Tip:
Highlight text to annotate it
X
"KESKÖÖ PARIISIS"
See on uskumatu! Vaata!
Selle taolist linna pole maailmas
mitte kuskil. Pole kunagi olnud!
Sa käitud nagu sa poleks
siin kunagi varem olnud.
Probleem on selles, et
ma käin siin liiga harva.
Kas suudad ette kujutada
seda võrratut linna vihmasajus?
Kujuta ette seda linna 20dates.
20dates Pariis,
vihmasajus; näitlejad ja kirjanikud.
Miks igas linnas peab vihma sadama?
Mis märjaks saamises nii toredat on?
Kas sa suudaks ette kujutada,
et peale abiellumist siia kolida?
Oh jumal, ei.
Ma ei suudaks elus
väljaspool Ameerikat elada.
Tead, kui ma oleks siia
romaane kirjutama jäänud
ja poleks lihtsalt filmi-
stsenaariumeid rutiinselt jahvatanud.
Ma ütlen sulle midagi:
Ma jätaks Beverly Hillsi maja,
basseini, kõik, sekundi pealt maha.
Lihtsalt vaata: See on koht,
kus Monet elas ja maalis.
Me oleme linnast 30 minuti kaugusel.
Kujuta ette, kui me siia kodu rajaks.
Me suudaks seda
kui mu raamat ilmub.
Sa oled fantaasiasse armunud.
- Ma olen sinusse armunud.
Me peaks tagasi linna minema.
Pidime vanematega einestama.
Lähme siis.
Seal meie vaatamis-
väärsustega tutvujad ongi.
Kui ma enam ühtegi võluvat
puiesteed või bistrood ei näeks...
Milline linn!
- Jah. Külastamiseks.
Ma näen ennast siin elavat!
Ma tunnen nagu
pariislased "mõistavad mind".
Ma kujutan ette, kuidas ma
mööda Vasakut Kallast longin,
tead küll, pikuke käe vahel,
teel Café de Flore poole,
et oma raamatut kritseldada.
Mida Hemingway ütles?
Ta kutsus seda "liikuvaks pühaks."
Sellises liikluses
ei liigu miskit.
Üks toost Johni siinse
uue äri riski terviseks!
Proosit!
- Proosit!
Õnnitlused.
- Aitäh.
Okei, ma olen nüüd täiesti aus.
Ma olen põnevil meie ühistööst
prantsuse firmaga, aga muidu
pole ma mingi frankofiil.
John vihkab nende poliitikat.
- Pole just Ameerika sõbralik.
Ega just nende peale
ka näpuga näidata ei saa,
et *** Iraagis meiega
seal jäneseurus ei liitunud.
Terve Bush, tead küll...
- Palun, ärme lähe jälle sinna
halba arutellu korduvalt.
- Kullake. Me ei lähe... Muide, see on
okei, kui mul su
isaga on erimeelsusi.
See ongi demokraatia. Su isa kaitseb
parempoolseid vabariiklaseid
ja mina arvasin,
et sa olid peaaegu
nagu dementne vaimuhaige, aga see...
- Okei. Okei!
Aga see ei tähenda seda, et me üksteise
vaateid ei austaks, kas pole nii?
Kas me võiks pulmaplaanidest rääkida?
- Jah! Palun.
Teeme seda.
Su isa on lihtsalt...
- Inez?
Carol?
- Hei.
Jumal kü...
Mida te siin teete?
Tore sind näha! Hei.
- Hei!
Kuidas teil läheb?
- Hästi, aitäh.
Paul ja Carol Bates,
see on mu ema
ja isa, ja muidugi, te teate Gaili.
- Hei. Väga meeldiv kohtuda.
Sa ei maininud,
et te siia tulete.
Ei, see oli äkiline.
Paul kutsuti Sorbonesse
loengule. Sorbonnesse.
Kui tore!
Isa on siin äri asjus
ja me lihtsalt otsustasime
end kaasa sokutada. - Jah.
See on suurepärane.
Me saame rohkem aega koos veeta.
Ma arvan, et meil on palju kohustusi,
aga olen kindel, et...
Mida?
- Mida te homme teete?
Me sõidame Verrsaillesse.
- Versaillesse...
Versaillesse.
Ma tahaks hirmsasti Versaillest näha.
- Jah!
Aga see on liiga...
Ma arvan, et me...
Homme on meil kavas
Brasserie Lipp'is lõunat süüa.
Oh ei, see on lihtsalt...
- Jah. On küll. See on juba...
Tead, mul oli üks professor,
kes seal einestas
ja nägi James Joyce't!
Jah, see oli nagu
miljon aastat tagasi ja
ilmselt olevat Joyce
hapukapsast ja viinerit söönud.
On see loo lõpp?
See pole mingi lugu.
See on nagu detailne...
Meile MEELDIKS Versaillesse tulla. Jah.
Ma loodan, et sa pole homme
Versailles's suhtlust vältiv.
Kuidas ma suhtlust vältiv olin?
- Ole nüüd!
Oli selgelt arusaadav,
et sa ei tahtnud minna.
*** on sinu sõbrad
ja ma pean tunnistama,
et ma pole neisse nii
kiindunud nagu sina oled.
Ta on geniaalne.
Tead, ta meeldis mulle kolledžis
väga ja Carol on väga nutikas.
Ta on eba-intellektuaalne.
Ainult natukene.
- Gil.
Vaevalt hakkaks ta Sorbonnes loenguid
andma kui ta eba-intellektuaalne oleks.
Sa peaks talle oma
raamatut lugeda andma.
Ole nüüd. Miks?
Et ta saaks su
kirjandust kritiseerida
ja võib-olla näidata sulle,
miks sul nii palju probleeme on.
Mul on probleemid, sest
olen Hollywoodi töörügaja,
kes pole õigele kirjandusele
võimalust andnud.
Kuni tänaseni.
- Palun... Gil...
Kullake, lihtsalt
luba mulle midagi.
Kui sellest raamatust...
asja ei saa,
siis sa lõpetad
oma aju piinamise
ja lähed tagasi selle juurde,
mida sa oskad kõige paremini.
Stuudiod jumaldavad sind.
Ohjad on sinu käes...
Oled tõesti valmis kõike ära
andma, et lihtsalt rabeleda?
Noh...
Miks sa seda
küll teha tahaks?
Ma arvan, et Louis kolis
oma õukonna 1682. aastal siia.
Algselt oli siin soo.
Õigupoolest, kui ma ei eksi,
vanas prantsuse keeles
sõna "versailles"
tähendas, midagi nagu,
"maastik, kust umbrohtu välja tõmmati."
- Tõesti?
See... keskmine osa siin...
on... prantsuse kõige kõrgemal
tasemel klassikaline stiil.
Ma arvan, et see on
"Louis Vau" töö.
Jah.
- Mansart... Ma arvan...
Manzard.
- ...ja Charles le Brun, ma usun.
Jah, see on õige.
Ma võiks sellise
suvilaga ära harjuda.
Ma tean, et sa võiks.
- Mina ka,
välja arvatud, mäletad: neil päevil,
mil neil olid ainult vannid
ja mina olen dušši mees.
Kuhu teil kavas
peale abielu kolida?
Malibusse.
Tõesti?
- Me mõtleme Malibu peale, jah.
Ma sokutan ühte väikest
laeaknaga pööningut Pariisis.
La bowhem?
- Jah,
ainult tuberkuloos veel puudu.
Täpselt. Aitäh.
Probleem on selles,
et ta pole täitsa kindel,
et ta saab romaani kirjutamisega hakkama.
- Tõesti?
Noh... - Kullake, su senine
teekonnajoon... tead küll, ja
kõigile meeldivad su filmid.
Jah, stsenaariumid
on kergemad, nii et...
Ehk sa räägid neile peategelasest,
kelle kallal sa praegu töötad?
Jah! - Palun.
- Mulle ei meeldi tööst rääkida.
Kullake, sa ei pea neile kogu
süžeest rääkima, ainult peategelasest.
Ei, ei, ei.
- Okei.
Ta töötab ühes nostalgia poes.
Mis see nostalgia pood on?
- Ega see pole pood, kus sulle...
Shirley Temple nukke
ja vanu raadioid müüakse?
Ja ma ei tea kunagi, kes neid ostaks.
Kes tahab seda kraami? - Täpselt.
Ma ei tea.
- Noh, rahvas, kes elab minevikus,
rahvas kes arvab,
et nende elu on õnnelikum
kui *** minevikus elaksid.
Ja mis ajastus sulle
elada meeldiks, Miniver Cheevy?
20date vihmases Pariisis.
See poleks paha.
- Ja seal sajaks happevihma.
Ma mõistan! Ja ei mingit
kliimasoojenemist,
televiisorit ja
enesetapu pommirünnakuid,
ja tuumarelvi,
ega uimastite kartelle!
Tavaline valik klišee õudusjutte.
Tead, nostalgia on eitamine.
Valusa oleviku eitamine.
Gil on täielik romantik.
Ma mõtlen, et talle meeldiks
meeleldi täiesti
igaveses eitamises elada.
Tõesti?
- Ja selle arutlusvea nimi
on "Kuldajastu mõtlemine".
Touché.
- Jah, väärarvamus, et
üks muu ajastu on parem
kui see milles me elame.
See on nende inimiste
romantilise kujutlusvõime viga,
kellel on raskusi
masendusega toime tulla.
Jah. - See on kauneim
sõrmus, mida me näinud oleme.
Teemandid pulmadeks.
See oleks õige valik
ja siis kõik näeks
seda isegi tagareas kui ta
selle mulle sõrme paneb.
Oh, Inez. Sellest tuleb
suurepärane üritus!
Ma ainult loodan, et...
- Ma ei taha seda korrutada.
See on sinu valik.
Mis ma ikka öelda saan?
Gil on... Ta on
tark ja väga edukas.
