Tip:
Highlight text to annotate it
X
Korda minu järel, eks?
Paul, jäta mind rahule.
Bon appetit.
Vau.
Mu jumal.
Sa pead seda proovima.
Proovi.
See on...
Ma tean.
- Aga ma...
Ma tean. Ma tean.
Vaata Paul! see on nii ilus!
Aeglasemalt.
Vabandust.
Olemegi kohal. Vaata paremale...
Uskumatu, et me siin elama hakkame.
Paul!
Kas see on mingi eksitus?
Kas me poleks pidanud jääma Brooklynisse?
Meile hakkab Queens meeldima.
Queens on ilus.
Kolimisauto on kohal.
Kas kõik on korras?
Kõik asjad kukuvad.
- Rahu.
Mida me siin teeme?
Korda minu järel.
85 ruutmeetrit.
Lisaks on see lähedal sinu kontorile.
Lisaks on see lähedal mu kontorile,
aga ega me ei pea siia kolima.
Me võime laenust loobuda,
pakkida asjad ja elada autos.
Sul on õigus.
Eric, mis müra see on?
- Mis müra?
Kas see kordub igal õhtul?
Võib-olla.
Jule?
See on nagu Versailles.
Kallis, mul on hea meel, et see sulle meeldib.
Tere hommikust,
Lower Manhattan Development Corporation,
LMDC.
Lower Manhattan Development Corporation,
Julie Powell.
Mu poeg hukkus teises tornis.
- Mul on kahju.
Mul on väga kahju.
Kas ma peaksin teiega rääkima,
kui mulle ei meeldi memoriaali plaan,
mis oli tänases ajalehes?
- Te võite minuga rääkida.
Kas teil on otsustusõigust?
- Ei.
Ma tahan rääkida inimesega, kellel on võimu.
Mulle ei meeldi see plaan.
Mulle ka ei meeldi see plaan.
Te olete ainult üks kari südametuid
bürokraatlikke tolasid.
Ma ei ole südametu bürokraatlik tola.
Ma olen lihtsalt inimene boksis
ja ma annan endast parima.
See on mu kuues kõne
ja ainus mida mulle öeldakse on,
et ma täidaks kindlustushüvitise taotluse.
Jah, kui te ise seda teha ei taha,
siis võin ka mina selle teie eest täita,
aga te peate ikkagi ise siia tulema
ja selle allkirjastama.
Teie boksi?
- Jah.
Ma mõistan, mida te olete pidanud läbi
elama, hr. Diamond, aga...
Teil pole õrna aimugi, mida ma olen
läbi elanud Ms. Powell.
Palun ärge karjuge mu peale.
- Kogu see süsteem on täiesti mõttetu.
Palun lõpetage minu peale karjumine.
- See on naeruväärne.
Mu 3 aastane laps on rohkem abivalmis.
- Ma olen teie sõber.
Ja nüüd ütleb arst, et tal on
kopsudes klaasvilla.
Ta kõhib. Ta kõhib lõputult.
Ma ei tea mida teha.
Tema naise sõnul on ta kopsudes nii palju
rämpsu, et ta ei saa hingata
ja nüüd keeldub kindlustusfirma
tõhusate ravimite eest maksmast.
Paluge tal helistada Tervisekaitse Osakonda.
- Seal on automaatvastaja.
Siis helistagu Andrea Gomezile linnavalitsusse.
Tänan. Tänan.
Sokolaadi kook.
Tead, mis mulle söögitegemise juures meeldib?
- Mis see on?
Mulle meeldib see, kui peale päeva,
kus miski pole kindel
ja ma mõtlen tõesti "mitte miski",
võin tulla koju ja ma tean kindlalt,
et kui ma lisan munakollase
sokolaadi, suhkru ja piima segule,
muutub see paksuks. See on suur kergendus.
Halb päev?
Millal see pirukas valmis saab?
Varsti, aga ma pean enne vahukoore
valmis tegema ja selle seista laskma.
Ma ole kohal. See on meistriteos.
Homme on mul tüdrukutega salatilõuna.
Hirmud, hirmud, hirmud.
Metroo.
Tere.
- Tere.
Kuidas läheb?
Mida daamid tellivad?
Mulle Cobb'i salat, ilma sinihallitusjuustuta.
Cobb'i salat, ilma peedita.
- Cobb'i salat, ilma peekonita.
Cobb'i salat, ilma munata.
- Hästi, öelge neile...
Kas sa kuulad hoolega, Tracy?
ütle, et *** tõstaksid pakkumise 1.85 peale.
Korda minu järel, Tracy.
1-8-5.
- Mis toimub?
Ja helista mulle kohe tagasi.
Mu assistent.
Täiesti kasutu.
Ma tean. Eile ütlesin ma Allisonile,
"Mine poodi ja too mulle
paar musti sukkpükse."
Ta tuli tagasi ja ütles
"Neil polnud."
Ma küsisin, "Kas sa mõnes teises poes küsisid?"
Ma tõesti ei tea.
Või Bloomingdale's.
Miks mitte minna Bloomingdale's-i?
jah, ma ei mõista.
Kui ma saaksin olla iseenda assistent.
Sa saad.
Lase oma assistent lahti
ja ära uut palka.
Ei, ma ei mõtle seda, Julie.
Vabandage.
Oi, need on armsad.
- Tänan.
Hästi, ütle neile 1.90 , 1-9-0 . Tore.
"1-9-0." Mida? Millega sa tegeled?
190 miljonit dollarit.
Me ostame Midtown'is maad kokku.
See on nii tore, Cassie.
Maad mille jaoks?
Majade.
Me lammutame kõik maha
ja ehitame pilvelõhkujad asemele.
Sinu maatükkide terviseks.
- Tänan.
Ja see ei ole veel kõik.
Alates eilsest olen ma meie firma asepresident
avalike suhete alal.
Ei.
- Mis tähendab palgatõusu
ja ma saan laenata pool miljonit dollarit
2% intressiga, kui ma soovin.
Tore.
- Kui sa soovid?
Kuidas sinul tööl läheb, Julie?
- Oh, see on...
Ma kujutan ette. Südantlõhestav.
- Kui kurb.
Piinarikas.
- Mitte halvas mõttes.
Vabandage mind. Oh pagan, ma unustasin.
Hallo?
Tere.
Kuule, Jules? Ma pean sind intervjueerima
oma kirjatöö jaoks.
Muidugi, Annabelle. Mul on suur au.
Helista Julie'le intervjuu pärast.
Otsi keemiline puhastus.
Leia enne neljapäeva õhtusööki.
Pidu laupäeval.
Ei.
Ma ei saa sind samal ajal juhendada,
kui ma olen sõpradega väljas.
Mille kohta see on? See artikkel?
See on meie generatsioonist, kes saab 30.
Inimestest 30 aastates. Oh, mu graafik on nii tihe.
Nii raske on selleks aega leida.
Kas meenub, et mitte mina ei taha sind näha,
vaid sina tahad mind näha?
Jah. Kas mõni hommikusöök sobiks?
Ma uskusin teda. Küll ma olen ikka loll.
Ta ütles,
"See on inimestest 30 aastates"
Mida sa lootsid?
Annabelle on alati valelik olnud.
"Julie Powell, kes oli kunagi
ajakirja Amherst toimetaja,
"keda me kõik pidasime "tõusvaks täheks",
"tegi 8 aastat juhutöid ja
jättis pooleli oma romaani,
"ning töötab nüüd keskastme
bürokraadina ühes boksis,
"üritades tegeleda 9/11
terrorirünnaku tagajärgedega."
Oh jumal, sa jätsid selle meelde? Haletsusväärne.
Ta jättis tekstist nii palju välja.
Selle eest oli pilt väga hea.
Ma nägin seal paks välja.
- Sa olid oma nägu.
Ma unustasin sulle öelda.
Kas sa tead millega Annabelle praegu tegeleb?
Sarah rääkis mulle. Ta peab blogi.
- Mille kohta?
Mis mõttes "mille kohta"?
Ta peab Annabelle blogi.
Iga mõtte kohta, mis tema
peast parajasti läbi käib.
Rumalad, maitsetud, südametud...
Mina võiksin blogi pidada.
Mul on mõtteid.
Ja sa oled kirjanik,
mida ei saa õelda Annabelle kohta.
Kui see vaid oleks tõsi.
- Sa kirjutasid ju romaani.
Pool romaani.
Ja keegi ei tahtnud seda avaldada.
Sa ei ole kirjanik enne,
kui keegi sind avaldab.
See ongi blogide puhul tore.
Keegi ei pea sind avaldama.
Lähed internetti,
vajutad enterit ja seal see ongi.
Mille kohta ma blogi kirjutaksin?
ütle mulle, sina oled ju toimetaja.
Miks sa ei võiks kirjutada sellest,
kui palju sa armastad Queensi?
See oleks väga lühike blogi.
Sa võiksid kirjutada oma töö kohta.
Kui ma peaks blogi oma töö kohta
ja kui keegi töö juurest seda loeks...
Saad aru, mis siis juhtuks.
- See on maitsev.
See on väga maitsev.
Ja pealegi on selle blogi pidamise mõte
olla eemal oma töö mõtetest.
Nagu söögitegemine aitab mul
unustada igapäevased mured.
Kirjuta siis blogi toiduvalmistamise kohta.
Ma ei ole tõeline kokk,
nagu Julia Child või Mario Batali.
Julia Child pole ka kogu aeg olnud Julia Child.
Kui ma tahaks tõelist toiduvalmistamist õppida,
võiksin ma valmistada kõik toidud
Julia Child'i kokaraamatust.
Ja selle kohta blogi kirjutada.
Mul on see raamat. Ma näppasin selle
viimane kord Texases oma emalt.
Kui ma olin kaheksane, tuli mu isa boss
meile õhtusöögile, mis oli väga tähtis sündmus,
ning mu ema valmistas boeuf bourguignon'i.
Aga see polnud tavaline boeuf bourguignon.
See oli Julia boeuf bourguignon.
Oli tunne, nagu ta oleks olnud seal,
nagu Julia oleks olnud meie köögis,
meie kõrval nagu suur hea haldjas.
Ja kõik õnnestus suurepäraselt.
Ma üritan nüüd selle asja ümber keerata,
mis on päris riskantne tegevus.
Tema muutis kõik.
Enne teda oli külmutatud toit,
konservid ja vahukommid.
Ära vahukomme küll arvusta.
Kui te midagi ümber keerate,
peab teil olema julgust vastutust võtta.
