Tip:
Highlight text to annotate it
X
Väike Haldjas.
Pean kurbusega ütlema, et see ei ole
film, mida te vaatama hakkate.
Film, mida te vaatama hakkate,
on äärmiselt ebameeldiv.
Kui te tahate näha filmi
õnnelikust väiksest haldjast,
olen ma kindel, et teises saalis
on piisavalt vabu kohti.
Ometi, kui teile meeldivad jutud nutikatest...
ja põhjendatult veetlevatest orbudest,
kahtlastest tulekahjudest,
näljastest kaanidest,
itaalia söögist ja
salajastest organisatsioonidest,
siis jääge.
Ma jälgin iga Baudelare'i
laste õnnetut sammu.
Minu nimi on Lemony Snicket.
Ja on minu kurb kohustus
seda lugu üles kirjutada.
Violet Baudelare, vanim,
oli üks parimaid
14-aastaseid leiutajaid maailmas.
Kõik, kes Violeti hästi tundsid, teadsid,
et ta leiutab parajasti midagi,
kui ta pikad juuksed
on paelaga üles seotud.
Hüljatud asjade ja äravisatud
materjalide maailmas...
teadis Violet, et on alati midagi.
Midagi, mida ta võiks kokku panna
ükskõik milliseks seadeldiseks,
ükskõik millise juhtumi jaoks.
Ja mitte keegi ei ole parem tema
leiutiste testimiseks kui tema vend.
Klaus Baudelare, keskmine laps,
armastas raamatuid.
Või pigem asju, mida ta raamatutest õppis.
Baudelare'i vanematel
oli hiiglaslik raamatukogu,
täis tuhandeid raamatuid
peaaegu kõikide teemadega.
Ja miski ei pakkunud Klausile
suuremat heameelt...
kui terve pärastlõuna
raamatute seltsis.
Ja kõik, mida ta luges, jäi talle meelde.
Sunnyl, noorimal, oli teistsugune huvi:
Talle meeldis asju hammustada,
tal oli 4 teravat hammast.
Oli vähe asju, mida Sunny
ei tahtnud hammustada.
Sunny oli selles vanuses, kus
räägitakse tavalisest erilises keeles.
Näiteks:
Mis tähendas ilmselt: Vaadake seda
salapärast kuju lähenemas läbi udu.
Või äkki:
"Mida teeb selline pankur
nagu hr Poe kõndides läbi liiva,
et leida meid Soolasest Rannast."
Lapsed, kahjuks pean ma teid teavitama
äärmiselt õnnetust juhtumist.
Mul on väga kahju seda öelda,
aga teie vanemad surid tulekahjus,
mis hävitas terve teie kodu.
Kui sa oled kunagi kellegi
väga tähtsa kaotanud,
siis sa juba tead,
mis tunne see on.
Ja kui sa pole, ei ole sul
võimalik seda ette kujutada.
Keegi ei tea Baudelaire
tulekahju täpset põhjust.
Mina ja mu kolleegid oleme andnud
endast parima, et teada saada,
kuid avastasime vaid selle,
et tulekahju sai alguse kaugelt
läbi valguse peegeldumise.
Ja hetkedega oli terve mõis leekides.
Ja sama salapärased kui tulekahju põhjused,
on saladused, mis hakkasid
laste silme ees välja tulema.
Igal perel on oma saladused,
avamata uksed.
Aga nagu klaus nüüd mõistis, võib
väiksemgi avastus viia paljude küsimusteni.
Miks oli see pikksilm peidetud
tema isa kirjutuslaua sahtlisse?
Koos teiste saladustega nende vanemate
elust, mis veel avalikustamata.
Need küsimused ei pruugi kunagi vastuseid saada.
Ja nii lihtsalt said Baudelare'i lastest
Baudelare'i orvud.
Ma üritasin teid hoiatada.
Nüüd on hea võimalus
lahkuda kinosaalist,
elutoast või vabaõhuetenduselt,
kus seda filmi näidatakse.
Pole veel hilja vaadata filmi
õnnelikust väiksest haldjast.
Jah, tulge minuga.
Nii, minu hooleks on jäetud teie raha eest
hoole kandmine, kuni te 18 saate
ja anda teid teie lähima
sugulase hoole alla.
Nii et ma viin teid elama teie
lähima sugulase Krahv Olafi juurde.
Kes elab siinsamas linnas 37 kvartali kaugusel.
Ma ei ole kindel, et seda
"lähima" all mõeldud on.
Me ei tea Krahv Olafit.
Muidugi te teate.
Ta on teie mingisugune sugulane.
"Sugupuu uurimises just mitte eriti osav."
Kas pole mitte põnev, lapsed?
Te peaksite õnnelikud olema,
sellist lahkust ei kohta just tihti.
Olemegi kohal. Teie uus kodu.
Kas pole mitte armas, lapsed?
Tere!
Te olete ilmselt Baudelare'id.
Tere!
Nii kurb oli kuulda teie õnnetusest.
Aga nii tore, et te siia tulite.
Tere tulemast, ma olen
õigusemõistja kohalikus kohtus.
Mina olen Violet, see on mu vend Klaus
ja mu õde Sunny.
Tere, linna juhtkonnast, kuidas läheb.
- Meeldiv.
Teie maja on nii ilus.
Oh, aitäh.
Ärge olge võõrad, võite mulle igal ajal külla tulla.
Külla tulla?
- Te ei elagi Krahv Olafiga?