Ta räägib, et jätab kõik ja kolib siia!
- Ta ainult RÄÄGIB sellest.
See hirmutab mind.
See on muidugi Rodini
kõige kuulsam kuju.
Tü*** sellest tööst
asetati tema haua kõrvale.
Rodin soovis, et see oleks
tema hauakivi ja hauakiri.
On see tõsi?
- Moudonis küll. Ta suri grippi
kui ma ei eksi.
Ma arvan, et aastal 1917.
Väga tubli, söör.
- Ta on nii tark, kas pole?
Jah. - Palju Rodini tööst oli
mõjutatud ta abikaasa Camille poolt.
Jah, ta mõjutas, aga Camille
polnud ta abikaasa, vaid ta armuke.
Camille? Ei.
- Jah.
Jah. Rose oli ta abikaasa.
- Ei, ta polnud kunagi Rose'ga abielus.
Jah, ta abiellus Rose'ga,
oma viimaste eluaastate jooksul.
- Ma arvan, et sa eksid.
Kas sa vaidled giidiga?
Jah.
- Jah. Ei, ma olen kindel, härra.
Tegelikult on tal õigus.
Ma hiljuti lugesin Rodini
kaheosalist elulugu ja
Rose oli kahtlemata ta abikaasa.
Camille oli armuke.
Jah. Lugesid? Kus sa...
- Jah, hiljuti lugesin. Olin üllatunud,
sest ma eksikombel
arvasin nagu sinagi,
vastupidiselt.
See on pisike eksimus.
Isa kutsus teid
mõlemaid veine proovima.
See saab nii prantsusepärane olema!
- Jah, jah.
Paul on Prantsuse veinide ekspert.
Nalja teed. Tõesti?
- Jah, muidugi.
Kuna sa Rodini elulugu lugesid?
Mina? Miks ma küll
Rodini elulugu peaks lugema?
Ma valin alati
California veine, aga
Napa Valley on
6,000 miili kaugusel.
John, vanapoiss, kuidas läheb?
Oi, tere! Mida sina siin teed?
Tule. Ma ei salli seda meest.
Ehk me... mekiks rohkem veine?
- Jah! Alustame siit.
Millist sina siit eelistaks?
Ma arvan, et me peaks
teaduslikud olema ja lihtsalt
kõiki uuesti mekkima
hakkama. Ma ei tea.
Miks su põsed nii punased on?
- Mis mõttes?
*** pole punased.
- *** on helepunased.
Võib-olla on need feromoonid,
mida sa siin levitad.
Need feromoonid ajavad mu hulluks!
Lõpeta! Lõpeta!
- Seks ja alkohol.
Jah.
- See kütab iha,
aga tapab võimekuse,
Bardi andmete järgi.
Oled sa -61'te proovinud?
See on jumalik!
Mõtle vaid, Paul valis selle. Ma ei...
- Mida?
Mis juhtub? Mis juhtub?
- Kergelt küpsem kui -59
ja ma eeldan puuvilja
tundele suitsu tunnet.
Me lähme nüüd Caroliga tantsima.
Me teame ühte head kohta.
Olete huvitatud?
Ei... Ma ei taha tujurikkuja olla,
aga ma vajan natuke värsket õhku.
Tule! Tule nüüd!
Isegi kui sa seal
ainult istud ja mõtled,
et kus tagavaraväljapääs on, ja siis...
Hei! Kui Gil ei taha tulla,
võin ma sinuga Pauli jagada.
Ma olen väga demokraatlik
ja Paul on suurepärane tantsija.
Kui see sulle sobib, ma läheks
ühele väiksele jalutuskäigule,
siis magama ja võib-olla
mõni teine kord liitun.
Okei. Aga ma võin siis minna?
Tahad sa minna?
- Jah.
Ma pole väsinud ja
sooviks väga tantsida
ja kohtume uuesti hotellis.
Ma hoian tal silma peal.
- Okei.
Ma kutsun sulle takso. Takso!
Okei, aga sa peaks takso võtma.
- Ei, ma jalutan.
Ei, sa eksid ära.
- Okei, ma lähen jalutan.
On ta hea kirjanik?
Oled sa ta proosat lugenud?
Ta ei lase kellelgi lugeda.
- Ei lase?
Ma võin ta romaani lugeda
ja seda kritiseerida.
See oleks super!
- Teeks sa seda?
Ma arvan, et ta vajaks seda!
- Jah?
See aitaks.
- Et keegi teine seda loeks. Jah!
Ja sa poleks üleliia karm?
Ega ma sinule sellest
teada ei annaks. - Ei.
Ma tean jah.
Aga probleem on selles, et kui
asi puutub tema kirjutamisse,
ei austa ta kellegi
teise arvamust. - Tõesti?
Vabandust! Kas te...
Kas te inglise keelt oskate?
Hotell Bristol?
- Me ei oska inglise keelt. Vabandust.
Hei! Tule sisse! Tule!
Tule sisse! Me jätame su siia muidu!
Mida?
- Tule.
Ma ei kuulnud. Mida?
- Tule!
Tule nüüd! Tule autosse!
Ma arvan, et te ajate
mind kellegi teisega sassi.
Sa väsitad mind. Tule nüüd!
Ma ei saa aru.
Olen natuke joonud! Ma ei...
On see vana Peugeot? Mul on sõber
Beverly Hillsis, kes neid kogub.
Võta juua. Võta!
Lase käia, semu! Võta!
- Okei.
Anna mulle oma käsi.
Okei. Istu siia.
Lähme sisse. Pariis, tulede linn.
- Lähme! Sõidame!
Okei, kuhu te mind viite?
Me läheme pidu panema!
See pole eriti aus, sest ma olen juba
väga palju punast veini täna joonud.
Võta lõdvaks! Joo šampanjat.
Mulle meeldib šampanja, jah...
Proosit! Proosit!
- Öö on noor. Põhjani!
Ma joongi!
- Joo!
Jah, joo!
Sa paistad eksind olevat!
- Jah!
Oled ameeriklane? - Kui nimetada
Alabamat Ameerikaks, nagu mina teen.
Ma igatsen džinnivanni.
Mida sa teed?
Mina? Ma olen kirjanik.
- Mida sa kirjutad?
Praegu töötan romaani kallal.
- Jah?
Minu nimi on muide Zelda.
Scott! Scott!
Jah, mis on, kullake?
- Ta on kirjanik... Kus kohast?
Californiast.
- Scott Fitzgerald, ja kes sina oled?
Gil... Teil on samad nimed nagu...
Nagu?
Scott Fitzgerald ja...
Scott ja Zelda Fitzgerald.
Fitzgeraldid. Kas ta pole kaunis?
Jah. Jah! Jah, see on...
see on kokkusattumus... nagu...
Sul on klaasistunud pilk silmis.
Oimetu. Šokis. Uimane. Kadunud.
Ma... jälgin seda
klaverimängijat ja ma,
uskuge või mitte, tunnen ta
nägu vanadelt muusika albumitelt.
Tean, et võin olla üks parimaid laulusõnade
kirjutajaid - nagu ma ei oskaks meloodiaid kirjutada,
olen proovinud ja olen ta laule kuulnud ja
mõistnud: Ma ei kirjuta kunagi häid laulusõnu
ja mu tegelik anne on joomine.
- Tõesti on.
Jah, aga ega ta siis
neid sõnu ise ei kirjutanud?
See pole võimalik...
Nii et...
Mis raamatuid sa kirjutad?
- Ma... Ma töötan...
Kus ma olen?
Vabandust. Kas te
võõrustajat ei tunne?
Mõned semud on Jean
Cocteau auks peo kokku pannud.
Hei, proua. Mida...
Teete minuga nalja?
Ma tean, mis te arvate.
See on igav. Nõustun teiega.
Ma olen valmis edasi liikuma.
Lähme Bricktopisse!
Bricktopisse? - Mul on igav!
Tal on igav! Kõigil on igav.
Meil. On. Kõigil. Igav.
Lähme Bricktopisse.
Ütle Cole ja Lindale,
et *** meiega liituks ja...
Gil? Tuled?
See on Pariisi üks peenemaid asutusi.
*** valmistavad viskikokteili.
Tere õhtust!
Üks väike pits viskit, palun.
Tervitused ja õnnesoovid.
Vabandust, ma segasin
viinamarjasid teraviljadega.
See on kirjanik. Gil. Jah?
Gil... Gil Pender.
- Gil Pender.
Hemingway.
Hemingway?
Sulle meeldis mu raamat?
Meeldis? Ma armastan seda!
Kõiki su töid.
Jah, see oli hea raamat,
sest see oli aus raamat
ja seda üks sõda mehele teebki.
ja mudas suremises pole
midagi toredat ega üllast,
kui just ei juhtu
et sa kombekalt sured
ja siis see pole ainult
üllas, vaid ka vapper.
Sa minu lugu lugesid?
Mis sa arvad sellest?
Seal oli natuke kena kirjutust,
aga see oli rahuldamata.
Oleks võinud arvata, et sa seda vihkad.
- Kullake, sa oled liiga tundlik.
Sulle see meeldis,
aga tema vihkab mind!
Palun, vana semu, sa teed
asjaolusid ülimalt raskeks.
Ma olen närviline. Äkitsi ei meeldi
mulle enam siinne atmosfäär.
Kuhu sina lähed?
Sõpradega Saint-Germainisse kohtuma.
Ta läheb Saint-Germainisse. Lähen kaasa.
- Zelda, kullake...
Kui sa jääd siia temaga jooma,
siis mina lähen toreadooriga kaasa.
Kas sa võiks ta
mõistlikul ajal tagasi tuua?
Ta ajab su hulluks, see naine.
- Ta on põnev
ja tal on anne.
See kuu on kirjutamine.
Eelmine kuu oli midagi muud.