Eriti seda sorti ollusega nagu see...
See küll hästi välja ei kukkunud.
Nagu näete, kui ma seda keerasin,
ei olnud mul piisavalt julgust...
- Ta on nii nauditav.
...nagu oleks pidanud.
Aga alati saab selle uuesti tagasi panna.
Ja pealegi oled sa köögis üksinda.
Kas siin on keegi?
Pärlid. See naine kannab köögis pärleid.
...tuleb lihtsalt harjutada, nagu klaverimängu.
Mina olen Julia Child.
Bon appetit.
Bon appetit.
Bon appetit.
Julia Child on raamatu
"Prantsuse Köögi Meistriklass" kaasautor.
Bon appetit.
"Ilma teenijata Ameerika kokk."
See on midagi mulle.
Siin on väike probleem.
Ma pole kunagi muna söönud.
Ja minul on mao ülihappesus.
Küll me hakkama saame.
Ma hakkan Julia Child'i kokaraamatu
järgi valmistama toite
ja kirjutan selle kohta blogi.
Aga ma peaks seadma endale tähtaja.
- Miks?
Sest muidu läheb nii nagu
kõikide teiste asjadega, mida ma teen.
Olgem ausad, ma ei suuda midagi lõpuni teha.
Jäta.
- Aga see on ju tõsi.
Ma vist tean, mis seda põhjustab.
Tähelepanu puudus.
- Sul on tähelepanu puudus?
Jah. Sellepärast ma teengi nii halvasti kodutöid.
Oled lõpetanud?
Ma tahan öelda, et tähtaeg tuleks asjale kasuks.
Tähtaeg. "Ma armastan tähtaegu".
"Mulle meeldib see heli, millega
*** lendavad susinal minevikku."
"Pöidlaküüdi Reisijuht Galaktikas".
- Jäta nali. Ma mõtlen seda tõsiselt.
Olgu, umbes aasta.
- Aasta?
See raamat kaalub terve kilo.
Ma käin täiskohaga tööl. Vahel
jõuan koju alles kell kahksa ja...
See on hullumeelsus.
On see ikka hullumeelsus?
- Jah.
Nii, kas sa tahad teha Blog Z?
- Jah.
Olgu see Blog Z.
Siin pole kedagi
peale teenijateta Ameerika kokkade.
"Teenijateta Ameerika kokad."
Mis sa arvad?
- Mulle meeldib.
"Hakka blogima."
"JuIie/Julia Projekt."
Raamat "Prantsuse Köögi Meistriklass".
Esimene väljaanne, 1961 Simone Beck poolt,
lisaks Louisette Bertholle,
ja muidugi Julia Child, naine, kes
õpetas Ameerika süüa tegema ja sööma.
Isegi 40 aastat hiljem ei suuda
keegi seda korrata.
Väljakutse, 365 päeva, 524 retsepti.
Teostaja, JuIie Powell.
Päeval riigitöötaja,
õhtul amatöörkokk.
Riskides oma abielu, töökoha
ja kassi heaoluga,
on ta võtnud endale
meeletu ülesande.
Keegi ei oska öelda,
kui kaugele see asi jõuab.
Armas CharIie, lõpuks oleme kohanenud
ja Juliale meeldib siin.
ta tahaks siia jääda igaveseks.
Sa tead kui pahurad oskavad
prantslased olla, armas vend.
Kõik on siin nii rõõmsameelsed.
Aga Julia oskab kõigis head pooled välja tuua.
Nii armas.
Ta usub, et prantslased on
maailma toredaim rahvas.
Ma tunnen end prantslasena.
Ma tunnen nii.
Võib-olla sa oledki.
Siiajäämise vastu poleks
mul endalgi midagi.
Tore, et tulla saite.
Paul, palju õnne. Suurepärane näitus.
- Tänan väga, Jack.
Jack Donovan, see on minu naine Julia.
See on suurepärane näitus, Paul.
- Tänan.
Ma olen sinu üle uhke.
- Tore.
Prantsuse inimesed söövad prantsuse toitu!
Iga päev! Ma ei saa sellest üle.
- Jah söövad.
Sa tead, et armastan sind nii väga,
et lasen sul esimese suutäie võtta.
See on nii maitsev.
- Enne kui ma... See on ju maitsev?
Mis sa arvad, mida ma tegema hakkan?
Mis mõttes?
Ma tõesti ei tahaks enam
riigiametnikuks tagasi minna.
Kas ma ei peaks endale
mingit tegevust otsima?
Siin ei tee naised midagi.
See pole üldse minu moodi.
- Ma tean.
Ma nägin saatkonna teadetetahvlil
kübaravalmistaja kursuse kuulutust.
Sulle meeldivad ju kübarad.
Jah, meeldivad.
Mida sa tõeliselt teha tahaksid?
Süüa.
Seda meeldib mulle teha.
- Ma tean.
Ja seda oskad sa hästi. Vaata ennast!
- Seda oskan ma väga hästi.
Ma paisun sinu silme all.
Ma mõtlesin võtta bridzi tunde.
Sulle meeldib bridz.
- Jah, mulle meeldib bridzi olemus.
Neli punkti ässa eest,
kolm punkti kuninga eest,
kaks punkti emanda eest ja üks punkt poisi eest.
Ja varjake oma kaarte.
Kas teil on mõnda inglise keelset
Prantsuse kokaraamatut?
Kahjuks mitte.
Müüja. Ta...
ei teadnud... Sest ei olegi olemas inglise
keelset Prantsuse kokaraamatut.
Mul on ainult Irma Rombaueri
"Toiduvalmistamise Rõõm",
mis on hea kokaraamat,
aga seal pole Prantsuse kööki.
Siis ma palusin oma sõpra Avis De Voto't,
et ta otsiks Ameerikast...
Just.
Mulle tundus, et räägin
teiega prantsuse keeles!
Mu jumal!
Mis meil siin on?
See on raamat...
- Minu memuaarid.
Vaata.
Fantastiline! Aga see on prantsuse keeles!
Küll sa hakkama saad.
- Tänan kallis.
Ma püüan...
Palju õnne sünnipäevaks mulle.
Palju õnne sünnipäevaks.
Mida see tähendada võiks?
- Mis?
"Pese koivad."
- Ei, "leota". Leota koivad.
Vaata, aga siin...
- Kus?
"Või sees." Seda ma tean. Aga see...
"Leota koivad või sees
ja siis pane..."
Mis sõna see on?
Kana!
- Just. Kana.
"Kuni ta seda enam ei talu."
Nii küll siin öeldud ei ole.
- On küll.
Ma näitan sulle pärast sõnaraamatust.
Ma võin kogu retsepti koos sinuga läbi vaadata.
Äkki ma võiks minna kokkade kooli?
- Miks mitte?
Ma mõtlen tõsiselt.
- Mina samuti.
Mu jumal.
Mis siis, kui sa poleks minusse armunud?
Aga ma armusin.
Eile oli teisipäev, 1. august, 2002.
Esimene päev. 364 päeva veel.
Ma keetsin artisokke hollandaise kastmes.
Selleks tuleb sulatatud võid
kloppida muna kollastega
kuni ta läheb paksuks.
Ning ma tahan öelda, et pole olemas
midagi parmat kui või.
Mõelge selle peale.
Iga kord, kui te midagi
meeletult head maitsete
ning küsite "Mis see on?"
on vastuseks alati "või".
See on võrratu.
Sellepärast, et teda on
klopitud kuni alistumiseni.
Kui maakera peaks 30 päeva pärast
tabama meteoriit,
kavatsen ma kogu selle aja veeta võid süües.
See on otsustatud.
Iialgi ei saa olla liiga palju võid.
24. august, 11. päev.
Kas sa mõtled niimoodi, kui ütled:
"Ära prae korraga liiga palju seeni"? Kas nii on paras?
353 päeva veel. Jube päev töö juures.
Üks vanem daam, kes muidu kärbselegi ei tee liiga,
nimetas mind mõttetuks kapitalistist petiseks.
Aga kui ma tulin koju ja küpsetasin kana
koore, seente ja portveiniga,
oli see tõeline joovastus.
Muide suur uudis on see,
et ma olen terve oma elu seeni
valesti valmistanud.
Kui panete pannile korraga liiga palju seeni,
siis *** ei lähe pruuniks.
Kas saite aru, kes iganes seda loeb?
See meeldib teile kindlasti.
22 päev.
See on väga hea viigimarja moosiga.
Ma kaotasin eile Dean & DeLuca poes
reaalsustaju ja kulutasin poole oma palgast.
Ning esimene asi, mida ma
metroosse jõudes mõistsin,
koos oma toiduainete, kassiliivakoti,
oliiviõlipudeli ja suure oksakimbuga,
et need oksad polnud üldsegi hea mõte.
Vabandust.
Need torkisid inimesi näkku ja
ma ise higistasin nagu siga.
Mis pole ka ime, kuna ma olen tegelenud ainult
toidutegemisega ning unustanud igasuguse sportimise.
Siis jõudsin ma koju ja sain oma
ema tohutu usalduse osaliseks.
Ütle mulle veelkord miks sa seda teed...
Blogi.
- Kuidas iganes seda nimetatakse.
See on reziim, ema. Nagu võimlemine.
See ainult lisab survet.
- Mis survet?
Sa käid täiskohaga tööl,
sul on abikaasa
ja nüüd jaurad sa selle blogiga.
See on nagu AA klubi.
- Mida sa öelda tahad?
See hoiab mind iga päev tegevuses.
Kuidas sa selliseid väljendeid tead?
Kallis, kas sa oled alkohoolik?
Ma tahan öelda, et mulle tuleb kasuks,
kui mul on lühiajalised eesmärgid.
See on lihtsalt tobe.
Kes seda blogi loeb?
Inimesed. Inimesed kindlasti loevad.
Sa ise otsustasid seda teha
ja kui sa seda ei tee, siis
mitte keegi ei pane seda pahaks.
Vastupidi. Ma alles alustasin
ja ma ei saa pooleli jätta.
See on ainus, mis mul on.
Hallo?
Vastik telefon.
Kuule, see pole sugugi ainus, mis sul on.
Ma tean. Ma ei mõelnud seda nii.
Eile keetsin ma muna.
See tundus parim, mida teha
peale teist kõige õudsamat tööpäeva.
Selgita palun, kuidas sa
pole oma elus ühtegi muna söönud.
Ma olen söönud - näiteks koogi sees.
