lõhna. Vabandust. Olen veidi närvis. Pätte ja kaabakaid tuleks aga vältida. Jah, see on hea mõte. Oled näljane? Ma tean head söögikohta. Kus? Ära muretse. Tunned selle lõhna järgi ära. Palee hobune. Kus su ratsanik on? Rapuntsel! Rapuntsel! Lase alla juus! Ma tean, et see on kusagil siin. Seal see ongi! Kaisupardike. Ära muretse. Väga peen koht. Täpselt sulle loodud. Ei sobi ju sind nii ära hirmutada, et ürituse pooleli jätad, ega? - Noh, mulle meeldivad pardipojad. - Jee! Ettekandja, teie parim laud, palun! Tunned lõhna? Hinga sügavalt nina kaudu sisse. Hinga kohe südamest. Mis lõhna sa tunned? Mulle tundub see osaliselt inimese ja osaliselt halva inimese lõhnana. Ei oska öelda, lõhnab kuidagi pruunilt. Mis sa arvad? On ikka palju juukseid. Ta kasvatab neid välja. Kas see on veri su vuntsi peal? Kuldkihar, vaata, on alles verised vuntsid! Kena härra, see on suur hulk verd! Blondi, sa näed halb välja. Ehk peaksime su koju toimetama. See oleks vist parem. See on viie tärni asutus. Kui sulle siin ka ei sobi, peaksid ilmselt oma torni naasma. TAGAOTSITAV AUTASU - 1 0 000 KULLATÜKKI Oled see sina? - See on juba kiuste tehtud. - On jah tema. Greno, leia paar valvurit. Selle autasu eest ostan endale uue konksu. - Mulle kuluks see raha ära. - Aga mina? Olen rahast lage! Eemale! - Minu! - Kaabakad, peatuge! - Me mõtleme midagi välja! - Jätke ta rahule! Härrased, palun! Andke mu giid tagasi! Kaabakad! Mitte nina! Pange ta maha! Ma ei tea, kus ma olen ja ta peab mind laternate juurde viima, sest ma olen neist kogu elu unistanud! Te olete ju inimesed! Kas te pole kunagi unistanud? Mina unistasin kord. Võin küll hirmus välja näha ja no näengi mida teha Mu maine pole teab mis väga hea vist Tegelikult poiss ma ponks kuri nägu ja see konks Ma unelmates olen hoopis pianist Kujutle mu kontserdil kuis kõlab Mozart Mängin nii et klahvid lendavad Kui mu gaala siis saab läbi eal ma tundma ei pea häbi Tänan! Ma unistustes leian enda taas Mu unistus mu unistus Rõõmus meel on iga mehe kaunistus Mulle meeldib konte murda aga sellesse ei surda Ja alles jääb mul ikka unistus Mul on armid muhud kriimud sinikad ja mingid triibud Ja muudki veel mis kokku ajab juhet Üsna erilised varbad paised kaelal ja see nina Ei takista mu soovi loomaks suhet Unistuses näen kuis mul on väike naine Paadis kahekesi järve peal Näen küll välja ilge molkus aga sellest pole tolku Kui romantik oled unistustes sa - Mu unistus - Mu unistus Rõõmus meel on iga mehe kaunistus Nägu pole oma teha Kuid on kaunis hing su kehas Ja alles jääb sul ikka unistus Mina tahan saada lilleseadjaks Mulle meeldib sisekujundus - Mulle pantomiim - Ja mulle küpsetadagi Mina koon, õmblen ma, mina nukuteatrit teen Ja üks meist kogub peenikest keraamikat - Aga sina? - Vabandust, mina? Millest sina unistad? Ei, vabandage, poisid. Ma ei oska laulda. Minu unistustes kõik see Pisut teisiti vist näikse Tahan olla päris iseenda saarel Seal kus soe ja rannaliiv maailm ime tunduks nii Mul oleks seal üks päris oma aare - Mu unistus - Mu unistus Unistan ma taevalaest, mis valgust täis Pole põhjust olla morn et jäi minust maha torn Ja ees mind ootab unistuste reis See unistus see unistus Rõõmus meel on igaühe kaunistus See unistus - Soojad tunded - Mul on - Hinges - Oleme kui perekonnas On südameis meil kõigil