Sa oled kirjanik. Sa vajad
kirjutamiseks aega ja mitte lolli mängida.
Ta raiskab su aega, sest ta
on konkurent. Kas sa ei arva nii?
Mina? - Võta sõna, jumala eest! Kas
arvad, et mu sõber teeb kohutava vea?
Tegelikult, ma ei tunne
Fitzgeraldi nii hästi.
Sa oled kirjanik. Sa teed tähele-
panekuid. Olid nendega kogu öö!
Ehk me ei räägiks
mu eraelust avalikult?
Ta on tema ande üle armukade, ja see
on kena anne. See on haruldane.
Sulle meeldib ta töö? Võid öelda.
- Lõpeta! Lõpeta.
Sulle Mark Twain meeldib?
Ma lähen otsin Zelda üles.
Mulle ei meeldi mõte,
et ta selle hispaanlasega on.
Kas tohin?
Jah, olen tegelikult
suur Mark Twaini fänn.
Võiks isegi väita, et kõik
tänapäevane Ameerika kirjandus
tuleb Huckleberry Finnist.
Kas sa boksid?
- Ei. Mitte eriti. Ei.
Mida sa kirjutad?
Romaani.
- Millest?
Ühest mehest,
kes töötab nostalgia poes.
Mis see nostalgia pood veel on?
Üks koht, kus müüakse
vanu asju. Mälestuskogu.
Kas see tundub kohutavana?
Miski pole kohutav,
kui lugu on tõene.
Kui proosa on puhas ja aus, ja see
kinnitab armu ja rõhuvat vaprust.
Võiks ma teilt maailma
suurimat teenet paluda?
Mis on?
- Kas sa loeks seda?
Sinu romaani?
- Jah, see on ainult
400 lehekülge pikk
ja ma otsin ainult arvamust.
Mu arvamus on,
et ma vihkan seda.
Sa pole seda isegi lugenud.
Kui see on halb, siis vihkan seda,
sest ma vihkan halba kirjandust.
Ja kui on hea, saan kadedaks ja vihkan seda
enamgi. Sa ei taha teise kirjaniku arvamust.
Jah. Tead, see on lihtsalt...
Kas sa tead, mis see on?
Mul on raskusi kedagi usaldada,
et seda hinnata lasta.
Kirjanikud on konkureerivad.
Ma ei kavatse sinuga konkureerida.
Sa oled liiga tagasihoidlik.
See pole mehine.
Kui sa oled kirjanik,
siis pea ennast parimaks!
Aga sa pole, seni kuni mina siin.
Kui sa just ei taha asju klaarida?
Ei, ei taha.
Ma ei kavatse su romaani lugeda,
aga ma ütlen sulle, mis ma teen. - Jah?
Ma viin selle Gertrude Steinile.
Ta on ainuke,
keda ma usaldan.
Sa näitad mu romaani
Gertrude Steinile?
Anna see mulle.
- Ma toon selle sulle.
Ta tuleb Hispaaniast
homme tagasi. - Tore.
Ma lähen toon selle.
Ma lähen...
Sa ei tea kui põnevil ma olen!
Sellest saab täielik tõus olema.
Mu süda peksab täiega!
Ma lähen toon selle
ja tulen kohe tagasi.
Gil! Võta rahulikult!
Sul oli võimas öö.
Fitzgerald. Hemingway!
Papa! Sa pead...
Me ei leppinud
kohtumispaika kokku.
Hea, et sa eile kaasa ei tulnud.
Sa oleks seda muusikat ja rahvast vihanud,
aga mul oli lõbus.
Millele sa mõtled?
Tundud kadunud olevat.
Kui ma ütleks sulle, et veetsin
eelneva öö Ernest Hemingway
ja Scott Fitzgeraldiga,
mida sa siis ütleks?
- Kas sellest sa öösel unistasidki?
Oma kirjandusiidolitest?
Jah, aga kui see polnud unenägu.
Mida see tähendab?
Kui ma olin Hemingway ja Fitzgeraldi,
ja Cole Porteriga.
Ma mõtleks, et sul on ajukasvaja.
Ja Zelda Fitzgerald oli täpselt
samasugune, nagu me tema kohta
raamatutest ja artiklitest lugesime.
Tead küll, võluv, kuid
palju erinevaid omadusi.
Talle ei meeldi
Hemingway üldse.
ja Scott teab, et Hemingway'l on õigus,
aga ta on vastuolus, sest ta armastab Zeldat!
Tule nüüd! Püsti! Me peaks
tühja jutuajamise lõpetama,
sest me jääme hiljaks.
Tead, ma ei...
Ma arvan, et jään siia
oma romaani kallal töötama,
sest see vajab natuke poleerimist.
Ei, võid seda hiljem teha. Ema ütles, et saame
ta sisekujundaja soodustust kasutada. Üles!
Tule vaata neid, Inez.
Kas need poleks
Malibu suvilas võluvad?
Kui palju, söör?
- 18 000.
Aitäh.
- Mis see on?
18 000 dollarit on täielik leid.
18 000 dollarit selle eest?
Oota korra. Need on eurod,
nii et maksab rohkem.
Nii et see on umbes 20 000 dollarit.
- Isegi rohkem, ma arvan. Jah.
Ma tean, aga midagi taolist
on kodus raske leida.
Tal on õigus, Gil.
- Tean, aga me pole majagi veel leidnud
ja üritame kulusid all hoida, et ma ei
peaks mingit armetut ümberjutustustööd võtma.
Saad seda, mille eest maksad.
Tore.
- Odav on odav.
Kas te tahate tagasi kõndida?
Kõndida? Ei, sadama hakkas.
Vihma käes on tore kõndida!
See on tore!
Ei, vihma käes kõndimises
pole midagi toredat.
Ei, ära unusta.
Me viime su täna õhtust sööma.
Õige jah. Jah. Tore.
Ja peale õhtusööki on mul
sulle ka üks suur üllatus.
Mida? Ei. Mulle ei meeldi üllatused.
- Usu mind, sulle meeldib see.
Mis see on? - Oled sa kindel,
et sa ei taha vihma käes jalutada?
See on meie viimane võimalus.
Pole üldsegi halb ilm väljas.
Okei.
Ma ei saa aru.
Kuhu me läheme?
Sa käskisid meil kiiresti süüa
ja isa polnud oma
tuuletaskutegagi valmis.
Tuuletaskutega?
Sa saad oma elu elamuse!
Kus?
- Lihtsalt, Inez, palun.
Miks sa seda käsikirja kaasas kannad?
- Küll sa näed, ja kui näed,
jääb sul suu lahti.
Okei. Sa tead, et ma ei varja sinu eest
midagi ja ma ütlen, et see on võrratu.
See on...
- Okei.
Ma lihtsalt ei mõista! - Ma tean. Sa tahad
ju teada, miks ma päev otsa olen imelik olnud?
Jah.
- Kohe saad teada...
ja sa imestaks, miks ma veel
imelikum polnud, kui teada saad.
See on väga...
- Ma tean. Ma tean.
Ma ei tea, mida sa silmas pidasid,
aga see pole mingi võrratu seiklus.
Ma olen jõusaalist ja massaažist
väsinud, nii et võtan selle takso.
Takso!
- Inez, oota!
Ootame natuke veel.
- Vaata,
sina tahad Pariisi tänavatel
kõndida ja ööd nautida,
väga tore. Lase käia. Aga mul on üks
Carolilt laenatud suurepärane raamat pooleni.
Ainult 10 minutit veel
ja me jalutame koju.
Kui ma juba sinu saabudes magan,
siis ära mind üles aja.
Mida ma valesti teen?
Võib-olla on tal õigus ja ma
pean närviarsti juurde minema.
Okei, lahkusin veini testimiselt
natuke joobes, aga mitte üleliia.
Eksinud, jalutasin edasi...
See on see koht...
See oli nagu ühe korra värk.
Kell lõi keskööd...
Tere!
Hei, hr Hemingway.
Las ma hüppan sisse.
Ülesandeks oli hõivata kõrgendik.
Meid oli neli.
Viis kui ka Vicentet lugeda, aga ta
kaotas granaadiplahvatuses ühe käe
ja polnud sama võitlusvõimeline
kui temaga esmaselt kohtusin.
Ta oli noor ja vapper.
Mäenõlv oli vihmast libe ja
hakkas varisema tee poole,
kus oli palju Saksa sõdureid.
Meie ülesandeks oli
võtta tule alla eelvägi
ja kui oleksime neid tabanud,
oleksime *** peatanud.
Kas hirm ka oli?
- Mille ees?
Surma saamise?
Sa ei kirjuta kunagi midagi head
kui kardad surma saada.
Sina kardad?
- Jah, kardan. See oleks
vist mu suurim hirm, kui aus olla.
See on miskit, mida kõik mehed enne
sind on teinud ja ka teevad edaspidigi.
Tean. Tean. - Oled sa kunagi ühe
tõeliselt võrratu naisega armatsenud?
Mu pruut on päris seksikas.
Ja kui sa temaga armatsed,
tunned sa tõelist ja kaunist
kirge ja täpselt tollel momendil
kaotad korraks surmahirmu.
Ei, seda ei juhtu.
Ma usun, et õige ja tõeline armastus
tekitab surmale vaheaja.
Kõik argus tuleb väärtarmastusest
või vähesest armastusest, mis on sama.
Ja kui mees on vapper ja tõene,
vaatab ta surmale otse näkku,
nagu ninasarvikukütid, keda ma tunnen,
või Belmonte, kes on tõeliselt vapper.
See on sellepärast, et *** armastavad
piisava kirega, et surm oma mõtetest pühkida,
kuni see naaseb, nagu ta
seda teeb, kõigile meestele.
Ja siis sa pead uuesti
kirglikult armatsema.
Mõtle sellele.
Alice. Kuidas pagan sul läheb?
- Hei!