Elan.. Krahv Olafiga? Ei. Ei. Ei. Ei.
Ta on mu naaber.
"Magame väljas".
Sisse!
Meil pole tervet päeva aega.
Minge aga sisse.
Nonii. Tere! Tere! Tere!
Mina olen teie armastatud Krahv Olaf.
Ja tere tulemast minu meeldivasse koju.
Siit võite te leida lohutust ja soojust.
Või nagu kreeklased iidsetel aegadel ütlesid:
...miski, miski, miski
muusikast kerkib küsimus.
Astu parema jalaga ja võta poos.
Mitte just see, mida ma silmas pidasin,
aga saate aru küll.
Ooh, mu kallis Violet.
Kuidas läheb.
Ja sina oled ilmselt Klaus.
Noor Klaus.
Su vasak külg on parem.
Ja mis asi see on?
"See on Prunille."
Vabandust, ma ei oska ahvide keelt.
Banaan.
"Ma ei ole ahv."
Sunny on meie õde.
Pean mainima, et te olete üks morn kamp.
Miks nii mornid?
Meie vanemad said just surma.
Ahjaa, muidugi. Kui väga, väga kohutav.
Oota. Las ma teen seda veel üks kord.
Ütle see lause uuesti.
Kiiresti, kuni see mul mõttes värske on.
Meie vanemad said just surma.
Ahjaa.
Milline idioot.
Hr Poe, ma kasvatan neid orbusid,
nagu *** oleksid tegelikult tahetud.
Ja kuigi seda võib nimetada ohverduseks.
Te eksite,
teil peaks häbi olema, mõelge.
Igatahes kuhu ma varanduse eest allkirja panen?
Ma mõtlen laste.
Ametlikult pole te eestkostja enne istungit
kolmapäeva hommikul.
Ja mida ma nendega senikaua tegema peaks?
Kuidas palun?
Ma mõtlesin, et
kas te teete trenni?
Te näete hea välja,
olete täie tevise juures.
Ma nüüd lähen siis tagasi panka.
Kas te ei võiks jääda põgusaks istumiseks.
Klaasike veini?
No, eks ma vist...
- Mõni teine kord siis.
Lapsed, kui te midagi vajate, helistage.
- Pole vaja, meiega on kõik korras.
Ma saan aru, et minu...
tagasihoidlik elamine ei ole
nii peen kui Baudelare'i mõis,
aga ma saan varsti
suurema summa raha
ja ma usun, et tulemus
saab päris võluv.
Kas vaatame ringi?
See on elutuba.
Köök.
Ma tean, mida te mõtlete:
siin läheks vaja natuke TOC'd.
Ma usun, et teil on kaitsesüstid tehtud.
Lastehalvatus, rõuged, malaaria.
See on meelelahutus- või istumistuba.
Lagi ehitatakse peagi üles.
Te ei karda ju kõrgust, ega?
Kujutlege, ahv kardab kõrgust.
Minu teater.
Siia poole.
Mis seal üleval on?
Torn.
Kuhu teie ei tohi mitte mingil juhul minna.
Ja siin magate teie. Head ööd.
Aga päike paistab veel.
- Aga päike paistab veel.
Ma ei tea, kas te olete
seda kunagi tähele pannud,
aga esmamuljed on
tihtipeale täiesti valed.
Näiteks ei meeldinud Sunny
Klausile sündides üldse.
Aga selleks ajaks, kui ta kuuenädalane oli,
olid *** nagu sukk ja saabas.
Mis siinkohal tähendab tundide
kaupa äratoomist ja hammustamist.
Krahv Olafi puhul aga...
- Orvud!
...oli esmamulje õige.
Igal hommikul käskis Olaf
Baudelare'idel palju hirmsaid töid teha.
Ja hiilis siis ise oma salapärasesse torni.
Ja nii õnnetu kui nende
olukord ka ei tundunud,
läks see ainult hullemaks.
Kujutlege mu üllatust.
Orvud, see on mu näitering.
Näitering. Orvud.
- *** ei paista rikkad.
Koledad madalad inimesed.
Miks te lapsed köögis meile õhtusööki ei tee?
Õhtusööki?
See on prantsusekeelne sõna õhtuse eine kohta.
Teisel pool.
Keera seda.
Me sööme seda söögitoas kell 8.
Ja ma tahan täielikku vaikust, kui
me oma näidendit harjutame.
Aga me pole kunagi varem süüa teinud.
Kell on juba pool 8.
- Kell 8.
Pasta siis.
Hea küll. Alustame siis näitlejate valimisega.
Nii. Kes võiks mängida maailma
kõige nägusamat krahvi.
Kas sa teeksid seda?
No, hea küll.
Pasta puttanesca, selle jaoks on
väga vähe koostisosi vaja.
Tore.
- Sunny, aita palun.
"Tegelen sellega."
Hea küll, meil on potti vaja.
- Potti pole.
Ja sõela.
- Sõela pole.
Aitäh.
- "Aga palun."
Ja kastrulit.
Seda mööblitükki kutsun ma elektritooliks.
"Sa vist pead selle tööle panema.
Kas keegi...?"
Sõel. Geniaalne.
- Sunny, kuidas selle potiga on?
"Olemas."
Sunny, see pole pott.
See on ööpott.
- Ööpott, sa mõtled nagu...
Peseme kaks korda.
Kuidas on?
- See on hea, tõeliselt hea.
Palju aega järel on?
Lähme tagasi eelajaloolisse aega,
kui dinosaurused maailma valitsesid.