unistus - Mu unistus - Mu unistus On südameis meil kõigil unistus Ma leidsin valvurid! Kus on Ratsur? Kus ta on? Tean, et ta on siin. Otsige ta üles. Keerake see koht pea peale kui vaja! Mine. Ela oma unistust. - Seda ma teen. - Su unistus on jama. Ma rääkisin temaga. Tänan kõige eest. Te otsite vist seda meest. Tabasite mu! Ratsurist pole märkigi. Maximus! Mida ta teeb? Käik! Lähme, mehed. Gustav! Vaata, et *** põgenema ei pääseks. Kas laseme jalga või lähme krooni jahile? Mu unistus mu unistus Tooge mulle klaas! Ma leidsin endale allika! Oh, lõpeta, naljamees. Kuhu see tunnel välja viib? Nuga! Poleks seda sinust uskunud. Täitsa muljetavaldav. Ma tean! Ma tean. Nii... Flynn? Kust sa pärit oled? Andestust, blondi, oma minevikus ma ei tuhni. Sinu oma aga huvitab mind üha rohkem. Ma tean, et juukseid ei tasu mainida. - Ei. - Ega ema. - Ei. - Konna kohta ma ei julge küsidagi. - Kameeleoni. - Nüanss. Seda tahaks küll teada: kui sa nii väga neid laternaid näha tahad, miks sa seda varem pole teinud? Noh... Flynn? Ratsur? Jookse. Jookse! - Kes need on? - Ma ei meeldi neile. - Aga need? - Neile ma ka ei meeldi. Kes see veel on? Eeldame, et ma ei meeldi siin kellelegi. Võta. Ma olen seda kaua oodanud. Oh emake! Pean endalegi sellise muretsema! Sa peaksid teadma, et ma pole eales midagi nii veidrat teinud! Kuidas oleks kahega kolmest? Flynn, vaata ette! Peaksite oma nägusid nägema, sest näete... ... naeruväärsed välja. Tule, blondi! Hüppa! Kasu ei mingit. Ma ei näe midagi. Mõttetu. Seal on kottpime. See on kõik minu süü. Tal oli õigus. Ma poleks pidanud seda tegema. Andesta, Flynn. Eugenius. Kuidas? Mu pärisnimi on Eugenius Fitzherbert. Kellelegi võib ju öelda. Mu võlujuuksed hakkavad mu laulmise peale helendama. Mida? Mu juuksed helendavad, kui ma laulan! Kaunis võlulill Säragu su õis Hakkama saime. - Ta juuksed helendavad. - Oleme elus. Ma olen elus! Seda ma küll ei oodanud. Juuksed helendavad päriselt. - Miks ta juuksed helendavad? - Eugenius! Mida? Asi pole lihtsalt helendamises. Miks tal suu kõrvuni on? Ma tapan ta. Ma tapan selle Ratsuri! Kuningriigi juures lõikame tal tee ära ja võtame krooni tagasi. Tule! Või... Võib-olla lõpetaksite hullu koera moodi saba taga ajamise ja mõtleksite pisut. Oh palun, selleks pole mingit vajadust. Hästi, kui te muud ei soovi, siis laske jalga. Kavatsesin teile pakkuda midagi väärtuslikumat kui 1 000 krooni. Oleksin teinud teid rikkamast rikkamaks ja see oleks olnud vaid algus. Aga mis seal ikka. Elu on selline. Nautige oma krooni! Ja mis edasi oleks saanud? Edasi oleks tulnud kättemaks Flynn Ratsurile. Sa käitud veidi salapäraselt, ise oma juukseid mu vigastatud käe ümber mässides. Vabandust. Lihtsalt... Ära ehmata. Kaunis võlulill Säragu su õis Tagasi too aeg Mis mulle kuulus vaid Valu leevenda Ravi terveks haav Tagasi too aeg Mis mulle kuulus vaid Jah mulle vaid Palun ära ehmata! Ma ei ehmatagi. Kas sina oled ehmunud? Mind huvitavad su juuksed ja nende võluvõim. Kaua *** juba seda on teinud? Alati, ma arvan. Ema rääkis, et kui ma olin väike, püüdsid inimesed neid ära lõigata. Tahtsid need endale võtta. Aga lõigatuna muutuvad *** pruuniks ja kaotavad võlujõu. Sellist kinki tuleb ju kaitsta. Sellepärast ema ei lubanudki... Sellepärast ma ei lahkunudki... Sa ei lahkunud kunagi tornist. Kas sa