Hästi? Tore. Ta on siin.
Järgnege mulle.
Ei, ma ei nõustu.
- Aga miks?
Sellepärast et...
See on Gil Pender, proua Stein.
Ta on noor Ameerika kirjanik.
Ma mõtlesin, et te peaks kohtuma.
Mul on hea meel, et sa siin oled.
Sa võid otsustada, et kummal meil õigus on.
Ütlesin just Pablole, et see
portree ei taba Adriana ilu.
Sellel on universaalsust,
aga puudub ojektiivsus.
Ei, ei, ei. Te ei mõista seda õieti.
Te ei tunne Adriana't. Vaata...
Vaadake liikumist, seda maali.
See esindab teda täpselt!
Ei, sul pole õigus.
Vaata kuidas ta on teda maalinud:
leemendab seksuaalset mõistaandmist,
hõõgumiseni tiirane,
jah ta on tõesti kaunis, kuid
see on vaevu hoomatav ilu;
kaudne sensuaalsus.
Mis on sinu esimene mulje Adriana'st?
Ülimalt armas.
Kaunis, kuid liiga peen.
Rohkem eristuvust, Pablo!
Jah, teil on õigus,
proua Stein. Muidugi
on mõistetav, miks ta
kogu objektiivsuse on kaotanud.
Ta on Place Pigalle'st olendi teinud.
Üks vulkaanilise isuga ***.
Ei, ei! See on tõsi
kui sa teda tunned!
Jah, sinuga privaatsuses,
sest ta on su armuke, aga meie
teda sellisel viisil ei tunne!
Nii et tee üks väikekodanlik otsus
ja muuda ta üheks naudingu objektiks.
See on rohkem vaikelu kui portree.
- Ei.
Ei. Ei. Ma ei nõustu.
Ja mis selle sinu raamatuga oli?
Kas see ongi see?
Jah, see on...
- Ma vaatan üle.
Oled sa seda lugenud, Hemingway?
Ei, jätan selle sulle.
Sa oled mu tööd alati hästi hinnanud.
"Minevikust" oli selle poe nimi,
ja selle tooted
koosnesid mälestustest.
Mis oli igapäevane ja isegi
vulgaarne ühele põlvkonnale,
on muutunud ainult
möödunud aastatega
maagiliseks ja leeris staatuseks.
Ma armastan seda.
Olen juba sisse võetud.
Sisse võetud!
Alustan sellega täna õhtul,
aga kõigepealt on
meil millest rääkida.
Ma olen sellelt toimetajalt
kaks kuud vastust oodanud.
Saatsin selle loo mida me
vaatasime, pluss neli teist,
pluss neli lühikest lugu.
Ja see kutt, andsin talle koopia...
Siiski, kaks kuud: mitte sõnakestki.
- Selge.
Olid sa tõesti esimestest
lausetest sisse võetud?
Minevikul on alati minu jaoks
suurepärane sarm olnud.
Minu jaoks ka.
Suurepärane sarm.
Olen alati öelnud,
et sündisin liiga hilja.
Mina ka.
Minu jaoks oleks Kaunis
Prantsuse Ajastu ideaalne.
Tõesti? Praegusest parem?
- Jah.
Hoopis teine tunnetus,
tänava laternad, kioskid,
hobune ja troskad,
ja siis mõtteterad.
Sa räägid inglise keelt väga hästi.
Ei, tegelikult mitte.
- Ei, räägid küll!
Kaua sa Picasso'ga oled olnud?
Jumal küll, ütlesin
ma tõesti seda praegu?
Kuidas palun?
Ma ei tahtnud pressida...
Kas te sündisite Pariisis?
Ma sündisin Bordeaux's.
Kolisin siia moodi õppima,
aga sa ei taha kõigest sellest kuulda.
Jah, tahan küll.
Jah, jätka. Sa kolisid
siia moodi õppima...
Ma tulin Coco Chaneliga siia õppima
ja armusin Pariisi ja ka
ühte väga tumedate silmadega, vaevatud
juudi päritolu Itaalia maalikunstnikusse.
Teadsin, et Amadeo'l oli keegi teine, aga
ikkagi ei suutnud ma ta kutsele ei öelda
ja need olid võrratud kuus kuud.
M... Modigliani?
Sa elasid...
Sa elasid koos Modiglianiga?
Sa küsisid, nii et
räägin sulle oma kurba lugu.
Ka koos Braque'ga,
kuigi seal oli teine naine.
Palju.
Ja nüüd elan Pablo'ga.
Ta on abielus, kuid neil on
iga päev kokku-lahku suhe.
Ma ei mõista kuidas mingi naine teda
üldse taluda suudab. Ta on nii keeruline.
Jumal küll, sa viid "kunstifänni"
staatuse täiesti uuele tasemele!
Kuidas palun?
- Ei midagi. Lihtsalt ütlesin, et...
Aga räägi mulle endast.
Mida? Mida mul öelda ka...
- Nii et sa tulid Pariisi kirjutama?
Sest, tead küll, tänapäeval tunnevad
paljud ameeriklased vajadust siia kolida.
Kas Hemingway pole veetlev?
Ma armastan ta kirjandust.
Ma tean. Tegelikult olen
ma siin ainult külas.
Sa pead siia jääma.
Tõesti?
- Jah. See on võrratu linn
kirjanikele ja kunstnikutele. - Ma tean.
Ma sooviks, aga see pole nii kerge.
Ma ei armunud
hullunult su raamatusse,
Tõesti?
- nii et ma sooviks ülejäänut lugeda.
Sulle tõesti meeldis? Sest ma üritan
seda veel parandada... - Pender?
Lähme Montmartresse.
Lähme jooma, okei? - Jah.
Ma annan oma arvamuse kui olen su raamatu
läbi lugenud. Kus kohast ma sind leian?
Ma võin ise siia tulla ja sa
ei pea mind otsima, kui see sobib?
Meil on avatud uksed.
- Kas sa tuled meiega?
Ma küll sooviks, aga ma ei saa.
Loodetavasti kohtume kunagi veel.
See oleks tore.
Lähme! - Ühel kenal päeval kavatsen
ma su sellelt geeniuselt üle trumbata,
kes on suurepärane,
kuid ta pole mingi Miró.
Minu nimi on Gil Pender.
Ma olin Hemingway ja Picasso'ga.
Pablo Picasso ja Ernest Hemingway.
Ma olen Gil Pender, Pasadenast!
Noorskaut. Kukkusin esimene
aasta inglise keeles läbi.
Natuke vanal Gil Penderi romaan
on Gertrude Steini juures.
Vau, see naine oli nii
armas.
Kahju, et te meiega
eile kinno ei tulnud.
Me nägime suurepäraselt
naljakat Ameerika filmi.
Kes filmis olid?
Ma ei tea. Unustasin ta nime.
Suurepärane, kuid lihtsalt ununev.
Tundub filmina, mida ma juba näinud.
Mina arvatavasti kirjutasin selle.
Ma tean, et see
oli totter ja lapsik,
ja täielik usutavus puudus,
aga sellegipoolest me Johniga naersime.
- Kas me pole siin juba olnud?
Oled kindel?
Mis kell sa eile saabusid?
Mitte eriti hilja... Ma...
Need kesköised jalutuskäigud
mõjuvad mulle tõesti loovalt,
ilma päevastest takistustest.
Arvatavasti lähen väiksele
jalutuskäigule ka täna õhtul.
- Eks näis.
Jah. Eks näis.
Vaata neid imelisi klaaskujukesi.
Kas meeldib?
Jah. Väga kaunis.
Te olete ameeriklane.
- Jah.
Kas Cole Porter meeldib teile?
Jah. Ma olen suur fänn.
Mulle meeldib
mõelda, et olen Linda
ja Cole'i ringkonna liige.
Tegin nalja.
Väga kenad laulusõ***.
Väga kaasakiskuv.
- Võluv.
Gil?
Gil? Hei.
- Jah? Jah.
Jah. Me peaks minema.
- Kas läheme juba?
Jah. Saame muuseumis Pauli ja
Caroliga era-etenduseks kokku.
Okei. Jah. Okei.
Tead, Paul on Monet'i ekspert,
nii et see võib sulle valgustav olla.
Jah. Okei.
Lähme õpime natuke kultuuri.
See värvide kõrvutamine on hämmastav.
See mees oli abstraktse
ekspressionismi tõeline isa.
Võtan selle tagasi.
Võib-olla oli see Turner.
Ma armastan Turnerit,
aga pean seda ülekaalukaks.
Kui ma ei eksi, võttis tal selle
valmimine kaks aastat aega.
Ta töötas Giverny's,
kus ta tihti...
Ma kuulsin, et mõnda asja,
mida Monet proovis...
Tasa! Ma üritan kuulda,
mida Paul räägib.
Caillebotte külastas teda tihti,
Üks kunstnik, keda minu arust alahinnati.
Okei nüüd.
Siin on üks suurepärane Picasso.
Kui ma ei eksi, siis maalis ta
selle suurepärase portree oma
20dates prantsuse armukese
Madeleine Brissoust.
Paul, mul on kahjuks siin lahkarvamus.
Tõesti.
- Gil, ole tähelepanelik.
Võid ehk midagi õppida.
Okei, kui ma ei eksi, siis
oli see üks nurjunud üritus tabada
ühe noore prantslanna - Adriana - ilu,
kes oli Bordeaux'st,
kui mu maali ajalooline mälu ei peta.
Kes tuli Pariisi, et teatris
kostüümidisaini õppida.
Olen üpris kindel, et tal oli armulugu
Modigliani'ga, siis Braque'ga,
kelle kaudu ta Pablo'ga kohtus.
Picasso'ga.
Muidugi, pole näha
selle portree õrnsust
ja tema ilu.
Ta oli lihtsalt võrratu.
Mida sa suitsetanud oled?