Jah, mis te tahate?
- Õhtusöök on serveeritud.
Puttanesca.
Kuidas sa mind nimetasid?
See on pasta, pasta puttanesca.
Kus grill-liha on?
Grill-liha?
- Liha, jah, grill-liha.
See on rootsi väljend liha
kohta, mis on grillitud.
Aga te ei öelnud, et te tahate grill-liha.
Teate, see suur maailm on
täis armetuid orbusid,
kes rõõmuga ujuksid knopkademeres,
et tunda saada ainult minu varju.
Aga mind *** ei huvita.
Mina otsustasin oma
südame avada...
teile, armasatele lastele ja
teie jubedale kaaslasele.
Ainsana tahan vastu,
et te teeksite iga viimase kui
asja, mis mulle pähe torkab,
samal ajal, kui mina naudin teie
vanemate tohutut varandust.
Ei.
- Sa väike...
"Ära puutu teda."
"Ma hammustan Kõrgemalt."
"Ära tee mu üle nalja."
"Sa oled segane."
Teil, lastel, on aeg austust õppida.
Lase ta lahti.
Koletis.
Kõik nägid, poiss libastus.
Sa ei saa sentigi, kuni Violet saab 18.
Kas tõesti? Kes ütleb?
Seadus. Vaata järgi.
- Me helistame hr Poe'le ja räägime talle sellest.
Kas tõesti?
Ma olen teis väga pettunud, lapsed.
On sinuga kõik korras?
- Ei.
Klaus, mida sa teed?
Ma lähen.
- Lähed kuhu?
Koju.
- See on meie kodu nüüd.
See ei ole kodu.
Kodu on see, kui vanemad
panevad su õhtul voodisse.
Kus *** õpetavad
sind jalgrattaga sõitma.
Või kui *** sattuvad pabinasse
su esimesel koolipäeval.
See ei ole kodu.
Kuidas *** võisid seda teha.
*** on lihtsalt halvad inimesed.
Mitte nemad. Ema ja isa.
Klaus!
- Violet, sa mõtled seda ka.
Kuidas *** võisid?
Neil polnud meie jaoks mitte mingeid plaane?
Äkki neil oli plaan.
Paistab küll seda moodi.
Kas sa mäletad, kui
ema ja isa Euroopasse läksid.
Ja me mõtlesime, et *** on meid hüljanud,
sest *** isegi ei kirjutanud.
Pärast saime teada, et *** kirjutasid
pika kirja, mis kaotsi läks.
Mäletad, kui halvasti me end tundsime,
et neist halvasti mõtlesime.
See on täpselt samamoodi.
Ei ole.
Miks?
Sest *** ei ole Euroopas.
*** ei tule tagasi.
Mis sa arvad, kas me tunneme
end veel kunagi nagu kodus.
Varjupaik - see on sõna,
mis siin tähendab...
väikest turvalist kohta
koledas maailmas.
Nagu oaas ääretus kõrbes või
saareke tormises meres.
Baudelare'd nautisid
õhtupoolikut oma varjupaigas,
kuid südames *** teadsid,
et kole maailm on seal samas.
Maailm, mida saab
kirjeldada kahe sõnaga:
Hooldusõigus Tagatud.
Tänan, kõrgeausus.
Oli meeldiv äri ajada.
Lapsed, ma mõtlesin meie olukorra üle järele,
ja mõistsin, et olen liiga üleolev olnud,
mis on suur, suur sõna, mis tähendab...
Puhast kurjust.
Karm õiglus.
Aga nüüd, kui me pere oleme,
saan ma selle tasa teha.
Ma saan olla parim isa.
Ma tean. Peatume väikseks kostituseks.
Limonaad, limonaad, banaan.
"Ammusta mind".
Selge.
Violet, miks ta uksed lukustas?
Tere, ma lähen täiesti
süütule väljasõidule maale...
koos oma lastega,
keda ma armastan.
On see kell õige?
Mis see on?
- Ma arvan, et see on sõiduplaan.
Mm, kiivi-arbuusi üllatus.
Mu lemmik.
Ta võttis võtmed kaasa.
- Proovi kõike.
Krahv Olaf. Tere. Tere.
Ma helistan selle päranduse asjus.
Jumal tänatud, hr Poe.
- Kes see on?
Violet Baudelare.
Me oleme Krahv Olafi autos.
Tere Violet, aga kus Krahv Olaf on?
- Teda pole praegu siin, aga...
Te sõigate üksi autoga?
Ei me oleme autos, mis
on rongirajal ja rong tuleb.
Vabandust, Violet, ma ei kuule midagi,
ma sõidan rongi kõrval.
Me põrkame rongiga kokku.
Ma ei kuule selle
rongi pärast midagi.
Ma helistan sulle tagasi,
kui panka jõuan. Head aega.
Klaus, sa oled rongidest lugenud.
Mis me teeme?
Rajavahetaja. Seal!
See on liiga kaugel.
- Ei, siin peab olema midagi, millega seda tõmmata.
Siin pole midagi.
- Alati on midagi.
Sunny, hammusta sellel haldjal pea otsast.
- "Rõõmuga."
Kiiresti, tõmbame sisse tagasi.
Violet.
- Ma tean.
Ma ei tahaks sind kiirustada...
Hea lask.
- Aitäh. Tõmba!
Hr Poe, kallis hr Poe,
kas me ei võiks seda
arutada nagu mõistlikud inimesed.
Vabandust, Krahv Olaf.