kavatsed tagasi minna? Ei! Jah. See on keeruline lugu. Niisiis, Eugenius Fitzherbert, jah? Jah. Noh... Ma ei hakka su aega raiskama vaeslaps Eugeniuse nutulauluga. See on veidi masendav. Mul oli kombeks väikelastele igal õhtul üht raamatut lugeda. Ratsur Flynnagani seiklused. Võluv kurikael, rikkaim mees maa peal, ka naiste seas menukas. Loomulikult ei eputanud ta sellega. Kas ta oli ka varas? Ei olnud. Tal oli piisavalt raha, et teha kõike, mida tahtis. Ta võis minna, kuhu vaid soovis. Purupaljale orvule näis... See näis parema valikuna. Sa ei tohi sellest kellelegi rääkida, kuuled? See võib mu maine maatasa teha. Seda me küll ei taha. Mehel peale võltsmaine muud ju ei ole. Noh, ma peaksin... Peaksin lõkkepuid juurde tooma. Et sa teaksid, mulle meeldib Eugenius märksa rohkem kui Flynn Ratsur. Sa oled esimene, kes nii arvab. Aga tänan. Ma kartsin, et ta ei lähegi ära. Ema? Tere, kullake. Kuidas sa mu leidsid? See oli väga lihtne. Ma otsisin täieliku reetmise hääli ja järgnesin neile. - Me lähme nüüd koju. Kohe. - Sa ei saa aru. See reis on olnud vapustav ja ma olen nii palju õppinud. Ma isegi kohtasin kedagi. Jah, tagaotsitavat varast. See teeb mu uhkeks. Tule nüüd. Ema, oota. Ma arvan... Ma vist meeldin talle. Meeldid talle? Palun, Rapuntsel, see on puhta jabur! Sa ei oleks tohtind lahkuda Kallis, see su armumise tunne Vaid näitab su naiivset külge Milleks ta sust pidama peaks lugu Vaata end! Kas sellist ootas ta? Tule sa parem emme juurde Ema... Ei! Ei? Ei? No vaat kus lops Rapuntsel on nii tark Rapuntsel on nii suur nüüd Targad mõtted, nõudlik toon Rapuntsel nii tark, endas nõnda kindel - Mine kingi talle kroon - Kuidas sa... Selleks on ta siin püüab ära petta Anna talle see, küll näed Annangi! Usu nüüd mind sellised on kõik *** Oled takkajärgi tark Kuid Rapuntsel nii tark ta hukatuse poole Kinnisilmi sammud seab Ema, oota! Katsu jätta endal meelde Ema vaid teab Kas ma tohin midagi küsida? Kas on võimalik, et mu kätte tuleb uskumatu jõud? Ei hakka valetama, see oleks uskumatult vahva. On sul kõik korras? Andesta, jah. Jäin lihtsalt mõttesse. Sest vaata ise, üliinimlikult kaunis olen ma alati olnud. Sündisin sellisena. Aga üliinimlik jõud. Kujutad sa ette, mida see tähendab? Kannatust, poisid. Kes kannatab, see kaua elab. Loodan, et tulid vabandama. Ei, lase mind lahti. Lõpeta! Ei! Lase lahti! Anna ta siia! Lõpeta, lõpeta! Rahulikult! Rahune maha. Rahu. Ongi kõik. Nüüd istu. Istu! - Mida? - Nüüd sülita saabas suust. Sülita välja. Sa oled nii tubli. Jah, oled küll! Oled ju väsinud selle paha poisi jahtimisest, kas pole? - Vabandust? - Keegi sind ei hinda, on ju nii? On ju nii? Oh, jäta nüüd. Ta on paha suksu! Ei ole, ta on hoopis suur kaisukaru. Kas pole nii... Maximus? Nalja teed või? Vaata. Täna on mu elu tähtsaim päev ja mul oleks vaja, et teda ei arreteeritaks. Anna mulle 24 tundi ja pärast seda võite üksteist jahtida nii kaua kui süda kutsub. Muuseas, et sa teaksid, täna on mu sünnipäev. Andestust. Tänan! See on kadunud printsessile. Paatidesse! Kuule, Max! Mida? Ma maksin nende eest. Peaaegu kõigi eest. Kuhu me lähme? Elu tähtsaim päev? Sa oled hea istekoha ära teeninud. On sul kõik korras? Mul on jube hirm. Miks? Ma olen 1 8 aastat aknast välja vaadanud, unistanud ja kujutlenud, mis tunne on, kui need tuled taevasse