Ma vaevalt kutsuks seda
pilti suurepäraseks,
see on rohkem väikekodanlik seisukoht,
kuidas Pablo teda näeb. Nägi.
Ta oli tegelikkusest häiritud,
sest Adriana oli
voodis absoluutne vulkaan.
Minu jaoks liiga rikas.
Kuhu Gil kadus?
Tööle.
Ta on mööda Pariisi jalutanud.
Väidetavalt pidavat öised linna
tuled teda inspireerima, nii et...
Aga pole midagi, sest
mina lähen Pauliga tantsima.
Kus Carol on?
Ta sai toidumürgituse,
nii et kohtun teiega hiljem.
Aitäh õhtusöögi eest, isa.
Nägemist, kullake.
Kuhu sa arvad Gil iga õhtu läheb?
Sa kuulsid ju.
Ta kõnnib ja leiab ideesid.
Sa kõlad kahtlevalt.
- Ei.
Olen näinud palju ta teenib,
aga vahepeal mõtlen, et
tal on kruvi lahti ja
mulle ei meeldinud tema märkus
Teeõhtu Vabariiklaste kohta.
*** on korralikud
isikud, kes üritavad
riiki tagasi võita.
*** pole krüpto-fašistlikud jobud.
Kuulsid kui ta seda ütles?
Siiski, ei arva ma,
et sinu idee teda jälitada
on eriti praktiline.
- Ei?
Mina tahaks küll teada,
kuhu ta iga õhtu läheb.
Me teame vähemalt ühte:
ta ei käi tantsimas.
Vabandust!
Kas see härra tülitab teid?
- Hei, Gil!
Hei! Kuidas läheb?
Ma lootsin sinuga kohtuda.
Milline võrratu pidu!
- Tore.
Kui tore sind siin näha.
- Aitäh.
Delfine?
Gil, hiljem räägime, okei?
- Jah, jah.
Tere õhtust, madam.
Milline üllatus!
- See oli täielik juhus.
Olin Gertrude Stein'i juures,
ta on romaani lugemisega peaaegu
valmis ja ma kohtusin selle mehega.
Ta nimi olevat Archibald MacLeish.
Ta ütles, et on teel siia.
Tule aga kaasa. Ma ei kavatse
Fitzgeraldide juurde jääda,
aga siis ta ütles, et sina
oled siin. Sina ja Pablo...
Pablo on kodus.
Meil oli väike tüli.
- Oh ei!
Vaatan, et sul oli Djuna
Barnes'ga lõbus tantsida. - Jah!
Oota. See oli Djuna Barnes?
Jah. - Vau. Pole siis ime,
et ta tahtis juhtnööre võtta.
Kas pole kaunis koht peo jaoks?
See on suurepärane!
- Ainult Fitzgeraldid suudavad seda!
Ma tahan sulle midagi näidata.
Tule minuga. - Okei.
Kuidas su raamatuga lood?
- See edeneb. Jah!
Vaata seda!
Vau!
- See on pärit sajandi pöördest.
Kas pole kaunis?
See on mu lemmik ajastu.
Ma armastan seda väga.
Kõik oli täiuslik.
On väga tore sind täna õhtul näha.
Ma lootsin...
- Sind on väga tore näha!
Seal ta on, mu väike Adriana!
Kas see pole pariislase väike
unistus peost sinus eneses?
Usu mind. Mingil moel ma su
sellelt M?laga põgenikult ära röövin.
Kumma sa meist valiks,
kas minu või Belmonte?
Te olete mõlemad täiuslikud.
Aga tema on vapram. Ta seisab
surmaga rohkem silmitsi ja...
rohkem otsekohesem, ja kui sa tema valiks,
oleks ma rohkem pettunud, aga ma mõistaks.
Ta valis Pablo.
Jah, ta valis Picasso,
aga Pablo arvab,
et naised on ainult
seksimiseks ja maalimiseks.
Aga sina?
Mina arvan, et naised
on meestega sama vaprad.
Oled sa kunagi
sööstvat lõvi tulistanud?
Mitte kunagi.
Soovid sa teada,
mis tunne see on?
Ei usu, et tahan.
- Oled sa kunagi jahtinud?
Ei.
- Aga sina?
Ainult soodustusi.
Lähme võtame juua juurde.
Siin on nii valju,
kas me võiks ehk minna kuhugi,
kus on võimalik teineteist kuulda?
- Muidugi! Nägemist.
Kes tahab kakelda?
Loodan, et sinu ja Pablo vahel
polnud midagi tõsist.
Ta on tujukas ja omastav.
Kunstnikud on nagu lapsed.
Sa muidugi mõistad miks
*** sind maalida soovivad,
sest sul on lihtsalt
üks maailma kauneim nägu.
See on nii huvitav...
Ka sina oled huvitav, eksinud moel.
- Eksinud?
Võib-olla tõesti olen eksinud.
Räägi mulle veel oma raamatust.
Mu raamat on nagu...
Tead mis? Ma pole huvitatud oma
raamatust täna õhtul rääkida.
Ma tahan lihtsalt koos sinuga
mööda Pariisi ringi käia.
Ma unustan muudkui,
et sa oled lihtsalt turist.
See on õrnalt öeldud.
Ma ei suuda kunagi otsustada, et
kas Pariis on kaunim päeval või öösel.
Ei, sa ei suudakski.
Sa ei saaks ainult ühte valida.
Ma võiksin tuua argumente, mis
mõlemale poolele mati teevad.
Ma vahepeal mõtlen, et
"Kuidas keegi suudab välja käia
raamatu, või maali, või
sümfoonia või ühe skulptuuri,
mis täiendab ühte suurepärast linna?"
Ei saagi, sest kui
ringi vaadata, siis
igal tänaval, igal puiesteel
on oma eriline kunstiline kuju.
Ja kui sa mõtled, et külmas,
vägivaldses, mõttetus universumis,
kus Pariis eksisteerib, need tuled...
Olgem ausad, Jupiteril ega
Neptuunil ei juhtu midagi,
aga kosmosest on võimalik
näha neid tulesid,
kohvikuid, rahvast
joomas ja laulmas...
Võiks öelda, et Pariis
on universumi kõige kuumem koht.
Sa oled poeet.
- Ole nüüd.
Sa oled väga südamlik, aga ma
ei kutsuks oma lalinat poeetiliseks.
Kuigi kõik tuli
mul ladusalt välja.
Kas näed midagi meelepärast?
Jah. Pean häbenevalt tõdema,
et *** kõik meeldivad mulle.
Mulle meeldib odav seksikas.
See teeb mind madalaks.
Kui ma olin katoliiklikus
koolis, ühel nädalalõpul
maksime me toakaaslasega ühele
Pigalle'st pärit tüdrukule,
et ta meile oma trikke õpetaks.
Ausalt?
- Jah.
Vau. See on...
See on... See on...
Ma mõtlen veel selle üle.
Mulle meeldib sinuga kõndida.
Sa näed hämmastav välja.
- Aitäh.
Jumal, on see tõesti
see kes ma arvan?
Mida ta siin teeb,
vahtides vette?
Jumal küll!
Zelda, mida sa teed?!
Palun? Ma ei taha elada!
- Stopp!
Mis viga?
- Scott ja see kaunis krahvinna.
***... See oli silmnähtav,
et *** sosistasid minust
ja mida rohkem *** jõid,
seda rohkem ta temasse armus!
Ta... Scott armastab ainult sind.
Võin sulle seda kindlalt öelda.
- Ei.
Ta on minust tüdinud!
- Sa eksid. Sa eksid. Ma tean.
Kuidas?
- Usu mind. Ma tean.
Vahepeal tunnetan inimesi ja ma...
- Mu nahk valutab!
Mis mõttes? - Ma ei taha...
Ma vihkan oma välimust!
Ära tee seda!
Võta see.
- Mis see on?
See on vaalium.
Tunned ennast kohe paremini.
Sa kannad ravimeid kaasas?
- Ei, tavaliselt mitte.
Lihtsalt kui ma Ineziga kihlusin,
on mul paanikarünnakuid olnud,
aga eks need peale pulmi vaibuvad.
Ma pole kunagi vaaliumist kuulnud.
Mis see on?
See on... tuleviku tablett.
Sa pole kunagi maininud, et sa abiellud.
Jah. See on üks
tuleviku värk.
Igatahes edu sulle raamatu ja pulmadega.
- Aitäh.
Ma arvan, et Inez meeldiks sulle.
Tal on
lõikav naljasoon ja
ta on veetlev. Ta ei ütle,
et me nõustume kõiges, aga...
Aga tähtsates asjades.
Jah, või... tegelikult
võib-olla väikestes asjades.
Suurte asjade koha pealt
on vahepeal lahkarvamused.
Tema tahab Malibu's elada ja
et ma Hollywoodis töötaks ja...
Aga meile mõlemale meeldib India toit.
Mitte kõik India toidud, aga
tead küll... see pita.
Meile mõlemale meeldib pita.
Selle nimi on vist "naan".
Ma peaks minema hakkama.
Pablo hakkab mind igatsema.
Ma saadan su koju.
- Ei, ei, ei.
Lõpeta oma jook rahus.
Ma elan siinsamas nurga taga.
Ei. Ma...
- Ma tahaks natuke üksi olla,
aga aitäh toreda õhtu eest.
Nägemist.
Söör? Väga kahju.
Väga kahju.
Me varem kohtusime...
Peol!
Dalí. Jah?
Jah...
- Dalí!
Ma mäletan!
- Dalí. Jah.
Pudel punast veini!
Aitäh. Jah...
Nii siis?
Veel üks klaas, palun.
Ma armastan seda keelt!
Prantsuse keelt!
Ettekandjaid? Ei.
Kas sulle ninasarviku kuju meeldib?
Ninasarviku?
Ma pole sellele õieti mõelnud.