Sunny vanusel lapsel auto
juhtimise lubamine ei ole hea eeskuju.
Ta tahtis meid tappa.
- Ärme liialda Klaus, käik polnud isegi sees.
Kas ma võiksin ühe hetke lastega üksi olla?
- Ja jah.
Head aega, lapsed, on lõbus olnud.
Ma saan teid kätte, kuhu iganes te ka
ei läheks, või mida te ka ei teeks.
Te olete nii jäledad.
Võtke ***, hr Poe.
Enne kui ma täitsa segi lähen.
Andetu kurjategija ületrumpamine...
võib kolme geniaalse orvu
jaoks tunduda rohkem kui küllalt.
Baudelare'd nautisid oma võitu
sõites oma uue kodu poole.
*** ei teadnud,
mis neid ees ootab,
kuid *** olid oma hooldaja
suhtes optimistlikud.
Lootes, et ta on parem kui eelmine,
või vähemalt ei ürita
neid rongiga tappa.
Kas sa tead,
mis teadlane ta on?
Ei, ma pidin teie tulekut korraldama,
mul polnud jutustamiseks aega.
Tervist! Oh, armas aeg. Vaadake aga.
Sa oled ilmselt Violet.
Mäletad sa mind?
Ilmselt mitte, sa olid
siis alles väike tita.
Ja Klaus, me polegi veel
kohtunud. Kuidas läheb?
Milline hea haare,
nagu Pürmeese püütonil.
Ja Sunny, väike Sunny, sa näed
nii oma ema moodi välja.
Tänan väga, hr Poe, ma võtan siit üle.
Ehk ma peaksin sisse tulema?
Aga palun. Te võiksite aidata
fiskuse boa soolikaid kaussi panna.
Lapsed, pidage meeles, kui midagi vaja, helistage.
Head päeva.
Saime temast lahti, kas pole.
Tulge sisse, pole palju aega,
me peame pakkima.
Pakkima?
Kas te ütlesite pakkima?
- Jah, me peame kogu varustuse kokku pakkima.
Ja siis veel riided jne.
Ja me peame märgistama
maod, kes kaasa tulevad.
Tulevad kuhu?
Oi, kas ma ei maininud, et me lähme Peruusse.
Ei.
Jaa, me lähme Peruussee. Homme hommikul.
Kas pole mitte põnev?
Siitkaudu roomajate ruumi.
Teretulemast minu hubasesse ruumi.
Kas te, lapsed, madudest teate midagi?
Ainult nii palju, kui raamatutest lugenud olen.
- Ei, mitte just kuigi palju.
Siin võib nii mõnigi asi
olla, mida raamatus ei ole.
Ma panen selle tegelase kotti ja
tutvustan teid mõnele oma sõbrale.
Siin...
- See on kahepealine kobra.
Väga hea.
On see poiss või tudruk.
- Pole aimugi, ei pidanud viisakaks küsida.
Ja siin...
Tiibeti kolmesilmne kärnkonn.
Ta muudkui krooksub.
Ja nüüd lapsed, te peate nägema
mu viimast avastust.
Uskumatult Surmav Rästik.
Minu Abiline Gustav ja mina oleme
vist ainsad, kes teda näinud on.
Oh, vabandust, mu lint kiilus kinni.
Las ma kohendan seda natuke. Nonii.
Nii, kuhu ma jäingi? Ah, jaa.
Uskumatult Surmava Rästiku rünnak.
Ära karda, väikseke. Kõik on korras.
Ta ei saaks sulle haiget teha.
Uskumatult Surmav Rästik
ei saaks talle haiget teha?
Ei, ei, ei. Ta on suur pehmeke.
Üks sõbralikumaid ja vähemohtikumaid loomariigis.
Ma panin selle nime ainult selleks,
et hirmutata herpetoloogiaseltsi liikmeid.
Onu Monty, miks me Peruusse lähme?
Just täna hommikul mõtlesin,
et võiks kõik koos linnast ära sõita.
Ja mis oleks parem kui Peruu, seal on ju maod.
Aga miks me linnast ära sõidame?
Violet, kas sa teadsid,
et maod kardavad sind rohkem, kui sina neid.
Vähesed teavad.
Ohus olles läheb madu vaiksesse,
turvalisse, kaugesse paika.
Varjupaika, kus ohust eemal olla.
Seepärast Peruu.
Oota, see pikksilm,
ma nägin samasugust isa...
Hiljem on jutustamiseks küllalt aega.
Aga praegu on mul vaja leiutajat, lugejat
ja hammustajat, teate mõnda?
"Mu hambad on teie teenistuses, sir."
Petunia, mis ma sulle rääkisin,
ta mõtleb, et ma olen puu.
Ma vist tean seda lugu.
Meie vanemad vist laulsid seda meile.
Kindlasti, mina laulsin oma lastele ka.
Sul olid lapsed?
Jaa, ja naine ja kodu, kuni tulekahjuni.
Tulekahju?
Ma tean kõige paremini,
mida te läbi elate.
Me oleme ümbritsetud inimsestest,
kes mõistavad, kes on meie sarnased.
Inimesed, kes hindavad erilisi lapsi,
kes loevad ja leiutavad ja...
...hammustavad asju.
Onu Monty, miks
sa seda kõike teed?
Kas see pole mitte, mida perekond teeb?
Ja nii läksid Baudelare'i
lapsed Peruusse...
ja veetsid seal lõbusalt
aega oma armastava hooldajaga.