Ma pole söönud "paljast" muna.
Ma olin väga põikpäine laps.
Vesi keeb.
Millegipärast oli mul arusaam,
et muna keetmine on väga lihtne.
Aga ma eksisin sügavalt.
"Ettevaatlikult pöörake puulusikaga
muna valge ümber kollase
"kahe kuni kolme sekundi jooksul." Kohe!
Jälk.
Äkki pole munad värsked.
Julia ütleb, et munad peavad olema värsked.
*** on värsked.
Ära nüüd ägestu!
Ma lihtsalt tsiteerin Juliat.
Me sebisime kolmekesi ümber poti,
kuni me lõpuks asjale pihta saime.
Valmis.
Oi kui armas.
Ja ma sõin oma elu esimese muna.
Ma arvasin, et munad on libedad
ja ligased, aga see maitseb nagu
juustu kaste. Nämm.
Julia Child, sa oled nii hea.
Terviseks.
Ning ma tahan kiita ka veini.
Mis sa arvad, kas Julia teab sinust?
- Ma loodan.
Ma unistan, et ta tuleb kunagi õhtusöögile
ja ma näitan talle oma uut sidruni riivi.
Me saame väga lähedasteks.
Tegelikult ei tea minust mitte keegi.
Tundub nagu ma saadaks oma sõnumeid
suurde tühjusesse.
Mulle meenus Annabelle blogi.
Oled sa seda hiljuti lugenud?
Jah.
See on naljakas.
- On või?
Ta käib ühe rikka mehega, kellel on lennuk.
Ta nimi on Lester.
Ja *** teevad seda õhus.
Inimestele meeldib see. See on suur hitt.
Mida see tähendab,
kui sulle ei meeldi su sõbrad?
See on täiesti normaalne.
- Meestele meeldivad nende sõbrad.
Me ei räägi meestest.
Kes rääkis meestest?
Möödunud on viis nädalat, 47 on veel jäänud
ja ma tunnen ennast suurepäraselt.
Vahel ma mõtlen, kas keegi
seda blogi üldse loeb?
Aga ma olen kindel, et loeb.
Või siiski?
Keegi?
Ernestine, mulle tuli kommentaar.
Minu ema. See ei lähe arvesse.
Täna me õpime keetma mune.
Kõigepealt tuleb veenduda,
et muna on värske.
Ma lootsin, et...
Teate, midagi edasijõudnud kokkadele,
Madame Brassart.
Aga te pole ju edasijõudnud kokk.
Aga ma tean, kuidas muna keeta.
Kas te teate kuidas pardilt luid eemaldada?
Ei, aga see on just see,
mida ma tahaksin õppida.
Meil on ka üks teine kursus,
aga teile see ei meeldi.
See on professionaalidele.
Ma usun, et teile see ei sobi.
Kõik mehed.
Ja väga kallis.
Ma ei usu, et te sellist hinda
olete valmis maksma.
Kui palju?
Sibul on nüüd valmis, aga...
Kõigepealt peaksite te
nuga hoidma niimoodi.
Kergelt randmest. Pöial jätke siia.
Käsi ja nuga saavad üheks.
Ja teist kätt peate te kaitsma.
Te peate lõikama ainult sibulat, eks?
Mitte ennast.
- Jah.
Ja siis panete te põidla siia
ja teised sõrmed niimoodi.
Jule?
Kas sulle ei tundu,
et sa oled pisut üle pingutanud?
Sa oleks pidanud nägema,
kuidas need mehed mind vaatasid.
Nagu ma oleks mingi kergemeelne
koduperenaine, kes lihtsalt aega surnuks lööb.
Olgu...
Kuhu sa lähed?
- Ainult mitte siia.
Oled näljane?
- Ei.
Hästi.
Ta-da!
Väga tubli, Madame Child.
Hea Avis,
Ma olen juba kolmandat nädalat Le Cordon Bleu's
ja ma olen tõelises joovastuses.
Igal hommikul ärkan ma 6:30,
Ma olen üleval!
7:30 olen ma juba põllega klassis
ja koorin kartuleid.
Siis me keedame puljongit ja fileerime kala.
Me garneerime tuvisid.
Me valmistame saiakesi nii suure koguse võiga,
et seda nähes jääb süda seisma.
Minu õpetaja liigub nii kiiresti,
et vahel olen ma omadega sassis.
Aga ma olen teistest õpilastest,
kes kõik on mehed, omajagu ees
ja *** olid väga ebasõbralikud,
kuni *** mõistsid, et olen kartmatu.
Mõnikord sain ma sama
kiiresti hakkama kui nemad.
Hommikune vahetus lõppeb 12:30 ja siis
lähen ma koju Paulile lõunat valmistama.
Siis teeb Paul väikese uinaku.
Ja peale lõunalt läheb ta tagasi saatkonda
ja mina lähen tagasi kooli.
Teil peab olema uhmer ja uhmrinui.
Isale kahjuks väga ei meeldinud,
et ma kokkade kooli läksin.
Ta pakkus mulle raha, et saaksin
endale koka palgata.
Tundke rõõmu! Nautige! See on tähtis.
Ma olen ilmselt ainus ameeriklane Pariisis,
kelle arvates toiduainete ostmine
on sama tore kui kleidi ostmine.
Ilmselt arvaksite sama,
kui kui elaksite maal,
kus miski ei sobi teie mõõtudega.
Muide, kas teadsite, et kui te
liha ei kuivata,
siis ta ei pruunistu korralikult?
Irma Rombauer ei maini seda kordagi oma
raamatus "Toiduvalmistamise Rõõm".
Avis, ma olen seitsmendas taevas.
Ma olen terve elu endale ametit otsinud...
Head sõbrapäeva.
- ...ja lõpuks selle leidnud.
Me kohtusime Ceylon'is OSS üksuses.
Alguses ta ei märganud mind üldse.
Pole tõsi.
Ma märkasin su jalgu kohe.
Oh sind võllarooga.
Kõik naised olid tema järgi hullud.
- Kas sa saad neile seda ette heita?
Aga siis saadeti meid Hiinasse.
Toit on suurepärane.
Julia.
Kui su kursused läbi saavad,
siis hakkad sa ise Cordon Bleu's õpetama.
Ma ei usu.
Kooli direktriss vihkab mind!
Lõpeta.
Keegi ei saa sind vihata.
Tõsi, aga tema vihkab.
Kas te olite spioonid?
Ei. Jah. Ei.
Miks nii salalik?
Te olite strateegilises üksuses
ja ei olnudki spioonid?
Ma olin kõigest arveametnik.
Aga Paul? Paul varustas kindral Mountbatten'i
kõiki sõjalisi objekte.
See polnud...
Tema võitis üksinda meie eest sõja.
Ma olin sunnitud.
Ja siis, ükskord Hiinas
sõpradena õhtust süües
armusin ma Juliasse.
Siis sai mulle selgeks, et Julia on see õige.
Julia, sa oled või minu leival
ja minu elu mõte.
Ma armastan sind, kallis.
Head sõbrapäeva.
Armas Charlie,
Julia oma pliidi ees on
sama vapustav vaatepilt
nagu timpanimängija
sümfooniaorkestris.
Ahju uks avaneb ja sulgub nii kiiresti,
et sa vaevu jõuad märgata,
kuidas lusikas lipsab potti
ja sealt maitsmiseks tema suhu.
Nagu laitmatu rütmimäng trummidel.
Siis võtab ta palja käega,
keeva vee potist välja cannelloni
ning hüüab,
"See on tuline nagu
jäik peenis".
Ta ütles nii?
Julia Child ütles "Tuline nagu..."
- Ma tean, ma olen sokeeritud.
See on kirjast, mille Paul Child
kirjutas oma kaksikvennale Charlie'le 1949,
kui Julia oli just alustanud
oma õpinguid Le Cordon Bleu's.
Nii et Julia and Paul, tegid kõvasti...?
Ma tean.
- Mida?
Et inimese seksuaalelu kohta ei saa
hinnangut anda ainult välimuse järgi.
*** armastasid teineteist nii väga.
Terav kaste minu lugejalt.
Ja täna tuli 12 kommentaari lugejatelt,
keda ma üldse ei tundnud.
Suur tänu kõigile ustavatele lugejatele.
Ma olen valmistanud 47 päevaga 65 retsepti.
Kahe kuuga olen valmistanud
103 retsepti.
Näeb välja nagu keeks.
Järgmiseks tuleb Merevähi Thermidor,
ja ma pean sooritama mõrva
ning rebima ta tükkideks.
Kuidas ma seda teen?
Eile öösel hakkas minu öökapi raadio,
mis tavaliselt summutab
mööduvate veoautode müra,
minuga rääkima. Ja ta ütles,
"Merivähi mõrvar.
"Merivähi mõrvar, merivähi mõrvar."
Üks lugejatest soovitas
merivähki mitte külmutada,
kuna see muudab liha tuimaks.
Siis tuli teine kommentaar, mis soovitas:
"Tapa see merivähk ära."
"Võta nuga ja tee seda."
See on elus!
Eric.
Oh jumal.
"Märkus elusate vähkidega tegelemiseks.
"Kui sa ei soovi vähki elusalt
aurutada, siis...
"torka noa otsaga talle
kahe silma vahele."
Oh Julia, oleks see vaid nii lihtne.
Merivähi mõrvar.
Eric.
Mine ära.
Sinust pole mingit kasu.
Ma pistan *** lihtsalt vette,
panen kaane peale ja ongi kõik.
Hästi.
Nägemist.
Vabandust.
On kõik hästi?
Olgu peale, poisid.
Uus seriff lõi korra majja.
Merivähi mõrvar.
Kõik on kontrolli all.
Sa oled pühak.
Tänan sind.
Tänan.
- Pole tänu väärt.
Ma ei saa.
- Saad küll.
Ei saa. Mul on nii palju tegemist.
- Saad küll.
Eric, ma ei saa.
Eric.
- Anna veel üks.
Veel üks.
- Hästi. Mine, mul on palju tegemist.
Välja!
-Suur tänu.
-Kuidas läheb?
Palju õnne sünnipäevaks.
Hästi, rõõm sind näha.
Tort.
Bon appetit.
Palju õnne, Julie.
Palju õnne sünnipäevaks.
- Tänan, kallike.
Tore, et tulite
Teate, mis on hämmastav?
Kui Julia ja Paul kohtusid, siis Julia oli neitsi.
Tõesti?
Ta oli peaaegu 40.
Tõesti?