Mina maalisin ninasarviku.
Ma maalin sind.
Jah. Su kurbi silmi.
Su suuri huuli,
mis sulavad kuumal liival,
ja üks pisar.
Jah! Ja su pisarasse, veel ühe näo.
Kristuse näo!
Jah, ninasarviku sees.
Jah. Ma tõenäoliselt
näen kurb välja. Ma olen
ühes väga segases olukorras.
Luis! Hei, Luis!
Mu sõbrad.
See... Señor Buñuel.
Buñuel?
- Jah. Buñuel... ja... hr Man Ray.
Man Ray? Jumal küll!
- Tere.
See on Pen-der. Pen-der.
Pender!
Jah. Ja mina olen Dalí!
- Dalí. Jah.
Pead meelde jätma.
Pender on segases olukorras.
See kuuldub nii pööraselt.
Te nagunii arvate,
et ma olen purjus, aga
ma pean kellelegi rääkima. Ma
tulen ühest...
ühest teisest ajast. Teine ajastu.
Tulevikust. Okei? Ma tulen
siia 20dast aastatuhandest.
Ma istun ühte autosse
ja liuglen läbi aja.
Täpselt nii.
Sa asud kahes maailmas.
Ma ei näe selles midagi imelikku.
- Miks?
Jah, sa oled sürrealist!
Aga ma olen tavaline mees.
Vaata, ühes elus,
olen ma kihlatud abielluma
ühe naisega, keda ma armastan.
Vähemalt ma arvan,
et ma teda armastan.
Issake! Ma parem ikka armastaks teda!
Ma abiellun temaga!
Ninasarvik teeb emasele
selga ronides sugu.
Aga... kas kahe ninasarviku
ilu vahel leidub erinevusi?
Kas seal leidub teine naine?
Adriana. Jah, ja ma olen
temast väga sisse võetud.
Ma pean teda väga ihaldusväärseks.
Probleem on selles, et teised mehed,
suurepärased kunstnikud - geeniused -
peavad ka teda ihaldusväärseks
ja tema neid. Nii et, seal on see...
Üks mees, kes armastab
teise ajastu naist.
Ma näen ühte fotot.
Ma näen ühte filmi.
Ma näen ühte ületamatut probleemi.
Ma näen...
ühte ninasarvikut.
Said ka tööd eile õhtul tehtud?
Jah... Ma lihtsalt...
Ma hakkasin mõtlema, et ehk
see raamat on liiga realistlik.
Et mul puuduvad mõned muudatused,
et lasta oma kujutlusvõimel
pööraseks minna ja mitte
nii kuradi loogiline olla.
Miks sa hommikuti alati nii
hea välja näed? - Ei, ei, ei!
Me peame riidesse panema!
- Ainult korraks!
Tule siia! Olen töötanud nagu kuri vaim.
Mul on vaja osasid asju teha, aga
ma ei saa sulle enam vastu panna.
Sa oled hommikuti nii võluv.
Paul ütles, et me
peame maakohta minema.
Ta ütles, et viib meid ühte
kaunisse võõrastemajja lõunat sööma.
Aga kui sa ei taha minna,
ei pea sa minema.
Mina ei kavatse sinu pärast
sellest ilma jääda.
Halloo! Tere!
Halloo! Mul on Rodini kohta
üks kiire küsimus. - Tere.
Okei, ma mõistan,
et ta armastas oma naist
ja ta armastas ka oma armukest.
Jah.
- Aga kas te arvate, et on võimalik
armastada kahte naist korraga?
Ta armastas neid mõlemaid,
kuid erineval moel.
Tead...
See on väga...
See on väga prantsusepärane.
Te olete
selles osas palju
rohkem arenenud kui meie.
Kas te mäletate mind?
Ma olin
selles grupid, kus...
- Jah!
Pedantse härrasmehe grupis.
Pedantse? Jah.
See on hästi sobiv sõna.
DETEKTIIV DULUC
Siin on... tema pilt.
Ma tahan teada kuhu
ta igal õhtul läheb.
Mis on teie kahtlus?
Ta on mu tütrega kihlatud.
Abielluvad. Ma tahan kindel olla,
et mu tütar teeb õige valiku.
Loomulik diskreetsus on ülim.
Te olete õiges kohas, härra.
Hr. Tisserant hakkab isiklikult
seda härrasmeest jälgima
ja kannab ette tema
öistest asupaikadest.
Hei!
Hei! Aitäh, et peatusite.
Gil Pender.
- Tom Eliot.
Tom Eliot?
Tom Stearns Eliot?
T.S. Eliot? T.S. Eliot?
Pender.
- Prufrock, nagu mu mantra!
Okei. Vabandust. Vabandust.
Sealt kus mina olen pärit,
mõõdab rahvas oma elu kokaiini lusikatega.
Halloo? Proua Stein?
- Pender.
Varsti räägime su raamatust.
Olen selle läbi lugenud.
Meil on siin praegu lihtsalt
üks väike isiklik kriis.
Okei. Ehk tulen hiljem tagasi?
Ma ei taha segada.
Ei, see pole mingi saladus.
Adriana jättis Pablo maha
ja lendas Hemingway'ga Aafrikasse.
Ma teadsin, et mul on
sellest türannist kinnisidee.
Me rääkisime sellest!
Olen kindel, et ta tuleb
väga pühendatuna tagasi.
Väga pühendatuna. *** läksid antiloope
jahtima, aga küll ta tagasi tuleb.
Öine hüäänide kisa kõrvus, kui üritad
telgis magada, ajab lihtsalt hulluks.
Kilimandžaaro pole Pariis.
Tahad öelda, et *** läksid Kilimandžaarosse?
- Nüüd su raamatu juurde.
See on tõesti väga ebaharilik.
Mingil moel on see
peaaegu nagu ulme.
Me kõik kardame surma ja
küsitleme oma kohta universumis.
Kunstniku töö pole
meeleheitele alistuda,
vaid leida eksistentsi
tühjusele vastumürk.
Sul on selge ja elav hääl.
Ära ole mingi allaandja.
Ütle Gil'ile, et ta ülikonna võtaks,
sest me lähme homme ametlikule lõunastamisele.
Unustasin sulle tegelikult öelda.
Gil ei tule Mont Saint-Michelisse.
Miks mitte?
Ma ei mõista!
Sest ta kirjutab.
Ta kirjutab ümber.
Ta kirjutab ümberkirjutusi ümber, mõistad?
Ta ütles: "Picasso ei lahkunud
kunagi oma stuudiost."
Mina ütlesin: "Gil, sul pole
Picasso'ga mitte midagi ühist."
Ta lihtsalt vahtis mind.
Ta jääb suurepärasest
nädalavahetusest ilma.
Teil Cole Porter'it on?
Hei.
- Hei.
Ma mäletan teid.
- Jah?
Ta oli su sõber.
- Cole Porter? Jah.
Ja ära Linda't unusta.
Ka tema oli mu sõber.
Ikka mõistad, et teen nalja?
- Jah. Sain aru.
Sa oled natuke liiga noor.
Jah. Tundud liiga noor olevat,
et tema tööga nii tuttav olla.
See on sellepärast, et ta
kirjutas palju laule Pariisist.
Jah. Kuidas see lugu käis? Ta olevat nagu
su kodulinnaga armunud, või midagi taolist.
Oled sa pariislane?
- Jah, härra.
"Jah, härra." Võite mind
vabalt Gil'iks kutsuda.
Palju ma võlgnen?
- Selle eest?
18 eurot.
- Okei.
Kas te võiks seda tõlkida?
Kas te inglise keelt oskate?
Okei. Aitäh.
"Et Pariis eksisteerib
ja igaüks võib elada
ükskõik kus mujal maailmas,
jääb alati mulle mõistatuseks.
Lõunasöök Pablo ja Henri Matisse'ga.
Pablo on parem kunstnik,
aga Matisse on parem maaler.
Suvine Pariis
Kuidas võis küll olla,
et istuda Maxim'i
armukesega vastamisi, oma...
oma parimas ajas.
Ma olen armunud ühte ameeriklasest
kirjanikku, kellega just kohtusin,
nimega Gil Pender.
Selline otsene maagia, millest
kuuldakse, juhtus minuga.
Ma tean, et mõlemad Picasso ja
Hemingway on minusse armunud,
aga mis iganes... seletamatul...
seletamatul... põhjusel... on südames...
- Jah. Jah.
Ma olen Gili tõmmatud.
Võib-olla sellepärast, et ta näib
olevat naiivne ja oletamatu.
Nagu alati, selles kurvas elus,
on ta abiellumas Inez'i nimelise naisega.
Mul oli unenägu,
kus ta tuli minu juurde
ja tõi mulle ühe väikse kingituse.
Kõrvarõngad olid need.
Ja me armatsesime."
Kõrvarõngad.
Kõrvarõngad.
Jumal küll!
Mida te teete?
Isal on rinnavalud.
Tõesti? - Jah. Olen kindel,
et see on lihtsalt seedehäire.
Me ei saa seda riski võtta. - Tal oli
kolm aastat tagasi veresoone laiendamine.
Jah. Õige.
*** panid minusse õhupalli. Kah asi.
Õhupalli? - Ma paluks tuppa
number 728 hotelli arsti.
Ära kutsu arsti!
Gil, miks sa
nii uhkelt riides oled?
Mina? Ei, ei, ei. Ei ole.
Ma tegin kirjutamistöid.
Ma lihtsalt kirjutasin natuke.
Sa paned end kirjutamiseks
uhkelt riidesse ja kasutad lõhnaõli?
Ei, ei. Hüppasin ainult korra dušši alla.
Tead kuidas ma dušši all paremini mõtlen
ja ma saan seal olles
positiivseid ioone?
Me siis olime poolel teel
Mont Saint-Michelisse,
kui isa läks äkitselt
nagu tont näost valgeks.