Lõpp.
Ma väga soovin, et võiksin seda kirjutada.
Annaksin kõik, et öelda, et see jutt lõpeb siin.
Kuid minu ülesanne ei
ole luua õnnelikke lõppe,
vaid panna kirja õnnetute
Baudelare'i laste tegelik lugu.
Ja kui kurb see ka poleks,
pean ma tunnistama, et
nende hädad siin just algasidki.
Ja algasid kahe muusikalise noodiga:
Tervist! Ma otsin
Dr Montgomery Montgomeryt.
Ma olen Stephano. Itaallane.
Ja ma tulin talle tema uurimustöös appi.
Et anda endast parim.
Krahv Olaf.
Tere.
Miks sa midagi sellist ütlesid?
Ma pole kunagi sellist isikut kohanud.
Aga ma olen kindel,
et ta näeb hoopis teistsugune välja.
Sa oled Olaf ja me ei lase sind sisse.
Äkki te peaksite oma
oletused ümber hindama.
Seepärast ei tohiks selliste asjadega rongi joosta.
Targad sõ***, tõepoolest, Mr. Stephano.
Tabasite mind targutamast.
Tänan, et saite nii kiiresti tulla.
- Palun, palun.
Mu assistent Gustav andis just lahkumispaberid.
Ta annaks kõik, et praegu siin olla.
Tänu taevale, et te tulla saite.
- Ma olen fänn.
Teie uurimustöö on
mind minu uurimustöös...
Kaasaegsest akvaariumist palju aidanud.
Merimaost, ta on
väga haruldane loom.
Ma olen 43... 700 korda
hammustada saanud.
Enamjaolt näost.
Suur osa mu näost on taastatud.
*** tegid väga head tööd
mu vuntsidega näiteks.
Äkki võiksid lapsed mind
tassimisega aidata,
mu vasak pool on kahjustunud.
Aga muidugi, lapsed.
- Onu Monty...
Ärme oleme külalise vastu ebaviisakad.
Minge nüüd.
Mis tal plaanis on?
- Ma ei tea.
Hirmsa kurjategija tulekus pole muidugi midagi head.
Kuid Olafi ilmumine just siis, kui
dr Montgomery saladus ilmsiks oleks tulnud,
oli peaaegu rohkem, kui Claus Välja kannatas.
Violet, kuula.
Monty pikksilm, ma nägin täpselt
samasugust isa kirjutuslaual.
See on kokkusattumus.
- Ei, Violet, kõigel on põhjus.
Lapsed aitavad meid Peruus uurimustööga.
On sul lastega kogemusi?
Lapsed on minu jaoks imelikud.
Ma ise pole kunagi üks olnud,
kuid ma tean, et *** on
tähtis osa ökosüsteemist.
Ta ei jäta meid Montyga hetkekski üksi.
Me peame talle sõnumi saatma.
Jäta see minu hooleks.
Ma söötsin Moret ja muidugi sain ma kakat.
Ja ongi kõik, ainult ühte korda on vaja.
Üks kord oli mul Kipper suus ja
ma pakkusin seda talle ja...
National Geographic filmis seal seda.
Paljud arvavad, et Morel pole just palju jõudu.
Kindlasti on tal mingi jõud, aga kuidas
ta mehe puuri jõuab tõmmata.
Aga jah, peruu on imeline koht:
"Petis".
- ...rannad, inimesed, vabad hooldusõigused.
Vabad hooldusõigused?
Kas ma ütlesin seda?
Neetud närvikahjustused.
Oh, Stephano, sa oskad imehästi jutte rääkida.
Eks ole, lapsed?
- Jah.
Võiksid sa, palun, Petuniat lüpsta?
- Petuniat.
Lüpsmine... Kas ma võiksin?
Jah, muidugi, ma proovin.
Mind kutsuti vanaks lüpsjaks,
sest ma lüpsin neid
tegelasi päevad otsa.
Lüpsmiskohti on raske leida.
Igatahes... võta see.
Alusta ilma minuta.
Ma pole kindel, kas ma võtsin
oma lüpsmisvarustuse kaasa.
Ma lähen vaatan järgi.
Kas ta ikka vaatab?
- Jah.
Ära vaata mind, teeskle, et räägid Clausiga.
Ma sain sõnumi kätte.
Ärge muretsege, ma tean.
Tõesti?
- Jah.
More ei sööks iial Kipperit, liiga soolane.
Ja kas te nägite,
kuidas ta piilus ruumi,
kus ma hoian eksootiliste
madude filme?
Teil oli õigus, Stephano on petis.
Jah.
Ta on Herpetoloogiaseltsi nuhk,
ta tahab varastada
Uskumatult Surmavat Rästikut.
Ei, onu Monty.
Juba läbi? Ma nii tahtsin lüpsta.
Kas lastel pole mitte aeg magama minna?
Igatahes.
Homme peab vara ärkama, minge aga.
Head ööd.
Ja, kui te, lapsed, öösel und ei saa,
olen ma sealsamas ja
ma olen kerge unega,
ma peaaegu ei magagi.
Kas sul koridori-luba on?
Nii ma arvasingi.
Petunia, ma hakkan
sust puudust tundma,
sa oled nii tubli tüdruk,
eks ole, nii ilus, jaa.
Kummaline asi, see lähedase surm.
Onu Monty?
Nagu pimedas trepist üles minek,
arvates et on üks aste rohkem.
Jalg kukub läbi õhu ja
on haiglane üllatustunne.