- Kuidas sa seda tead?
See olid kirjades, mis Julia kirjutas
oma sõbrannale Avis De Voto'le
ja Paul kirjutas oma vennale.
Sealt pole midagi välja jäetud.
Kui *** abiellusid,
ei osanud Julia isegi muna keeta.
Kas pole hämmastav?
Tõesti?
Hautatud kurgid on võrratud.
- Need on head.
Ma olen temast nii lummatud.
Ta on lummatud.
See on hea, et sa oled,
sest see on nii maitsev.
Tõsiselt hea.
Nautige, sest need vähid on pagana kallid.
Miks sa ei pane PayPal'i
makseteenust oma kodulehele?
Inimesed saaksid sulle
soovi korral raha saata.
Hea mõte.
Sulle on fännid ja *** armastavad sind.
Kas mul on fännid?
Jah on.
Aga ma ei saa ju nendelt ometi raha küsida.
- Miks mitte?
Pane see PayPal oma kodulehele.
Siis saame me rohkem vähke süüa.
Kõvemini!
- Kolmkümmend.
Palju õnne, kallis.
Tänan.
Just nagu Julial.
Tema omad olid ilmselt ehtsad.
Need on ilusad.
Ma aitan need sulle kaela panna.
Proovime niimoodi.
Kuidas on?
Ma olen 30.
Ma kartsin, et see on hull tunne,
aga tänu sulle ja Juliale,
tundub nüüd, et saan hakkama.
Sööme kooki.
Kuidas teile see kook meeldib?
Kuule.
Ma lähen ära voodisse.
Ernie, minu vähi blogis on 53 kommentaari.
Ole vait.
Julie Powell.
- Kas ma pean teiega rääkima,
kui mul on probleem?
Jah. Mis probleem teil on?
Liiga palju toitu ja liiga vähe seksi.
Eric, see pole naljakas.
Minu arust küll on.
Olgu pealegi.
Uudist tead?
- Mida?
Sinu blogi on kolmas oma
populaarsuselt salon.com-is.
On või?
- Täpselt nii.
Hurra!
Ma arvan, et iga kommenteerija kohta
on veel sadu lugejaid,
kes ei kirjuta midagi.
Seega on olemas grupp inimesi,
kes oleks nagu minuga seotud.
Omal moel *** vajavad mind
Juhul kui ma lõpetaks kirjutamise,
siis saaksid *** pahaseks.
*** ilmselt võtaksid mürki või
teeksid muul moel enesetapu.
Julia.
Kas sa valmistad ikka veel kübaraid?
Oh ei, ma lõpetsain sellega.
Aga ma hakkan varsti lõpetama
Cordon Bleu'd.
Ma ei suuda leida seda pagana naist,
et kokku lepida testi aega.
Madame Brassart?
Kas te räägite temast?
Ta on igavene mõrd.
See on tõsi.
Ta on ainus inimene maailmas,
keda ma tõesti ei talu.
Ta ei ole ainus inimene, keda ma vihkan
Kas te tunnete teineteist?
Te peaksite. Julia Child, Simone Beck.
Simca.
- Simca, rõõm tutvuda.
Ja see on minu sõbranna Louisette Bertholle.
Uskumatu, et te pole varem kohtunud.
Simca ja Louisette kirjutavad kokaraamatut.
Ameeriklastele.
- Tõesti?
Miks sa seda tobedat testi pead tegema?
Et saaksin diplomi. Siis ma saan õpetajaks.
Sul pole õpetamiseks diplomit vaja.
Sul on vist õigus.
Avis ütles sama.
- Kes on Avis?
Mu sõber, Avis De Voto,
kes elab Cambridge'is, Massachusetts'is.
Ta on väga tark.
Aga ikkagi tahaksin ma diplomit.
Ma olen vanamoodne.
Ma ei tea, mida teha.
Aga kirjutage sellele hirmsale
Madame Brassart'le
ja ähvardage teda.
Ähvardan teda? Millega?
Ameerika Ühendriikidega.
Just!
Öelge talle, et Ameerika
suursaadik soovib isiklikult,
et te eksami teeksite.
Oh ei.
Ma ei saa seda teha!
Ameerika suursaadik.
Ma vaevu tunnen teda.
Muidugi saad.
Lugupeetud Madame Brassart,
kõik inimesed Ameerika saatkonnas,
kaasa arvatud minu hea sõber suursaadik,
oleksid väga üllatunud, kui mind ei
lastaks eksami sooritamisele.
Kirjutage järgmised retseptid:
Oeufs mollets,
Cotelettes de veau en surprise,
et creame renversace au carameI.
Cotelettes de veau en surprise.
Mul polnud õrna aimugi, mis asi on
veal en surprise.
Ma küpsetasin seda klassis.
See on kotis vasikaliha seentega.
Paberkotis. See ongi üllatus.
Sa avad koti ja oh üllatust!
Ma ei ole kunagi eksamil läbi kukkunud.
Ma olen eeskujulik õpilane.
- Sa võid paluda see eksam uuesti teha.
Kas võin?
- Muidugi.
Vahepeal võid aga koos meiega õpetama tulla.
Pagan!
Kas on tõsi, et te plaanite
õpetajaks hakata?
Jah, me hakkame Pariisis ameeriklastele
söögitegemist õpetama.
Proua Child, ma pean teile ütlema,
et teil pole söögitegemise talenti.
Aga ameeriklased sellest küll aru ei saa.
Nüüd hakkame me tegelema kallerdistega.
Kallerdis on lihamaitseline ollus.
Kas kõlab isuäratavalt?
Ma ei imesta, et keegi.
enam neid ei valmista.
Tuleb võtta vasika jalg,
mille ma sain tänu oma abikaasale,
ja keeta seda seni,
kuni köök haiseb nagu laut.
Siis lasta tal tarduda külmikus
ja keerata see taldrikule.
Julia Child'i jutu järgi
peaks see olema lihtne.
Ainus, mis ma võin tema jutu kohta
häbenemata öelda, on et
see mõrd valetab.
Kurat.
Kurat!
- Palju neid kallerdisi veel on?
Seitse.
Keegi ei saa teada,
kui sa need tegemata jätad.
Pole ju olemas mingit kallerdise poliseid,
kes sind kontrolliks.
Sa võid ju valetada.
Ma lihtsalt ei suuda.
Julia saab teada. Tundub nagu ta
vaataks ja ma olen tema mõju all.
Tänu temale saab minust
palju parem inimene.
Jäle! Vaata seda kraanikaussi!
Mulle ei meeldi siin!
Kas sa lasid midagi kraanikausist alla?
Sulle ei meeldi siin?
Kuidas sellises köögis
üldse süüa saab teha?
Pole ime, et mu vorm ära lagunes.
Kas meil ummistuse likvideerijat on?
Juhul kui sa seda ostnud oled.
Kas lisaks kõigele pean ma
ka torupuhastajaid ostma?
Praegu sa küll Julia Childi
mõju all pole.
Mis sii kui ma õigeks ajaks valmis ei saa?
Siis ma olen raisanud terve aasta oma elust.
Pealegi hakkan ma paksuks minema.
Paksuks?
- Lisaks kõigele,
pean ma pardi luudest puhastama.
Millal?
- Mingil hetkel.
Kas sa üldse tead, kui raske on pardi puhastamine?
- Ei.
Muidugi mitte.
Te kindlasti mäletate, et paar
päeva tagasi tabas mind
kallerdiste valmistamisel suur tagasilöök.
peale mida ma lubasin saada
paremaks inimeseks.
Kuid siis, kui ma sidusin kokku
pouletrati la normande,
mis on maksa ja toorjuustuga
täidetud röstitud kana,
kukkus see põrandale ja
tekitas suure segaduse.
Mind tabas uus tagasilöök...
Hullem kui eelmine.
Ma ei oska isegi siduda.
Ja ma nutsin nagu väike laps.
Ma olen käpard.
Ma võtan.
Hallo?
Jah, kes räägib?
Kas te saate korraks oodata?
Ma vaatan, kas ta on kodus.
Palun oodake.
Kuule, see on üks ajakirjanik.
Ta tahab sinuga lugu teha.
Tõesti?
Kas ma palun tal tagasi helistada?
Ei. Ma räägin temaga.
Hallo?
Jah?
Kelle te tahate õhtusöögile tuua?
Muidugi mitte.
Ma tean väga hästi, kes ta on.
Kes?
See oleks tore,
see oleks suurepärane.
Nägemist.
Kes?
- Arva ära, kes õhtusöögile tuleb?
Mu jumal.
"Les Trois Gourmandes" auks.
Üks kõigi ja kõik ühe eest.
Just!
Hästi. Mul kulus nii palju aega
nende retseptide meetermõõdustikust
ümber muutmiseks.
Kogused pole olulised.
- Muidugi on!
Kindlasti on.
See oli meil üks suurimaid vaidlusi,
kui me Louisettega oma
kokaraamatu kallal töötasime.
Mis nüüd lõpuks on valmis.
Ja saadetud kirjastajale.
Me saame Simcaga varsti kuulsaks.
Me oleme järgmised staarkokad.
Võib-olla. Hästi.
Pöörame nii...
Kas ma saan aidata?
Jah. Nii on parem.
*** tulid varem. Ameeriklased!
Armas Dorothy,
sinu õde JuIia on nüüd kokkade õpetaja.
Meil on kolm õpilast, kes maksavad
2 dollarit iga tunni eest.
See katab vaevu toiduainete kulud,
aga keda huvitab...
Simca, Louisette ja mina oleme
"Les Trois Gourmandes" (kolm gurmaani).
Vahel oleme me
"Les Deux Gourmandes" (kaks gurmaani),
sest Louisettel on migreenihood
ja ta käib tundide ajal arsti juures.
Mul on väike peavalu.
Sa kohtad neid mõlemaid,
kui tuled järgmisel kuul siia,
muidugi juhul kui Louisettel
pole parajasti kõhuvalu.
Perfektne Ja isegi kui pole,
siis ärge kunagi vabandage.
Ei mingeid vabandusi.
Louisette lahkus jälle,
seekord kõhuvaluga.
Ja eile läks ta
klassist ära enne, kui oli
shokolaadikreemi valmis teinud.
Ma ei usu, et see oli
ainus vaba hambaarsti aeg.
Vaata hoolega, et me
Dorothy üles leiaksime.
Sinu õde on võimatu mitte märgata.
Ma ei näe teda!
Siin ta on.
- Dorothy!