tõusevad. Mis siis, kui see ei lähe nii nagu mu unistustes? Küll ta läheb. Ja kui läheb? Mis ma siis teen? See on just see hea asi. Sa pead uue unistuse leidma. Päevad, mil aknast paistis valgus Aastad need kui mustvalge film Nüüd ma näen, see on alles algus Ilus on maailm Taevas kuu, sädelevad tähed Näitavad mulle helget teed Südames nii kaunis see Just siia kuulun ma Ja kui kiirgab taevakaar Hajub uduloor me ümber Õnnelik üks silmapaar Ja öö saladusi täis Olen leidnud endale Valguskiire, mis mind kannab Soojendab ta ja jõudu annab Kes on südames Mul on sinu jaoks ka midagi. Ma oleks pidanud selle juba varem üle andma, aga ma kartsin. Aga enam ma ei karda. Tead, mis ma tahan öelda? Ma vist hakkan taipama. Päevil neil otsisin ma õnne Aastad need justkui udu sees Kõik see aeg ma ei näinud selgelt Kus on õige tee Taevas kuu, sädelevad tähed Näitavad mulle helget teed Südames nii kaunis see Just siia kuulume Ja kui kiirgab taevakaar Hajub uduloor me ümber Õnnelik üks kaunis paar Ja öö saladusi täis Olen leidnud endale Valguskiire, mis mind kannab Soojendab ta ja jõudu annab Kes on südames Kes on... südames Kas kõik on korras? Oh, jah. Jah, muidugi. Ma lihtsalt... Anna andeks. Kõik on korras. Ma pean lihtsalt midagi tegema. Hästi. Ma tulen kohe tagasi. Pole midagi, Pascal. Siin te oletegi! Olen teid kõikjalt otsinud. Põskhabe kasvab ilusasti, ah? See peaks küll rõõmu tegema. Tahtsin lihtsalt öelda, et ma poleks pidanud ära jooksma. Kroon on teie oma. Jään teid küll igatsema, aga nii see peab minema. Kas sa jälle varjad meie eest midagi, Ratsur? - Mida? - Me kuulsime, et sa leidsid midagi. Midagi väärtuslikumat kui kroon. Me tahame hoopis teda. Ma juba hakkasin arvama, et võtsid krooni ja jätsid mu maha. Seda ta tegigi. Mida? Ei, seda ta küll ei teeks. Vaata ise. Eugenius? Eugenius! Aus vahetus. Kroon võlujuustega tüdruku vastu. Ei tea, kui palju keegi võiks maksta, et igavesti nooreks ja terveks jääda? Ei. Palun. Ei! Rapuntsel! Ema? Oh, mu kallis tüdruk! Ema. On sul kõik korras? Ega sulle liiga ei tehtud? - Kuidas sa... - Ma nii muretsesin su pärast, kullake. Sellepärast järgnesin sulle. Nägin, kuidas *** sind ründasid ja... Lähme ruttu, enne kui *** toibuvad! Sul oli õigus, ema. Sul oli kõiges õigus. Ma tean, kullake. Ma tean. Vaata! Kroon! Ei! Oodake, kutid! Teeme selle asja nüüd ära, Ratsur. Kuhu me lähme? Nii. Nagu midagi poleks juhtunud. Sea end õhtusöögiks valmis. Ma teen metspähkli suppi. Ma püüdsin sind hoiatada, Rapuntsel. Et sa teaksid, mis sind ootab. Maailm on sünge, isekas ja julm. Niipea kui ta leiab kasvõi väikseimagi valguskiire, nii ta selle ka hävitab. Kuidas te temast teada saite? Räägi ja kohe! Meie ei tea midagi! Vanamoor on süüdi! Vanamoor? Pidage. Ei! Pidage! Kuidas te aru ei saa! Ta on hädas! Mis seal toimub? On sul kõik korras? Ma olen kadunud printsess. Palun räägi selgelt, Rapuntsel. Sa tead, et ma ei salli pomisemist. Ma olen see kadunud printsess. Olen ju? Kas ma pomisesin, ema? Ma vist ei peaks sind nii kutsuma. Rapuntsel, kuula ennast ometi! Miks sa sellise totra küsimuse esitasid? See oli sinu süü! Kõik sinu süü! Ma ei soovinud muud, kui sind kaitsta. Olin terve elu peidus inimeste eest, kes võiksid mu võlujõudu ära kasutada, aga ma oleksin hoopis pidanud sinust hoiduma! Kuhu sa plaanid minna? Tema