See on kohutav!
- See oli tõesti hirmuäratav, nii et
me pöörasime kohe ümber ja tulime tagasi.
- Jah. Te pidite.
John, kas võin sulle midagi tuua?
Värvi järgi vaadates
tundub kõik okei, aga ma pole
mingi arst. - Ei, kõik on korras.
Olen kindel, et see oli see
veiseliha, mis ta mulle toppis.
Mis see on?
- Kus?
Su käes.
- Ei midagi.
See on kingitus!
- Ma tean. Ma tean.
See pole... See... On jah!
Mulle?
- Jah.
See pole... uskumatu...
See on täikalt.
Kas võin selle avada?
- Ei, ei, ei.
Kullake, see on ühe
erilise õhtusöögi jaoks,
mis meil tulemas ja siis
ma annan selle sulle.
On seal ehted? Loodan,
et minu maitse järgi, sest
see kuukiviga kaelakee!?
- Aga ma arvasin, et kuukivi meeldib sulle?
Sest see on alatähtsustatud,
kuid elegantne.
Seda ütled sina alati.
Odav on odav,
ütlen ma alati.
Jah. Sa ei näinud seda kaelakeed.
Ma pole seda isegi kunagi kandnud.
Näitan sulle. Mõistad kohe, et miks.
Kõik vihkavad äkitsi
kuukive millegipärast.
*** on...
- Natuke lihtsameelsed.
Ma mõtlesin, et sa
armastad lihtsameelsust.
Jah, selles probleem ongi.
See on liiga lihtsameelne.
Mida mina ka tea?
Liiga lihtsameelne.
Kus mu pärli kõrvarõngad on?
Võtsid sa *** kaasa?
Ma ei mäleta,
et sa neid pakkinud oleks.
Jah, võtsin küll,
sest kandsin neid siin!
Ei, ei kandnud.
Võib-olla kukkusid välja!
Mõlemad?
Gil, mu kõrvad on augustatud.
Inez, ma ütlesin sulle, et pane
hotellis asjad turvalisse kohta!
Kas arvad, et see oli teenijanna?
- Alati on see teenijanna süü.
Ma mäletan, et nägin
neid hommikul siin.
Ma raporteeriks vargusest otsekohe.
Tead, ta oli eile nii
vulgaarne kui küsisin temalt...
Oota! Ärme hakka kohe
järeldusi tegema, okei?
Lihtsalt kedagi varguses süüdistada pole hea.
- Jah, ma tahaks vargust raporteerida.
Inez, ei!
- Võiks te uurijat kutsuda?
Saatke ta üles. Aitäh.
- See muutub nõia jahiks!
Nii ei tehta isikute vastu!
Tehakse küll,
kui *** varastavad.
Mulle see teenijanna
juba algusest peale ei meeldinud.
Ta oli armas, meeldiv, hingekosutav!
Sa valid alati teenijanna poole!
Sellepärast isa sind
kommunistiks kutsubki.
Tere õhtust.
Ma olen doktor Gérard.
Vett tahad veel?
- Kõik on korras.
Tal oli veresoone laiendamine.
- Ma ei vajanud seda.
Vaata! Kas need?
Ma ei tea.
Kus kohast sa need leidsid?
- *** olid vannitoas.
Vannitoas?
- Jah. Kraanikausi äärel.
Mida kuradit need
vannitoas tegid?
Ma ei tea. *** lihtsalt...
Võib-olla *** kukkusid,
kui sa neid ära panid ja
teenijanna korjas need üles
ja pani *** sinna,
et *** nähtaval ei vedeleks.
See oli tema poolt väga hooliv.
Ma ei pillanud neid.
Ma ei pillaks neid.
Kõige tähtsam on see,
et *** pole varastatud.
See on üks su parimaid töid.
Ma rääkisin Leo'ga.
Ma arvan, et ta ostab selle ära.
Pender! Rääkisin just Matissele,
et ostame ühe ta maalidest
meie isiklikku kollektsiooni.
Ma arvan 500 franki on õiglane.
500 franki Matisse eest?
Jah, arvan et see on õiglane.
Ma mõtlesin, et ehk võiks
ma mingi 6-7 tükki osta.
Mis see on?
- Jah.
Okei, ma tõin oma raamatu
esimeste peatükkide ümberkirjutuse
ja mõtlesin, et ehk sa võiks vaadata,
et kas ma liigun õiges suunas.
Jäta see minuga.
- Okei. Tore.
Oled sa midagi Hemingway'st kuulnud?
*** tulid juba paar päeva tagasi.
Reisist ei tulnud midagi välja.
Ma teadsin, et *** ei sobi kokku.
Kõik on läbi. Picasso'ga ka.
Ta on üksinda Deyrolle's.
Üksinda?
Üks pöörane
sürrealisti maalija abiellub.
*** abielluvad Deyrolle's.
Tal oleks hea meel sind näha.
Mu armsad sõbrad, ma teen
ettepaneku toosti tõsta...
Mida sa siin teed?
Ma tulin sind otsima.
Tõesti? - Jah. See võib
imelikuna tunduda, aga
ütleme nii, et kui kirjanikuna,
olen ma päris osav
isikute vibratsioone lugema,
eriti naiste omasid.
Ma tunnen, et sul on vist minu
vastu komplitseeritud tunded.
Kas sa ei pidavat abielluma?
Kõik on praegu veel natuke õhus.
Ma ei tea mis juhtub.
Kas me võiks kuskil rääkida?
Kuskil vaiksemas kohas?
Muidugi.
- Tule.
Hr. Bu?uel!
Mul oli su filmi jaoks hea idee.
Jah?
- Üks grupp isikuid lähevad ühele
väga ametlikule õhtusöögi peole. Peale
õhtusööki üritavad *** lahkuda, aga *** ei saa.
Miks mitte?
Neil on lihtsalt
probleem uksest väljuda.
Aga miks?
- Üks moment.
Kui *** olid sunnitud kokku jääma,
tsivilisatsiooni pealispind
hajub kiiresti ja alles jääb tõde,
kes *** tegelikult on: loomad.
Aga ma ei saa aru.
Miks *** lihtsalt ei lahku?
Lihtsalt mõtle sellele.
Kes teab!?
Võib-olla kui üks päev habet ajad,
kõditab see su kujutlust.
Ma ei mõista.
Mis neid seal toas kinni hoiab?
Mida sa teed?
Ma ei tea!
Tundsin korraks, kui ma seda
tegin, et ma oleks nagu surematu.
Aga sa näed kurb välja.
Sest elu on liiga salapärane.
Sihukeses ajas me elamegi.
Kõik liigub kiiresti.
Elu on lärmakas ja keeruline.
Ma olen alati loogiline olnud.
Ma pole kunagi midagi
liiga pöörast teinud.
Ma ei jäänud siia.
Kui ma siin esimest korda käisin,
ei võtnud ma kirjanikuks
saamise võimalust tõsiselt.
Lihtsalt lasin end
Hollywoodil palgata.
Ära naera. Ma lihtsalt tahan...
Ma tunnen, et tahan
end lõdvaks lasta.
Palun.
See on tähelepanuväärne!
Lase käia. Pane kõrva.
*** on nii ilusad!
Vaata!
Söör, miss, lähme!
Kes teie olete?
- Tulge. Oleme hiljaks jäämas.
Kähku!
- Tulge! Tulge!
Jumal küll, see on nii kaunis!
Uskumatu! Kõiki pilte,
mida ma näinud olen...
Siin see ongi: La Belle Époque!
Ma ei tea, mis selle linnaga on!
Oleks nagu tunne, et ma peaks
kaubanduskotta kirjutama.
Tere õhtust!
Tere õhtust! Tere tulemast.
Aitäh.
Jumal küll! Milline võrratu kleit!
Nii ajast ees!
Palun, jooge šampanja. See on pidu!
Šampanjat!
Kas pole hämmastav? Kui esimest korda
kohtusime, rääkisin ma sulle sellest kohast,
ja Belle Époque'st
ja siin me olemegi!
Ma ei tea miks,
aga mul on tunne, et...
Ma ei tea, nagu ma ei suuda
oma õnne uskuda.
Mina suudan. Ma tean täpselt,
kuhu ma nüüd minna tahan.
Näita teed.
Vaata!
Jumal küll!
Pablo imetleb teda väga!
Ma pean tere ütlema.
- Ei, ehk me ei peaks teda tülitama.
Tule minuga! Ma olen närviline.
- Tõesti? Okei.
Aga me teame, et ta on üksildane.
Olen kindel, et talle meeldiks seltskond.
- Okei, lähme.
Härra Lautrec?
Jah?
- Tere õhtust. Me oleme suured fännid.
Aitäh, madam.
- Kas võime juua pakkuda?
Ma oleks meelitatud. Palun istuge.
Ta palub meil temaga istuda.
Nii palju prantsuse keelt
ma oskan ja mõistan žesti.
Te olete ameeriklane?
Jah, olen ameeriklane.
Sain aktsendist aru.
- Jah. Jah. Jah.
Teie maalid! Teie tähelepanek!
Me imetleme kõiki teie töid.
Mulle meeldivad teie maalid ka.
- Õhtust! - Aitäh.
Võin ma teile tutvustada,
hr Gaugin ja hr Degas.
Õhtust. - Meeldiv kohtuda.
- Õhtust, meeldiv kohtuda.
Paul Gaugin.
- Jah! Jah! Jah!
Näed seda skitsi, mis ta tegi?
Tänapäeval ei oska keegi nii maalida.
Ei Picasso. Ei Matisse.
Uskumatu. Kas te
inglise keelt räägite?
Ei, söör.
- Tema räägib natuke.
Ei, ei. Ma räägin väga hästi.
Absoluutselt. Tahate näha?
Me Degas'ega just
arutasime siin, kuidas
praegune generatsioon on tühi
ja puudub kujutlusvõime.