Tere, Julia! Ma igatsesin sind!
Rõõm näha...
Paul!
- Tere kallis.
Ma käisin ookeanikruiisil!
Ja ei jäänud kordagi merehaigeks!
- Tubli! Kuidas su jalad on?
Inimesed kukkusid mu ümber, nagu kärbsed!
Vaata.
- Mu jumal.
Vaadake seda.
Iga päev ma mõtlen ainult toidust
ja igal öösel näen seda unes.
See on tõsi.
Kui ma köögis ei istuks,
siis ma ei näeks teda kunagi.
Eelmine nädal nägin ma unes, et
valmistasin meie isale cassoulet'd.
Talle see muidugi ei meeldinud.
Ta ei saa sellest aru.
Mul on temast päris kahju.
Ta tahtis nii väga, et
jääksime Pasadenasse,
ja abielluksime vabariiklastega
ning sigiksime nagu küülikud.
Miks me seda ei teinud?
- Sest me oleme liiga pikad.
Paraku on see tõsi.
Ära sa isa poliitika pärast küll arvusta.
Ei.
- Muidu ei maksta ta enam meie arveid.
Ma ei saa midagi lubada.
Talle meeldib senaator McCarthy.
- Ma tean.
Pasadena.
Jinx.
Dort, proovi Brie't.
Kas see on Brie?
- Jah.
Kas see pole parim juust,
mida sa oma elus saanud oled?
Jah!
Vastus on "jah".
Ma küsisin Chez la Mare Michel peakokalt
endale beurre blanc retsepti.
Beurre blanc. Mis asi on beurre blanc?
Valges veiniäädikas lahustatud või.
- Ma armastan võid.
*** tuleb koos vahustada
ning äädikas olev hape
töötleb piima selliselt,
et või muutub sulamise
asemel selliseks
kreemjaks, kergeks, vahutavaks,
millel on selline vaevu hoomatav...
Pikantne.
See on pikantne.
Pikantne?
Jah.
See on...
mees, kellega ma abiellusin.
Igatahes,
sobib see suurepäraselt kalaga.
Ma valmistan seda sulle.
Suurepärane
Ja, Dort, me viime su peole.
Tõesti?
pealegi on seal üks mees, keda
ma sulle tutvustada tahan.
Ma usun, et ta...
Ta on...
Ta on väga pikk.
Pardon?
- Ta on väga pikk.
Erakordselt pikk.
- Ma olen erakordselt pikk.
Aga tema on veel pikem.
See on tore.
Hästi.
Päris hea.
Aga mitte suurepärane.
Tere tüdrukud. Kas keegi soovib midagi?
Jah.
Võtke ise. Tapenade on väga hea.
Julia, seal sa oledki.
John!
Kus su õde siis on?
Ta on seal. Tere John.
Tere Paul.
- Seal.
Me rääkisime talle sinust palju.
Ma ei tahaks nende vestlust katkestada.
Ta just kohtus Ivan Cousinsiga.
Ma ei usu iialgi, et ta
Ivan Cousinsiga jalga laseks.
Armsad külalised...
John, see on armas.
Ma pole sellist pulma enne näinud.
Väga tore pulmapidu.
- Tänan, paps.
Mulle see abielu väga ei meeldi.
Ega sa meie abielu kah
alguses heaks ei kiitnud.
Tõsi.
Kuidas saatkonnas läheb, Paul?
Hästi. Tänan, Phila.
Tegelikult mitte kõige paremini, sest
meie raamatukogu eelarvet vähendati 90%.
Tundub, et senaator McCarthyl
on väga pikad käed.
Senaator McCarthy on mees,
kes teab mida teeb.
Mulle sellised mehed meeldivad.
Me tunneme mitmeid inimesi, kes on
peale pikka riigiteenistust
ilma ühegi põhjuseta oma töö kaotanud.
Paul pidi tegema nimekirja kõikidest
raamatutest saatkonna raamatukogus.
Kas sa tahad öelda, et Prantsuse
valitsus on meie omast parem?
Kas me tantsime?
Palun tantsi minuga.
Vabandage meid.
Sa ju ütlesid, et kavatsed
sellest mitte rääkida.
Ma ei õpi kunagi.
Kus mu kallis on?
Klopib siin.
Mis õhtusöögiks on, majonees?
See on hea.
- Eks ole hea?
Väga, kiri sinu õelt.
- Ma saadan selle retsepti Avisele.
Mulle meeldib see väga.
See on läbimurre.
- Täpselt nii see maitseb.
Dorothy on rase.
Paul.
Kas pole tore?
Jah.
Hästi.
Ma olen nii õnnelik.
- Ma tean.
Ma tean.
Enne muna kollase lisamist
tuleb kaussi pisut soojendada.
See muudab kogu asja.
Lollikindel majonees. Täiesti lollikindel.
Ma kirjutasin selle üles.
Kas te pole nõus?
- Majoneesi kohta? Oleme nõus.
Ma olen kindel, et sul on õigus.
Minu moto on teaduslik lähenemine.
Julia.
Meil on üks väike probleem.
Meie kokaraamatu kirjastaja...
...arvab, et see pole inglise keeles.
Aga see raamat on ju inglise keeles.
*** saatsid selle tagasi.
*** soovitasid, et kui
me tahame jätkata,
peame me leidma kaastöötaja,
kes suudaks olemasoleva materjali
teha mõistetavaks ameeriklastele.
Kas sa oleksid nõus, Julia?
Kas ma teeks seda?
Jah.
Nüüd mängime me mängu
"Arva ära, kes tuleb õhtusöögile."
Sellel kolmapäeval võõrustan
ma väärikat külalist.
Vihje number üks.
Vahe minu ja Julia Childi vahel
väheneb tuhande ühiku võrra.
Tuhande võrra.
Ei, see ei ole Amanda Hesser
New York Timesist,
ega Nigella Lawson ega Ina Garten.
Aga siin on teine vihje.
Ma valmistan boeuf bourguignon'i,
mida valmistas meie auväärne külaline,
kui oli esimest korda lugenud
"Prantsuse Köögi Meistriklassi".
Boeuf bourguignon.
Julia Childi boeuf bourguignon.
Kuna keegi ei arvanud meie salapärast
külalist ära, siis ma ütlen ise.
See on Judith Jones,
kes oli kunagi
Julia kokaraamatu vastutav toimetaja.
See on naine, kes tundis ära
ajaloolise käsikirja.
Kuna ta on juba eakas ja ilmselt pole
enam harjunud õhtul hilja sööma,
siis valmistan ma hautise juba eelmisel õhtul.
Ja seda valmistades tunnen,
kuidas ma Juliaga läbi
aja ja ruumi kontakteerun.
kasutades spirituaalseid ja müstilisi kanaleid.
Kuigi ma vist lihtsalt räägin iseendaga.
Kui kaua selle valmistamiseks kulub?
- Kaks ja pool tundi.
Tere tulemast.
Mina olen Julia Child.
Täna valmistame me pühade praadi
ehk les fates d'holiday.
Alustame pooleldi puhastatud kanaga,
mida nimetatakse poularde demi-desossee.
Kõigepealt eemaldage maks ja
praadige seda sibulaga.
Või tehke maksvorsti, mida saab
määrida soolaküpsisele.
Ritz'i soolaküpsis sobib hästi.
Soolaküpsis.
Või hoopis andke maks oma kassile,
*** armastavad maksa.
Hoidke maks alles.
Hoidke maks alles.
Nüüd pange kana kõhuli
ja lõigake mööda selgroogu sabaotsani.
Pagan!
Nüüd see siis juhtus,
ma lõikasin sõrme.
Pole hullu midagi.
Köögis juhtub ikka aeg-ajalt õnnetusi.
Me pole varem esmaabist rääkinudki.
Kõigepealt tuleb peatada verejooks.
Parim viis seda teha on põllega.
Tõstke käsi pea kohale.
Ma soovitan naturaalseid vahendeid,
nagu näiteks kanamaks.
Veel üks põhjus maks alles hoida.
Oh jumal, see hakkas tuksuma!
Miks te kõik tiirlete?
Tundub, et ma jään nüüd magama.
Bon appetit.
Ei, ei!
See on üks igav retseptide kogum.
See ei lähe mitte.
Ma pean enamuse välja viskama ja
otsast peale alustama!
Sellest peab saama Prantsuse kokaraamat,
neile ameeriklastele,
kelle pole oma isiklikku kokka.
Kelle pole teenrit.
Kas see on õige sõna?
Teenrita.
Ma arvan, et see on õige sõna.
Julia?
Mis siis kui me peame Pariisist lahkuma?
- Miks me peaks Pariisist lahkuma?
Sest mind määrati siia neljaks aastaks.
Siis on meil veel ju aega.
Kaheksa kuud.
Sellist kokaraamatut küll kaheksa
kuuga valmis ei saa.
Ei, aga kahe aastaga saaks.
Julia.
Mis siis, kui mind saadetakse kuskile mujale?
Kas *** on selleks võimelised?
Jah.
*** ei hooli minust.
Paul. Muidugi hoolivad.
Tegelikult mitte.
Kui me Pariisi ei saa enam jääda,
siis ma postitan leheküljed
Louisette ja Simcale
ja nemad saavad mulle jälle tagasi saata.
Selleks ongi ju postisüsteem ja
kopeerpaberid välja mõeldud.
Ma võin ka Pariisi rongi peale hüpata,
kui meil tekib vajadus
kolmekesi koos tööd teha.
Või õigemini kahekesi, sest
Louisette ei tee peaaegu midagi.
Aga me jääme ju Euroopasse?
On mul õigus?
Raske öelda, arvestades
praegust poliitilist õhkkonda.
Senaator McCarthyle ei meeldi
meiesugused inimesed.
Miks? Mida me teinud oleme?
Midagi, aga asi pole selles.
Asi on selles, et me olime Hiinas.
Ja sellest piisab.
Aga praegu oleme me siin.
Sul on õigus.
Sinu raamatu terviseks.
Prantsuse Köök Kõigile!
Või Kodune Prantsuse Köök.
Kumb variant sulle meeldib?
Mulle meeldivad mõlemad.
Armas Avis, siin on osa meie
kokaraamatu kastmete peatükist.
Sa võid seda näidata ainult siis,
kui oled täielikult veendunud,
et see isik ei ole
kuidagi seotud kirjastamisega.
On inimesi, kes on üle kõige huvitatud
minu hollandi kastme retsepti varastamisest.