Onu Monty?
Lapsed ei leinanud
mitte ainult oma onu,
vaid ka seda lootust,
et äkki *** leidsid kodu.
Lootus, mis tänu vastikule
kurjategijale oli nüüd kadunud.
Ma tunnen end selles tragöödias süüdlasena,
ma oleksin pidanud talle ütlema,
et Uskumatult Surmav Rästik
on üks surmavamaid loomariigis.
Ma ju tean, mina ta ju avastasin.
Mida sa tegid?
Detektiiv!
Väike tüdruk, puur
on lahti, madu pole,
surnud mees,
tead, mis ma mõtlen?
Kes mind selle pärast kell 9 üles ajas?
Kindlasti maohammustus, pole kahtlustki.
Maohammustus, pole kahtlustki, aitäh.
Ei, saage aru, Uskumatult Surmav Rästik
ei oleks saanud teda tappa,
sest see on üks vähemohtlikumaid ja
sõbralikumaid terves loomariigis.
Selle kohta jätan küll
paberitöö tegemata.
Ma arvan, et see oleks parim.
Need lapsed on palju läbi elanud.
Ei tea, kas on üldse hea
nende plaanid ära jätta.
Me pidime homme Peruusse minema.
Ja pileteid ei saa tagasi müüa
- Ei.
Doktor, mis te arvate?
- See oleks õigem.
"Tegelen sellega".
Neilt, kes seal sel päeval kohal olid,
sain ma teada järgmist
noorima Baudelare'i kohta:
Vapper Sunny alustas siit...
ja läks Uskumatult Surmava
Rästiku juurde ühe ainsa otsusega.
Ei, ta on Krahv Olaf
ja see arst on ta käsilane.
Ta üritas meid rongiga tappa.
Kust see mees rongi pidi saama?
- Kust ma rongi peaksin saama?
Aitab juba sellest lollusest, lapsed.
Stephanol pole Krahv
Olafiga midagi pistmist.
Kes on see Kaunis Krahv Olaf?
Krahv Olaf on nende endine hooldaja.
Aga tätoveering?
Krahv Olafil oli pahkluul silma tätoveering.
Laste nimel kõigeks valmis.
Ta on näitleja, ta kattis selle puudriga.
Dr ehk aitate mul need lapsed autosse saata.
- Ei, hr Poe, hr Poe.
Ühes olid kõik kohalolijad ühel nõul.
Hääl, mida *** järgnevalt
kuulsid, oli nii shokeeriv,
nii üllatav, et see
on neil siiani meeles.
Kurat. See oli nii hea tegelane.
Ärge muretsege, lapsed, võimud on
hr Stephanost teadlikud.
Tema kulmudeta otsmikust
kuni tätoveerimata jalani.
Itaalia põrguline.
Mõistmatu pankuri autos olles tähistasid
Baudelare'd Krahv Olafi paljastamist...
...ületades jäist Lacramose'i järve pinda.
Kuid Klaus ei võtnud midagi pealiskaudselt.
Ta teadis, et nende
teekonnal on mingi mõte.
Ta pidi teada saama veel pikksilmast,
kummalisest tulekahjust
ja kahest sõnast paberitükil.
Tädi Josephine?
Pole temast kuulnudki.
Kas sinu meelest pole imelik,
et ükski meie sugulane pole meiega seotud?
Tädi Josephine?
Baudelare'id?
Olete need teie?
Jah.
Tore, tulge ruttu sisse,
torm on peagi kohal.
Violet.
Vaata aga.
Tulge ruttu sisse, lapsed.
Mis, mis on?
Te võite uksematil libastuda ja ongi kõik.
Nii, et kiiresti, aga mitte liiga kiiresti.
Oh, vabandust, siin on nii jahe.
Vahel on nii külm,
et suudan vaevu välja kannatada.
Kas ma võiksin radiaatori sisse lülitada?
Oh, ei, ma ei pane seda kunagi tööle,
ma kardan, et see plahvatab.
Lapsed, palun ärge uksenuppe kasutage.
Lihtsalt lükake ja uks avaneb.
Miks?
Ma kardan alati, et see
kukub miljoniks väikseks tükiks...
ja üks neist satub mulle silma.
"Ta on segane".
See pole kellegi sõna.
Ma pean talle ilmselt keelt õpetama.
Grammatika on elu suurim nauding, kas pole?
Jaa, kindlasti.
- "Ta on hullude linna pealik".
Ideaalne, mõnus kuum supp.
Tegelikult on see jahe kurgisupp.
Ma ei küpseta kunagi midagi,
ma kardan, et pliit läheb põlema.
Kus su vend on?
Köögis.
Klaus, mida sa teed?
Salvrätikud.
Salvrätikud on siin.
Tule külmikust eemale,
kui see kukub, lõmastab see su.
Sooviksite te pilte näha?
Ettevaatlikult, vaata, et paber ei lõikaks.
Kas see oli Ike?
Kas ta pole mitte kena?
Mida kõike sa teinud oled, tädi Josephine.
Sa olid lõvitaltsutaja?
Ma olin üsna seiklushimuline, kui Ike elus oli.
Onu Monty?
Sa tundsid onu Montyt?
See pole minust just kuigi kena pilt.
Oota, kas need on meie vanemad?
Kas see oli mingi klubi?
Miks teil kõigil need pikksilmad on?
Mulle ei meeldi, milline ma seal pildil olen.
Kas Ike suri tulekahjus?
Ei, ei, ei rumal laps. Kaanid sõid ta ära.