sind enam ei oota. Mis sa temaga tegid? See kurjategija puuakse ta kuritegude eest üles. - Ei. - Pole midagi, kõik saab korda. Kuula mind. Kõik on nii nagu peab. Ei! Sa eksisid maailma suhtes. Ja minu suhtes ka! Ja ma ei luba sul enam kunagi oma juukseid kasutada! Tahad, et ma oleksin kurikael? Hästi, ma olen siis kurikael. Mida see tähendab? Tehke lahti! - Salasõna? - Mida? - Vale. - Tee uks lahti! Täitsa mööda! Sul on kolm sekundit. Üks... Kaks... Kolm. Praepannid! Kes oleks osanud arvata? - Pea alla. - Pea alla. - Käed külgedele. - Käed külgedele. - Põlved laiali. - Põlved laiali. Laiali? Miks ma pean põlved laiali... Max! Sina tõid *** siia? Tänan. Ei, tõesti. Tänan. Võib-olla oleme kogu selle aja teineteist valesti mõistnud ja me lihtsalt... Sul on õigus, peame minema. Max? Hea küll, Max. Vaatame, kui kiiresti sa suudad joosta. Rapuntsel? Rapuntsel, lase alla juus! Rapuntsel, arvasin, et ei näe sind enam kunagi. Vaata, mis sa nüüd tegid, Rapuntsel. Ära muretse, kullake. Meie saladus läheb temaga hauda. Ja mis meisse puutub... Me lähme sellisesse kohta, kust sind keegi kunagi ei leia. Rapuntsel, jäta! Lõpeta ometi minuga võitlemine! Ei! Ei lõpeta! Ma võitlen sinuga kogu oma ülejäänud elupäevad! Ma ei kavatse teha muud, kui püüda põgeneda! Aga kui lased mul ta elu päästa, tulen sinuga kaasa. Ei! Ei, Rapuntsel. Ma ei jookse ära. Ma ei püüa põgeneda. Mitte kunagi. Lase ma ravin ta terveks ja me jääme sinuga kokku, igaveseks, nagu sa soovid. Kõik saab olema nii nagu oli. Ma luban. Just nagu soovid. Lase mul ta terveks ravida. Et sa meile sappa ei hakkaks. Mul on väga kahju. Aga kõik saab korda. Ei, Rapuntsel. Ma luban. Sa pead mind usaldama. Hinga rahulikult. Ma ei saa lasta sul seda teha. Ja mina ei saa lasta sul surra. Aga kui sa teed seda, sured sa ise. Kuule. Kõik saab korda. Oota. Eugenius... Ei! Mida sa tegid? Ei, ei. Eugenius. Ei! Vaata siia. Ma olen siinsamas. Ära mine. Jää minu juurde. Kaunis võlulill Säragu su õis Tagasi too aeg Mis mulle kuulus vaid Mida? Sina olid mu uus unistus. Ja sina minu oma. Valu leevenda Ravi terveks haav Tagasi too aeg Mis kuulus mulle vaid Jah mulle vaid Rapuntsel? Eugenius? Olen ma sulle öelnud, et mulle meeldivad brünetid? Noh, võite ise aimata, mis edasi sai. Kuningriik rõõmustas, sest kadunud printsess oli tagasi. Pidu käis nädal otsa ja ma ei mäleta sellest suurt midagi, kui aus olla. Kõikjal täitusid unistused. Sellest kutist sai maailmakuulus kontsertpianist, uskuge või mitte! Ja sellest siin? Ta leidis oma tõelise armastuse. Mis sellesse puutub, siis ma usun, et ta on õnnelik. Ta pole vastupidist väitnud. Tänu Maximusele kadus kuritegevus kogu kuningriigist peaaegu üleöö. Koos suurema osa õuntega. Pascal jäi ikka samaks. Rapuntsel oli viimaks ometi kodus. Ja tal oli päris oma pere. Ta ootamine oli end ära õigustanud. Kõigi poolt armastatuna valitses ta oma kuningriiki armulikult ja arukalt, nagu ta vanemad enne teda. Ja mis minusse puutub, siis võtsin Eugeniuse nime tagasi, tegin vargustele lõpu ja alustasin uut elu. Ma tean, mida te kõik teada tahate. Kas me Rapuntseliga abiellusime? Mul on hea meel teile teatada, et pärast aastatepikkust lunimist andsin ma lõpuks oma nõusoleku. - Eugenius. - Hea küll, küsija olin mina. Ja me elame õnnelikult kuni elu lõpuni. Jah, nii see on.