Jäime hiljaks! Ei tea kas ta on veel seal?
Louisette? Muidugi on,
see on ju tema maja.
Ma tegin nalja.
Milles üldse asi on?
- Louisette ei öelnud.
Ta ütles, et see on üllatus.
Äkki ta loobub meie projektist?
See oleks tore.
Julia.
- Aga see oleks ju tore.
Mu sõbrad, see on Irma Rombauer.
Proua Rõõm?
Raamatu "Toiduvalmistamise Rõõm"
kirjutamine võttis aega ühe aasta.
Ainult aasta? Koos retseptide testimisega?
Tegelikult ma kõiki retsepte ei testinud.
Neid oli nii palju.
Siis leidsin ma väikese
kirjastaja St. Louisis.
Kui palju sulle maksti?
Mina maksin neile. 3000 dollarit.
3000 dollarit?
- Väike varandus.
Aga mul oli natuke elukindlustuse raha,
sest mu abikaasa...
Lasi ennast maha?
Jah.
Ja ma mõtlesin, "Mida ikka on mul
selle elukindlustuse rahaga teha?"
Siis hakkas raamat müüma
ja Bobbs-Merrill avastas selle.
Ma leidsin tõelise kirjastaja.
Ja *** andsid sulle raha?
Üldsegi mitte.
*** petsid mind ja
varastasid mu autoriõigused.
Nüüd on olemas uus väljaanne,
ja teate mis?
Mida?
- Selle register on täiesti sassis.
Kui te otsite näiteks "City Chicken",
siis te ei leia seda "C" tähe alt.
Tõesti?
See on hoopis "Drumsticks" all.
Ei.
Ainus, millest ta rääkida tahtis
oli see, kuidas ta kirjastaja temalt
tuhandeid dollareid välja pettis.
Ma mõistsin, et...
minu raamatu kirjastamine
ei saa lihtne olema.
See on sulle Aviselt.
Mis ta kirjutab?
Avisele meeldib mu kastme retsept.
See on tore, kallis.
Oh ei.
Ta näitas seda kellelgi.
Ma palusin tal seda mitte teha.
Ta näitas seda Bostoni
kirjastuses Houghton Mifflin
ja nemad omakorda
näitasid seda peatoimetajale...
Paul!
Jah? Mis on?
*** tahavad...
*** tahavad meie raamatu avaldada.
See on suurepärane uudis!
Ja *** tahavad meile avanssi maksta.
Kui palju?
250 dollarit!
Ja 500 dollarit juurde,
kui raamat on valmis!
Ma olen sinu üle uhke.
Kirjastajale meeldib see raamat!
neile meeldib see väga.
"Tuba täis kõrbenud hautise lõhna,
"Ärkasin ma kõhukrampides.
"Ma teatasin, et olen haige."
Ja läksin tagasi voodisse.
pane see sisse, juhuks kui
keegi sinu töö juurest seda loeb.
Ja läksin tagasi voodisse.
Lõunaks suutsin ma ennast juba püsti hoida.
Mida sa valmistad?
Ostsin boeuf bourguignon'i jaoks
kõik vajaliku uuesti.
Boeuf bourguignon.
Vedasin ennast koju.
Ja tegin uue boeuf bourguignon'i.
Ja magustoiduks vaarikakreemi.
Päeva lõpuks tundsin ennast päris hästi.
Ma valmistasin õhtusöögi tõelisele legendile,
kuigi ma polnud temast
paar kuud tagasi midagi kuulnud.
Äkki pakub ta sulle raamatu lepingut?
Äkki pakubki?
See tähendab, et minust
saab lõpuks kirjanik.
Kui palju raha inimesed
raamatutega teenivad?
Avansina? Ma ei tea.
100,000 dollarit?
- Ära unista.
Hallo?
Tere.
Ma tean.
Siin sajab samuti kõvasti.
Ma mõistan.
Olgu, tänan.
Nägemist.
Ta ei tule.
See oli see kirjastaja.
Väljas sajab.
Me elame liiga kaugel
ja ta on juba vana...
Masendav.
Aga meile jääb rohkem hautist.
Kas sa võid mõnikord oma
naljad tegemata jätta?
Olgu, aga see pole ju maailma lõpp.
Ma mõtlesin tõesti sellest
"raamatu lepingust".
Mina, Judith Jones, õnnelik elu lõpuni.
Meil oleks natuke raha
ja me ei peaks elu lõpuni
pizzeria peal elama.
Kuidas ma seda seletan?
Mu lugejad saavad pahaseks.
*** elavad mulle kaasa.
Ma poleks pidanud sellest kirjutama.
*** saavad hakkama.
Kuidagimoodi,
saavad su lugejad sellest üle.
Kas toit on mage?
- Mitte enam.
Tänan, et ütlesid.
Sa oleks lasknud mul Judith Jones'ile
pakkuda magedat boeuf bourguignon'i.
See on hirmus.
Ma rääkisin kõigile, et ta tuleb.
*** saavad hakkama.
Ja kui see aasta mööda saab,
mida ma juba ammu ootan,
saavad ka su lugejad oma eluga hakkama.
Ja mina ei saa?
- Ma ei tea.
Mis siis saab, kui sa pole enam
maailma tähelepanu keskpunktis?
Tänan väga.
Lõpuks olen ma millelegi täielikult pühendunud.
Võib-olla tõesti olen ma natuke enesekeskne.
Natuke? Kui palju 10 palli skaalal?
Olgu 9,3. Aga mis see blogi siis on?
See ju ongi minust.
Ma arvasin, et see saab lõbus olema.
Tuleb välja, et see kõik on
üks suur hulk "tagasilööke",
kuigi need mulle ei tundu tagasilöökidena.
Mulle tundub, et ma elan koos
väga enesekeskse inimesega,
kes kirjutab ainult võ***õõrastele.
Ma. lootsin, et sellest tuleb suur seiklus,
aga ma eksisin.
See siin on ju meie elu.
Ja praegu ei ole me elu enam seiklus,
vaid täielik pask.
See oli ju sinu enda mõte!
- Ma tean ja ma kahetsen seda.
Mida ma üldse mõtlesin?
Ma ütlen sulle veel ühe asja.
Ma pole mingi pühak.
Oled küll.
- Ei ole!
Iga kord, kui sa seda ütled, tunnen ma
ennast tõelise lollpeana!
Ja ära kirjuta sellest oma blogis.
Millest?
- Meie tülist!
Ma lähen minema.
Kas kõik on korras, Julia?
- Jah, hästi.
Kõik on korras.
Armas Avis, täna lõpetasime pakkimise,
et homme kolida meie armsast
Pariisist Marseilles'sse.
Paul nimetati Lõuna Prantsusmaa
kultuurivolinikuks.
Ma olen sellest väga muserdatud.
Ma lähen ostan leiba.
Marseilles' eeliseks on see,
et seal on rahulik.
Seega saame me raamatu lõpetada.
Kahjuks küll mitte tähtajaks.
Aga vähemalt oleme edasi Prantsusmaal.
Kallis Avis. Ma ei tea millega
me selle ära teeninud oleme,
aga nüüd oleme me Saksamaal.
Ühes Bonni eeslinnas, mille nimi
on Plittersdorf Reini Ääres.
See kõlab ilusamalt kui ta tegelikult on.
Muide, me ei jõua oma raamatuga
kuidagi uueks tähtajaks valmis.
Me jääme siia vähemalt kaheks aastaks.
Paul kutsuti Washington.
Meil pole õrna aimugi miks.
Lõpuks ometi tahavad *** sind edutada.
Ma ei mõista, miks *** peaksid mind
selle pärast Washingtoni kutsuma.
*** võiksid saata ju telegrammi.
See oleks palju odavam.
*** tahavad sind ümber paigutada.
*** küsivad, kas sa soovid minna
Pariisi või hoopis Pariisi.
See on võimalik,
aga vähetõenäoline.
Ja kui *** sind Pariisi tagasi saadavad,
siis saan ma seal juba järgmisel
nädalal hakata uut elamist otsima.
Hea mõte, eks?
Ma luban, et helistan kohe, kui *** teatavad
minu Pariisi saatmisest. Sobib?
Olgu.
See võib juhtuda, ma tean.
Ole seal. Nii on hea.
Naerata.
- Liiguta oma kätt.
Tubli.
- Pane jalad kokku, kanake.
Me ütleme talle, et ta saab
väiksema osa autoritasudest,
sest ta, erinevalt meist, ei ole
teinud töd 40 tundi nädalas.
Näiteks 60 protsenti.
Me oleme sinuga hullud lehmad.
Aga mina ei suuda Louisettele seda öelda.
Sina pead seda tegema.
- Ma teen seda. Me oleme külmaverelised.
Ma armastan teda palju rohkem,
kui see asi klaaritud saab.
Ma ei taha öelda,
et sinust poleks abi.
Minust ongi abi.
See oli minu mõte lisada
coq au vin retseptile herneid.
See oli tõesti väga hea mõte,
kuid sellest raamatust on saanud meie elutöö.
Aga me oleme ju meeskond.
Me oleme ju "Les Trois Gourmandes".
üks kõigi eest.
Jah, see on tõsi, Louisette.
Sinust on selles projektis olnud palju abi.
Tänan.
Aga...
Ma lahutan.
-Kuidas?
-Jean-Luc jätab mu maha.
Mul on nii kahju. Louisette.
Ära pane tähele, mida ma enne ütlesin.
Aga see pole ju aus, kui Louisette
saab meiega sama palju raha.
Simca, praegu pole õige aeg seda öelda.
Ta mees jättis ta maha.
Aga ta ei tee ju tööd.
Kuna sa ei tee tööd,
siis on sinu osa 10%.
Kümme protsenti?
Sa ei tee ju tööd.
Kakskümmend viis.
Viisteist.
- Kakskümmend.
Kaheksateist ja mitte sentigi rohkem.
Ja autorite nimede peaks olema
kirjutatud järgmiselt:
"Autorid Julia Child ja Simone Beck,
aitas Louisette Bertholle."
"Aitas"?
- Ja väiksemas kirjas.
Ei, ei, Simca.
Paneme kõik nimed ja
täpselt tähestiku järjekorras.
Aga see polnud ju isegi tema idee
panna coq au vin'i sisse herneid.
Ei.
- See häirib mind.
Mulle?
Kallis Avis, me oleme läbinud
oma isikliku Kafka versiooni.