Ta ütles... Ta ütleb, et
praegune generatsioon on tühi
ja puudub kujutlusvõime.
Renessanssi ajal
oleks parem elada olnud.
Ei! See siin on kuldajastu.
Ei.
- See on kuldajastu!
Üldsegi mitte.
Renessanss on palju parem.
Mida sa teed?
Ma õpin tippmoodi.
Sellepärast sa niimoodi riides oledki.
Nüüd ma mõistan!
Nooruslikud riided.
Kas te võiks teda
Richardile tutvustada?
Jah! - Jah. Ta tahab, et te
ta sõbra Richardiga kohtuks.
Ta otsib kedagi, kes uue
balleti jaoks kostüüme õmbleks.
Olete huvitatud?
Balleti kostüüme?
- Jah.
Jumal küll! Ma...
Ma ei ela siin.
Tähendab, elan, aga ei ela. Ma...
Parem mitte üksikasjadesse minna.
Me oleme ajutiselt läbimas.
Kas ma võiks
sinuga korra rääkida?
Kas tohib?
Meeldiv kohtuda.
Vau, Gauginil ei võtnud
hoovamiseks kaua aega.
Ärme lähe kunagi 20datesse tagasi!
Millest sa räägid?
- Me peaks siia jääma.
See on La Belle Époque'i algus!
See on Pariisi kõige kaunim
ajastu, mis kunagi olnud.
Jah, aga mis saab 20datest?
Charleston, Fitzgeraldid ja Hemingway?
Ma armastan neid.
- Aga see on olevik. See on igav.
Igav?
See pole minu olevik.
Ma olen aastast 2010.
Mis mõttes?
Ma astusin sinu juurde,
nagu sina astusid aastasse 1890.
Tõesti?
Ma üritasin oma olevikust põgeneda
samamoodi, nagu sina enda omast.
Ühte kuldajastusse.
Ega sa ei arva,
et 20dad on kuldajastu!
Jah, minu jaoks on.
Aga mina olen 20datest ja mina ütlen,
et La Belle Époque on kuldajastu.
Ja vaata neid. Nende jaoks
oli renessanss kuldajastu.
*** vahetaks Belle Époque, et *** saaks
Titian'i ja Michelango'ga kõrvuti maalida.
Ja nemad veel kujutasid ette,
et elu oli palju parem
Kublai Khan'i ajastul.
Ma lõpuks taipan.
See on vähetähtis, aga
see seletab mu unenäo
ärevust, mis mul oli.
Mis unenäo?
- Nägin eelmine öö unenägu,
mis oli nagu õudusunenägu,
kus mul sai Zithromax otsa.
Ja siis ma läksin hambaarsti
juurde ja tal polnud novokaiini.
Kas mõistad, mis ma ütlen?
Neil kellelgi pole antibiootikume.
Millest sa räägid?
Adriana, kui sa jääd siia
ja sellest saab sinu olevik,
siis üpris varsti hakkad ette kujutama,
et üks teine aeg oli sinu jaoks
tõeline kuldajastu.
Seda see olevik ongi.
Et see on mitterahuldav,
sest elu on natuke mitterahuldav.
See ongi kirjanike probleem.
Te olete täis sõnu.
Aga mina olen emotsionaalne
ja jään siia
ja elan Pariisi kõige
kuulsusrikkamas ajas.
Sa kord juba otsustasid Pariisist
lahkuda ja sa kahetsesid seda.
Jah, kahetsesin.
See oli halb otsus,
aga see oli vähemalt üks otsus.
See oli tõeline otsus.
Aga sihukesel moel
on see pöörane.
See ei tööta nii.
Kui ma tahan midagi
väärtuslikku kirjutada, pean ma
oma illusioonist
lahkuma ja ma oleks
õnnelikum minevikus,
kuhu ma oma kodu sooviks.
Nii et...
Hüvasti, Gil?
Hüvasti.
Pender, ma lugesin su ümber-
jutustust ja sa oled õigel teel.
Sa said minust silmnähtavalt aru.
Kui ülejäänud raamatut on sama ladus
lugeda kui sa valmis saad,
siis sul on midagi väärtuslikku.
- See on suurepärane uudis!
Ma tõesti kuulasin sind,
nii et mul on hea kuulda, et
asi ikka edasi liigub.
Ma väärtustan seda väga,
et sina seda...
Ka Hemingway luges ja ta arvab...
- Ta luges seda?
Ta arvab, et sellest saab hea raamat,
aga tal oli üks süžee ettepanek.
Mis ettepanek?
Ta ei usu eriti, et peategelane
ei näe, et tema kihlatu,
otse ta nina ees teda petab.
Kellega?
- Teise karakteriga. See pedantne.
Seda kutsutakse eitamiseks.
Aitäh.
Sa oled hull!
Paul ja mina?
Kus kohast sa sihukese
hullu arvamuse said?
Kust? Ernest Hemingway käest.
Ta nuputas selle välja
ja asjal on jumet.
Gil, su ajukasvaja
paneb jälle segast.
Ei. Ei!
- Pole midagi hullu Hemingway,
Fitzgeraldi, Gertrude Steini,
ega Salvador Dal?'ga!
Jah, välja arvatud,
et *** on juba aastaid surnud!
Ei, ei. Minevik pole surnud.
See pole tegelikult isegi minevik.
Tead, kes seda ütles?
Faulkner. Ja tal oli õigus.
Ja ma kohtusin ka temaga.
Sain temaga pidulik õhtusöögil kokku.
Sa oled pöörane vaimuhaige!
- Ei, ei ole.
Jah, oled küll.
- Ei. Ma olen liiga usaldav.
Ma olen armukade ja usaldav.
See on tunnetuslik dissonants.
Scott Fitzgerald rääkis sellest.
- Gil. Gil.
Inez, sa võid mind petta,
aga Hemingway'd sa ei peta.
Ma tean. - Jeesus Kristus,
ma kohtlen ühe hullumeelsega siin.
Okei. Jah! Ma tegin seda.
Ma olin mõned ööd Pauliga,
sest ta on romantiline
ja oskab prantsuse keelt,
ja sa kogu aeg töötasid ja võib-olla
on see selle kulunud linna müsteerium, aga
saa sellest üle, Gil.
Pane see lihtsalt perspektiivi,
kuni me koju jõuame.
Ma ei lähe tagasi.
Kuidas palun?
- Ma jään siia ja see pole midagi
sinuga, või su romantilise katsega
pistmist; Pariis on Pariis.
Inez, see on ilmne, et me ei...
Ma ei usu, et me
oleme üksteisele loodud.
Mida?
Mida sa öelda tahad?
Millest sa üldse räägid?
Oled valmis ujuma minema?
- Hei!
Me lähme lahku.
Mida?
- Jah. Gil kolib Pariisi.
Ma teadsin. Ma ütlesin sulle.
- Mis toimub?
Ei, ei. Ma jään Pariisi,
aga ega me sellepärast...
Kui olen siin õnnetu, kolin ma tagasi.
Aga praegu jään siia, jah.
Kellega?
Kellega, Gil?
Ei kellegagi...
- Ühe oma väljamõeldud sõbraga?
Emal oli sinu kohta õigus.
Sul on üks kruvi puudu.
Jah, mina ütlesin seda esimesena.
Kõik, kelle peategelane saab elatist
vanade korkpüsside ja Joan Crawfordi
raamatute väljalõigete müügist.
Ausalt...
- Ma ei ürita
märter olla, aga ma arvan,
et sul oleks ilma minuta palju parem.
Ma tõesti arvan nii.
- Meil vähemalt oleks!
Ma ei suuda uskuda, et sa kolid.
- Mine. Mine!
Mine jaluta tänavatel. Pursku
üle Pariisi tulede ja katuste.
Nägemist, Inez.
Tervita Trotsky't.
- Jah.
Uskumatu!
- Tead, ma lasin
ühel eradetektiivil teda jälitada.
Ma teadsin, et ta pole hea.
Tõesti?
- Jah.
Ta nägi teda igal keskööl
ühte autosse istumas
ja jälitas teda väga tihedalt.
Ja mis juhtus?
- Ma ei tea.
Detektiivibüroo ütles,
et nende uurija on kadunud.
Kellega meil on au?
Ma... Ma olen eksinud.
Ma tegin ühe vale pöörde.
Valvurid! Valvurid!
Lööge tal pea maha!
Lööge tal pea maha!
Hei! Hei!
- Hei!
Mida...
Tore sind näha.
Mida sa siin teed?
Naasen sõpradega õhtusöögilt.
Okei.
- Ma elan siin.
Ja sina? Mida sa siin teed?
Lihtsalt jalutan.
Jah, ma tegelikult...
Ma otsustasin, et kolin Pariisi.
Tõesti? Olen kindel, et
sulle meeldib siin. - Jah.
Jah. Arvad nii?
- Jah.
Tead, ma mõtlesin sinu peale eile.
Tõesti?
- Jah, sest
mu ülemus sai ühte täitsa uue,
Cole Porter lauludega, albumi.
See pani sind minule mõtlema?
Mulle meeldib kui keegi
minu peale sel moel mõtleb.
Oled kodu poole teel?
Jah.
Kas ma võin sinuga jalutada,
või ma võin sulle kohvi osta?
Okei, nüüd hakkab vihma sadama.
Ei, las olla. Mul pole
märjaks saamise vastu midagi.
Tõesti?
- Jah.
Tegelikult on Pariis
vihmasajus kõige kaunim.
Tunnen, et see on täpselt sama,
mida olen kogu aeg öelnud.
Ma nõustun sinuga täielikult.
Jah, see on palju kaunim.
Muide, minu nimi on Gabrielle.
Gil.
- Meeldiv teiega kohtuda.
See on kena nimi.
Tõlge: spectatorx
s_pectator@hotmail.com