Tulge, ma näitan teile.
Vaadake lühtriga ette,
kui see kukub, ajab see teid vardasse.
Me Ikega uurisime iga
Lacramose järve nurka.
Õuduste sadamast kuni
Tardunud koopani.
Ja selle kalju juure
seal ründasid kaanid.
Lacramose kaanidel on kuus rida
teravaid hambaid ja üks terav nina.
*** on pimedad, kuid *** tunnevad
toidu lõhna inimese küljes kaugelt,
ja kui *** tunnevad, siis *** tulevad.
Ma ütlesin, et ta peab ootama
ühe tunni, enne kui ujuma läheb,
aga ta ootas ainult 45 minutit.
Vabandust, lapsed.
Klaus! see tuba on isiklik.
See oli Ike'i tuba.
Oh, jumal, kuidas ma siin elamist vihkan.
Aga tädi Josephine,
oled sa mõelnud mujale kolida,
äkki sa tunneksid end siis paremini.
Ma ei saaks iialgi seda maja maha müüa.
Ma kardan kinnisvaramaaklereid.
Hirmusid on kahte sorti:
ratsionaalsed ja irratsionaalsed.
Kinnisvaramaaklerite hirm on irratsionaalne.
Kas tulin halval ajal?
Me peame ta majast välja saama.
Vaadake avokaadodega ette,
need võivad kurku kinni jääda.
Ja see kaarik võib lahti
pääseda ja meid alla ajada.
Kõik on korras, tädi Josephine.
Hüppasid otse sülle!
Must katk, on see must katk?
Minu süü see oli, et su õeke
mulle sedasi sülle jooksis.
Tädi Josephine, see on...
- Olete te alles iludused, eriti teie.
Tädi Josephine...
- Lubage mul ond tutvustada...
Ei, las me Klausiga tutvustame teda.
- Klaus ja mina...
Sel pole tähtsust see...
- Pole tähtsust?
Teed sa nalja, ehk on
see vana kalamehe kiiks,
kuid grammatika on
minu jaoks number üks.
Kas tõesti?
- "Nüüd on ta küll käpa all".
Grammatika on sama tähtis
kui meremehele uus paat.
Sa juba tead, kuidas lauseid koostada.
Ma võin selle tükkideks ka
teha ja uuesti kokku panna.
Aga loomulikult on
see täielikult sinu teha.
Kapten Sham, teie teenistuses.
- Ta valetab, ta on Krahv Olaf.
See jube mees, kellest te rääkisite, kus?
Täpselt su ees.
Kus, kapten Shami taga?
- Kuskohas?
Kapten Sham ongi Krahv Olaf.
Ma ei kavatse seda uuesti läbi teha.
Kasvatamatud lapsed...
Klaus, miks sa sellele vaesele mehele
nii tegid? Mul on nii kahju..
See valutab veel hommikulgi,
aga ma ei pööra sellele tähelepanugi.
Ta on lihtsalt segaduses.
Ma olen pidanud sellist käitumist
kannatama sellest ajast,
kui kaanid mu jala ära sõid.
Miks ma ei oodanud tundi enne
ujuma minekut, miks, miks.
Kaanid sõid mu abikaasa ka ära.
Sa teed nalja?
- Ei
Need pagana kaanid...
Muidugi said *** mu
paremad kehaosad, kuid...
kes suudaks armastada
meest, kellel on 1 jalg...
ja nägu nagu kanaperse.
Ma olen üksik nagu stepihunt.
Oh, kapten Sham.
Kas te tuleksite täna mu juurde õhtusöögile?
- Ei, ei.
Ei, ma ei tea, ma kraabiksin
selle asjaga põrandad ära.
Ma panen ajalehed maha.
Palun, lapsed teevad Puttanescat.
Seda sõin ma just siis,
kui kaanid mu jala võtsid.
Lapsed, ma viin kapten Shami koju,
ja teie te ostke vajalik
Puttnesca vaba söögi jaoks.
Aga...
- Aga ei ole lause Klaus.
Tädi Josephine?
Hei, te pole nende eest maksnud.
Oh, neid lapsi.
"Keegi teab, et sa lähed sinna".
Tädi Josephine?
Oled sa siin?
Tädi Jo? Oled siin?
Tädi Josephine?
Oh, ei, ei.
Me jäime hiljaks.
Mis seal kirjas on?
See on enesetapukiri.
Violet, Klaus ja Sunny, selleks ajaks
kui te seda loete, on minu elu läbi.
Mu süda on külm kui Ike ja ma leian,
et elu on väljakannatamatu.
Väljakannatamatu..
- Loe edasi.
Ma tean, et te lapsed
ilmselt ei mõistta,
See kirjutatakse ühe t'ga.
See pole tähtis loe edasi.
...mis mind selle teoni vis.
"Viis" kirjutatakse kahe "i"- ga.
See on enesetapukiri,
miks sa kirjavigu vaatad?
Ta ütles, et Grammatika on
tähtis, miks ta siis vigu teeb?
Kui sa kavatsed aknast alla hüpata,
siis sa võid ka kirjavigu teha.
Teadke, et olen nii palju õnnelikum.
Ja jätan teid Kapten Shami,
lahke ja ausa mehe hoolde.
See oligi ta plaan.
Ta sundis teda kirja kirjutama
ja tõukas siis aknast välja
Ei, see pole enesetapukiri vaid sõnum.
Ike asemel peab olema "jää".