Paul sõitis Washingtoni ja
mina oma naiivsuses uskusin,
et USA valitsus lõpuks mõistis,
kui väärtuslik mees ta on.
Kaugel sellest. Ta viidi ülekuulamisele.
Ta veetis kolm päeva akendeta ruumis,
kus laual oli suur virn pabereid.
Uuriti tema sõprade kohta,
meie raamatute kohta,
meie Hiinas veedetud aastate kohta.
*** isegi küsisid, kas ta on
homoseksuaal.
-Kas te olete homoseksuaal, härra Child?
-Ei.
Ma ei ole homoseksuaal.
See ei ole nali.
Ma mõistan seda.
Ta küll mõisteti õigeks,
kuid ta on tõiesti muserdatud.
Julia, see oli täielik õudus.
Mida ma nüüd tegema hakkan?
Tundub, nagu kogu mu eelnev
elu on raisatud aeg.
Mul on jäänud veel üks ametiaeg
ja siis jään ma pensionile.
Mis minust edasi saab?
Küll me midagi välja mõtleme.
Ma ei mõista, miks seda vaja oli.
Sul on vähemalt see raamat.
Aga see on ka sinu raamat.
On küll.
Ilma sinuta seda ei oleks.
Mitte, et me Simcaga seda valmis ei saaks...
Ükspäev te saate selle valmis.
- Ma hakkan juba kahtlema.
Kokkuvõtteks,
eile õhtul kell 18:22,
arvake kes õhtusöögile ei ilmunud?
Täpselt nii.
Vihma hakkas sadama ja
Judith Jones loobus tulemast.
Ma olin täiesti põrmustunud.
Lisaks kõigele
oli mul kohutav kaklus oma abikaasaga,
kes mind lõpuks üksi jättis.
Boeuf bourguignon oli isuäratav,
aga seda ma ei söönud.
Ma võtsin vaarikakreemi tööle kaasa.
Tere hommikust.
Julie, kas sa saad siia tulla?
Ma vannun, et ei öelnud talle.
Julie?
Kas tunned ennast paremini?
- Palju paremini.
Sinu hautis siis kõrbes põhja?
Aga mitte sellepärast ei puudunud ma töölt.
Ma ei tulnud tööle, kuna mul oli...
Kõhugripp.
Kuule, see siin on vaba maa.
Aga ma enda nime sinu blogis
küll näha ei tahaks.
Ja anna teada, kui sa enam tööl käia ei taha.
Mõni teine on sellest töökohast huvitatud.
Me ajame siin tõsist asja.
Palun vabandust.
Iga teine oleks sind lahti lasknud.
Vabariiklane oleks sind kindlasti vallandanud.
Ma pole mingi tolvan.
Ma olen sokeeritud. Uskumatu.
Te olete ju näidispaar. Kes veel, kui mitte
sina ja Eric ei peaks koos olema?
Kõik saavad koos hakkama.
Ainult mitte mina, sest ma olen mõrd.
Olen jah, Sarah. Ma olen mõrd.
Oled jah.
Muide, me läksime Garthiga lahku.
Oh jumal. Ericu sõnul
olen ma ühesuunaline tänav.
Pole hullu. Ma ei armastanud teda.
Kas sa tõesti arvad, et ma olen mõrd?
Jah.
- Ma tean.
Aga kes poleks?
Julia.
Ma olen ennast võrrelnud JuIiaga.
Ta oli valitsuse ametnik
ja samuti olen mina.
Tõeliselt tore mees abiellus temaga.
Tõeliselt tore mees abiellus minuga.
Me mõlemad olime ennast kaotanud
ja seeä¤rel läbi söögi ennast taas leidnud.
Suured sarnasused.
Aga olgem ausad, ma pole Julia Child.
Julia ei kaotanud kunagi enesevaltsust
kui midagi üle kees
või ahjus kõrbema läks.
Ma olen kindel, et ta ei olnud
oma abikaasa vastu õel.
Ja ta ei õelnud kunagi,
"Kellel on aega abielus olla?"
Mina kahjuks vahel käitun nii.
Ma tahaks rohkem Julia moodi olla.
Ta vääris oma abikaasat, mina mitte.
See on tõde.
Vähemalt praegu on see nii.
Õhtusöögiks on täna jogurt.
Tere, siin Eric Powell
Arheoloogia ajakirjast. Jätke oma teade.
Mulle ei meeldinud ilma sinuta magada.
Kus sa oled?
Ma igatsen sind.
Hallo?
- Kallis, kas midagi on valesti?
Ei.
Miks sa nii arvad?
Kas teil on Ericuga mingi probleem?
Loomulikult mitte.
Kas ta on seal ja sa ei saa rääkida?
- Teda pole siin.
Ma lugesin su blogi ja see oli ebaharilik.
Kus ta on?
- Väljas.
Ta läks pizzat tooma.
Kas jätsid söögitegemise pooleli?
Ainult ajutuselt.
Lihtsalt võtsin aja maha.
Hakka uuesti tegema.
Sa võiks ju ometigi ühe asja
oma elus lõpule viia.
Julia ei andnud alla.
- Kes ütles, et ma alla andsin?
Ma lihtsalt ütlen.
Tere.
Kas sa tulid tagasi?
Palun tule tagasi.
Mis õhtusöögiks on?
Avis ütles, et ootab meid ära.
Isegi kui me hilineme.
Me võime võtta takso, kui teda siin pole.
Loodetavasti on Bostonis taksosid.
Ta on kindlasti siin. Tal on ruuduline jakk.
Selle järgi tunnen ma ta ära.
Mis mõttes "tunned ära"?
Kas ta on muutunud?
"Otsi ruudulises jakis keskealist naist."
Kas te polegi kunagi kohtunud?
Me oleme kirjasõbrad.
Te ei tea teineteist?
Tegelikult me teame. Me kirjutame.
Kuidas te üksteisele kirjutama hakkasite?
See on pikk jutt.
Avise abikaasa, Bernard De Voto, kes on nüüd surnud,
oli võrratu kirjanik.
Ta kirjutas Harperi ajakirjas artikli
roostevabast terasest nugade kohta
ja kuidas ta neid jälestab.
Ja siis kirjutasin ma talle fännikirja,
sest tal oli 100% õigus
ja Avis kirjutas mulle vastu.
Ja siis ma kirjutasin talle vastu.
Ja siis kirjutas tema mulle vastu.
Sellest on nüüd kaheksa aastat.
Avis.
- Julia.
Mu armas sõber.
Rõõm sinuga kohtuda.
See on väga muljetavaldav teos
proua Child ja proua Beck.
Suur tänu.
Ja toimetajale meeldib see väga.
Tõesti. Minu arvates on see hiilgav.
Midagi sellist pole enne avaldatud.
Aga probleemiks on selle maht.
- Seda on 700 lehekülge.
Jah, see on tõesti mahukas.
Teil on ainult kastmete retsepte
üle 700 lehekülje.
Me arvasime, et te võiksite avaldada
selle eraldi köidetena.
Esimene köide, Kastmed.
Teine köide...
- Linnuliha.
Jah.
Kolmas köide - Kala.
Liha, juurviljad ja magustoidud.
Üks, kaks, kolm... See teeb kuus köidet.
Munad.
Munad.
- Munad. Seitse köidet.
Aga me ei tahaks avaldada
entsüklopeediat.
Ma arvasin, et see on mõeldud koduperenaistele.
Koduperenaised tahavad midagi lühemat.
Nagu näiteks see siin.
Ma võin öelda meie kõigi eest,
et kui te selle ümber teeksite,
siis avaldaksime selle kindlasti.
Simca, mul on kahju.
sa valisid lihtsalt vale kaastöötaja.
Ma oleks selle naisega pidanud koos töötama,
"Küpsetatud Alaska Lillepotis."
Katsume leida mõne teise kirjastaja.
Me alles alustasime võitlust.
Julia, sinu raamat on meistriteos.
Mis asi on "Vahukommi Tups"?
Jäta kogu ettemaks endale.
Kõik 250 dollarit.
Ära anna sentigi neile tagasi.
Miks me üldse sellega tegelema hakkasime?
Mida me küll mõtlesime?
Kes seda enam mäletab?
Mina mäletan.
Me tahtsime kirjutada Prantsuse kokaraamatut
Ameerika naistele, kelle pole oma kokka.
Ja teate, me teeme selle kõik ümber.
Ja nii ongi. See on lihtne.
Dessertide osa on juba valmis.
Tänu Simcale on see hiilgav.
Tänan.
Ma pole seda veel ümber trükkinud,
aga siis ongi mul Oslos tegevust.
Eric, tule vaata maailma kõige
ilusamat kanapoega.
Üleannetu.
Mu jumal.
See on nii hea!
Ma tahan seda hetke nautida.
Hetke, mil kõik on võimalik.
Hetke, mil kõik naudivad sinu töövilju.
Seda raamatut müüakse miljoneid ja
see muudab maailma.
Mulle tundub, et see hetk
väärib pudelit head veini.
Mis sa arvad?
- Jah.
Mis õhtusöögiks on?
Äkki ta ei söögi sealiha?
Ta on ju toidukirjanik. Muidugi sööb ta sealiha.
Kõik läheb hästi.
Sul on vist õigus.
Kas ta tuli varem?
- Ta tuli õigel ajal.
Ma lõpetan ise.
- Tänan.
Sa oled kohutav inimene,
kellega koos elada.
Kes seal on?
Amanda Hesser New York Times'ist.
Tulge sisse.
Mulle tundub, et Julia on alati kohal,
kui ma toitu valmistan.
Ta on nagu õpetaja.
Ma räägin temaga
sest mulle alati tundub,
et ta on koos minuga köögis.
Ta on teie kujuteldav sõber?
Jah.
Ja muidugi kirjutan ma talle iga päev.
Kuigi, ma ei usu, et ta seda kunagi loeb.
Ma ei tea.
Ma tahaks nii väga temaga kohtuda.
Ma tahaks olla lilleneiu tema pulmas 1946.
Ma mõistan, et selleks oleks vaja ajamasinat,
aga sellistest asjadest ma unistan.
Kui see projekt läbi saab, siis me
kavatseme külastada Julia kööki
Cambridge'i Käsitöömuuseumis.
Aga enne pean ma lõpule jõudma.
Mul on jäänud 15 päeva ja 24 retsepti,
ja ma pean pardi luudest puhastama.
Ma lugesin, et "nämm" pole viisakas
söömise ajal öelda, aga see on "nämm".
Lower Manhattan Development Corporation,
Julie Powell. Palun jääge ootele.
Lower Manhattan Development Corporation,
Julie Powell. Palun jääge ootele.
Jah.
- Tore.
Lower Manhattan Development...
- JuIie, Sarah siin.
New York Times. Uskumatu!
Ma tean.
Kas ma saan tagasi helistada?
Ma helistan tagasi.
Hallo, Julie Powell räägib.
Kuidas saan aidata?
Tere
Arva ära, mitu teadet sulle on jäetud.
Kuuskümmend viis.
Kuuskümmend viis?
Kas see on JuIie Powell, kes oli täna
New York Times'is? Siin räägib Judy Clain.
Olen Little Brown'i kirjastaja
ja tahtsin teiega arutada,
kas olete huvitatud raamatu kirjutamisest?
Helistage mulle numbril (212) 049-0067.
Tere, siin Sarah Chalfant.
Ma olen kirjanike esindaja.
Ma ei tea, kas teil on juba oma agent,
aga ma tahaksin teie esindajaks hakata.
Ma olen CBS uudistetoimetaja.
- Eric, minust saab kirjanik!
sa juba oled kirjanik.
Ma olen Ruth Spungen,
ajakirja "Toit & Vein" peatoimetaja.
Helistage mulle telefonil (212) 157-3245.
Ma pean tegema pirnitordi.
- Hiljem.
Ema siin. Sa oled New York Timesis!
Kõik helistavad mulle.
Ja tädi Jessie nõbu Dorrie,
kelle mees võitis
pirukasöömise võistluse
ja on ristsõnade lahendaja.
Neil käib New York Times.
*** nägid sinu lugu Abilene's.
Kõik on nii elevil!
Siin Ken Dryer.
Ma olen toimetaja Random House'is
ja lugesin just teie blogi. Me tahaks
osa sellest avaldada.
Ma olen "Bon Appetit" peatoimetaja.
Siin Food Network'i produtsent.
Me sooviks teiega kohtuda.
Soovime teiega rääkida.
- Meil on mõned ideed.
Kas te sooviksite oma blogist teha...
Raamatu.
- Filmi.
TV seriaali.
- TV show.
Helistage mulle.
- Võtke ühendust.
Helistage.
Jumal tänatud.
Kokteilid.
Palun.
- Tänan.
Tere, siin JuIie
- ja Eric.
Ning me oleme hõivatud küpsetamise
- ja blogimisega.
Ja muude asjadega, jätke oma teade.
See on nüüd parem.
- Lihtsalt kangem.
Tere, siin Barry Ryan
Santa Barbara uudistetoimetusest.
Ma kirjutan artiklit
Julia Childi 90-ndast sünnipäevast
ja küsisin temalt teie blogi kohta.
Ausalt öeldes oli ta selles pettunud ja
ma tahtsin paluda teie kommentaari.
Hallo?
Jah.
Tema ütles nii?
Julia Child ütles niimoodi?
Kas ta on mu blogi lugenud?
Ei, ma ei tahaks kommenteerida.
Aga tänan helistamast.
Julia vihkab mind.
Jule?
*** vihkavad meid.
Kes?
Houghton Mifflin.
*** ei vihka sind.
- Vihkavad küll. Kohe kindlasti.
Ei, nende arvates on raamat hea.
Aga *** ei taha seda avaldada.
Nende arvates on see liiga kallis. *** leiavad,
et see on "majanduslikult ebaotstarbekas".
Selgus, et kaheksa aastat
meie elust läks tühja.
Olgu pealegi.
Mis nüüd saab?
Sa oled õpetaja.
- Jah.
Sa võiksid õpetada.
Me lähme koju...
Kus on meie kodu?
Kus me elame?
Kodu on seal, kus oleme meie.
Sobib?
Küll me midagi välja mõtleme.
Sa võiksid meie köögis õpetada.
- Tõesti.
Sa võiksid õpetada televisioonis.
Televisioonis?
Mina?
- Jah.
Paul.
- Ei, Julia.
Ma arvan, et sa sobiksid televisiooni.
Paul!
- Ma arvan nii.
Jäta...
Ma räägin tõsiselt.
Keegi kindlasti avaldab su raamatu.
Kunagi keegi loeb su raamatut ja mõistab
millega sa hakkama oled saanud.
Sest su raamat on suurepärane.
See on geniaalne.
Su raamat muudab maailma.
Kas sa kuuled mind?
Sa oled nii armas.
Sa oled...
kõige parem mees.
Käigu *** kuradile.
Judith, vaata seda.
Meie vankumatu kaastöötaja, Avis De Voto,
sõbranna on kirjutanud suure
Prantsuse toitude kokaraamatu.
Houghton Mifflin ei tahtnud seda avaldada.
"Prantsuse Retseptid Ameerika Kokkadele."
Õudne pealkiri.
Lõbutse, Judith.
Nämm.
Oi kui hea.
Siin see on.
Kes seal on?
- Ma ei tea.
Erisaadetis proua Julia Childile.
Kui külm!
Palun.
Lugupeetud proua Child,
me lugesime teie võrratut kokaraamatut,
uurisime seda, valmistasime roogi,
kalkuleerisime jne.
Me otsustasime, et see on unikaalne teos
ja meil oleks suur au see avaldada.
Paul!
Mis on?
Knopf...
Knopf tahab meie raamatu avaldada.
Kas see on "K-nopf" või "Nopf"?
Keda huvitab?
*** pakuvad 1,500 dollarit avanssi.
Mu jumal.
"Me usume, et teie raamat muudab
kokakunsti Ameerikas sama palju
kui Rombaueri "Söögitegemise Rõõm"
muutis tavalist söögitegemist.
"Me avaldame ta just sellisena."
Julia!
Kui me kohtume,
mis loodetavasti toimub varsti,
tahaksin ma teiega eriti rääkida
selle raamatu pealkirjast.
Pealkiri on kõige tähtsam asi,
mis eristab seda raamatut
teistest saadaolevatest kokaraamatutest.
Kas te tavaliselt teetegi niimoodi?
- Üldsegi mitte.
"Prantsuse Köögi Meistriklass."
Mis te sellest arvate?
Praegu pole mul mingit arvamust.
Julia, nii ei saa.
- Olgu pealegi.
Mulle meeldib see.
Kas ta ütles "vihkab"?
Julia Child kasutas sõna "vihkab"?
Ei.
Aga ta ütles, et ma ei ole lugupidav,
tõsiseltvõetav või midagi sarnast.
Kui palju tõsisem saab üks inimene veel olla?
Huvitav, kas ta arvab,
et ma kasutan teda ära?
Ta pole ilmselt su blogi lugenud.
Kas ta luges seda?
Ta ei teadnud, kas Julia on
seda lugenud või mitte.
Aga tal oli oma kindel arvamus selle kohta.
Äkki talle ei meeldinud ropud sõ***,
mida ma oma blogis kasutasin?
Kes teab?
Äkki on tal midagi viga, kui ta
ei saa aru, mida sa teinud oled?
Tal pole midagi viga.
Ma olen temaga terve aasta koos olnud.
Ta on perfektne.
Sinu peas olev Julia Child on perfektne,
aga Julia Child, kes asjast aru ei saa,
ei ole mitte perfektne.
Loeb see, kes on sinu peas.
Ma ei kohtu temaga kunagi.
Aga sa juba tunned teda.
Tänan.
- Pole tänu väärt.
Ta päästis mu.
- Sa päästsid ennast ise.
Ma olin uppumas ja
tema tiris mind veest välja.
Ära lase ennast mõjutada.
Julia Child õppis toitu valmistama,
kuna ta armastas oma abikaasast
ja ta armastas head toitu.
Tal polnud midagi paremat teha.
Ja õppimise käigus hakkas see talle meeldima.
Ma ei saanud sellest ennem aru,
aga nüüd ma mõistan.
Julia õpetas mulle seda.
Aga tegelikult õpetas Julia mulle
selgeks söögitegemise.
Siin ma nüüd siis olen.
Üks päev ja üks retsept veel jäänud.
Te võite arvata, et pardi luudest
puhastamine on võimatu.
ja kogu protsess võtab aega...
- Miski pole võimatu.
...esimene kord 45 minutit.
Ärge kartke.
Ma ei karda, Julia.
Võtke nuga ja asuge asja kallale.
Alustame. Sina oled mu part.
Tehke pardi seljale pikk sisselõige
kaelast kuni sabaotsani välja nii,
et selgroog hakkaks paistma.
Ja väikese terava noaga...
Sain hakkama, Julia.
Näeb välja nagu sinu oma.
Vaadake, see näeb välja
täpselt nii nagu peab.
Kas sa saad taldrikud ka võtta?
Kindel?
- Jah.
Sealt ta tuleb!
Tänan. La piesta de rasistance.
365 päeva. 524 retsepti.
Palju õnne!
- Tänan teid, sõbrad.
Kallis, see on fantastiline.
Nii hea.
See meeldib mulle.
Eric, ma poleks seda iialgi
ilma sinuta teha suutnud.
Ja kunagi on keegi öelnud,
sa oled või minu leival
ja minu elu mõte.
Minu abikaasale.
Ma armastan sind.
Tänan.
Nüüd on see siis läbi.
Projekt on lõppenud.
Me oleme tagasi alguses,
Eric, mina, pisut vormist väljas kass,
istume äärelinnas ja sööme.
Suur tänu kõigile.
Ja arvake ära?
Bon appetit.
Näed kuidas tööpindu on tõstetud?
Ta lasi need enda järgi teha.
Seal on tema kuulus uhmer ja uhmrinui.
Kui sa nii ütled.
Suurepärane.
- Tee minust pilti.
Hästi.
Väga hea. Teeme teistmoodi ka.
Nii. Ma räägin temaga.
Väga hea.
Veel üks.
Suurepärane.
Vot nii. See on hea.
See on hea.
Ãœks hetk palun.
Ma armastan sind, Julia.
Seal sa oledki!
See lõhnab hästi. Mida me sööme?
Navarin d'agneau.
Sulle on pakk.
Paul Child suri 1994.a 92 aastasena.
Julia Child suri 2004.a 91 aastasena.
Tema raamatust "Prantsuse Köögi Meistriklass"
ilmus juba 49. trükk.
Julie Powell'i raamat "Julie & Julia" ilmus 2005.
*** elavad Ericuga siiani Queensis, aga mitte enam
pizzeria peal. Ta tegeleb kirjutamisega.
Tema raamatust tehti film.