Väljakannatamatu u'ga.
Tardunud koopani välja, seal kaugel.
Ta pole surnud, vaid peidus.
Tardunud koobas?
Ta uuris tulekahjusid.
Klaus, me peame minema.
Tule külmikust eemale, kui see kukub,
siis lõmastab see su.
Ei ole nii.
On see läbi?
Violet, seo oma juuksed parem üles.
Violet, ideid?
Too see tulekustuti.
Miks?
- Sest see ankur on vaja siit sinna viia.
Mida?
- Lihtsalt aita mind.
Ma loen kolmeni, siis murrame selle tala.
Murrame?
- Jah.
Aga see on ainus asi, mis meid siin hoab.
- Täpselt.
Oled sa kindel, et su juuksed
on piisavalt kõvasti patsis?
Loen kolmeni: üks, kaks, kolm!
Oota, oota, oota, Sunny hoia kinni, Nüüd!
Mis me nüüd teeme?
- Ta on elus, me peame politseisse minema.
Ei.
- Mida?
*** ei kuulaks, *** ei kuula kunagi.
See on Olaf, ta ei lõpeta kunagi,
ma peame ta ise üles leidma.
Tere, lapsed, siin kapten
Sham, teie uus hooldaja.
Püsige seal ja me tuleme teile järgi.
Purjetamisest oled lugenud?
Klaus oli purjetamisest
15 raamatut lugenud...
ja kaks raamatut meteoroloogiast.
Kuid üks asi on midagi teoorias...
ja hoopis teine asi
seda praktikas teha.
Miski poleks suutnud neid ette
valmistada retkeks Tardunud koopasse...
üle vihase ja ebainimliku järve.
Kuid kui torm möödus ja vesi rahunes,
tundsid *** mõningat õnnestumist.
Haruldast õnnehetke
nende muidu jubedates eludes.
*** jõudsid kohale ja kui
nende hooldaja neid ei päästa,
siis päästavad nemad oma hooldaja.
Tädi Josephine?
Tädi Josephine?
Tädi Josephine?
Oled sa siin?
Tädi Josephine!
Lapsed, te saite hakkama,
te nägite vihjeid mu kirjas.
Nii tore, et sinuga kõik korras on.
See oli nii jube.
Krahv Olaf sundis mind
seda kirjutama ja peaaegu tappis mu.
Kas te süüa tõite?
Süüa? Me elasime just tormi üle.
Ja siis? Kuidas me siin elame,
kui te süüa ei toonud?
Elame koopas?
- Ei, ei, ei, tädi Josephine sa pead tagasi tulema.
Sinu tunnistus on ainus tõend,
et Kapten Sham on valetaja.
Ei, ei, ei, see on liiga ohtlik.
Liiga ohtlik? Sa oled hooldaja,
sa pead hoolitsema.
See teema on ammendatud.
Tead, tädi Josephine,
Tardunud koobas on müügiks.
Ja siis?
- Varsti tullakse siia ja mõni neist on kinnisvaramaakler.
Tädi Josephine, mida see tähendab?
Kust sa selle leidsid?
Ike'i toast.
Tulekahjud...
- Miks ta tulekahjusid uuris?
Me kõik uurisime, onu Monty, Ike ja...
...meie vanemad.
Nemad olid meie juhid.
Lapsed, maailmas on häid ja halbu inimesi.
Ühed, kes tulekahjusid põhjustavad
ja teised, kes neid kustutavad.
Kes seda teeb?
- On see Olaf?
Ma olen juba liiga palju öelnud,
teie vanemad teadsid seda ja vaat mis neist sai.
Meie vanemad?
Mis *** ütlesid?
Me poleks pidanud koopast ära tulema,
pole veel hilja tagasi minna,
ma siis riskin kinnisvaramaakleritega.
Tädi Josephine, mis meie vanemad rääkisid?
Te surete.
Mida?
Kaanid!
Hea, et keegi meist tükil
ajal midagi söönud pole.
"Loll idioot".
Tädi Josephine!
Mis me teeme?
Me vajume põhja, põhja, põhja.
Klaus, aer palun.
Tädi Josephine, sellest pole abi!
Seal on paat! Tulge siia!
Kuid kui ebameeldivad
Lacramose kaanid ka olla võivad,
Oli midagi veel palju ebameeldivamat
läbi udu tulemas.
Ma tundsin teist puudust.
Tundub, et teil oleks veidike abi vaja.
Hoopis sinul läheb abi vaja,
kui me linna jõuame.
Tädi Josephine räägib kõik ära.
Ja siis saadetakse mind vangi ja teie
elate õnnelikult sõbraliku hooldajaga
leiutades ja lugedes ja väikseid
ahvihambaid teritades.
Ja vaprus ja julgus pääseksid võidule.
Ja see õel maailm muutub
rõõmsaks ja harmooniliseks.
Ja kõik laulavad ja tantsivad ja
lõbutsevad nagu väike haldjas.
Õnnelik lõpp.
Kas seda te silmas pidasitegi?
Sest ma usun, et keegi
ei usuks seda naist.
Sina ei puutu tädi Josephine'i
ja ta räägib kõik ära.
Ei, ei, ei, ma luban, et ei räägi midagi,
palun ärge visake mind kaanidele.
Sa võid varanduse saada,
sa võid lapsed saada.
Tädi Josephine!
Palun.
- Teretulemast pardale. Kuum kartul.
Ma haihtun, ma värvin
juuksed ja muudan nime ära.
Aga meie?
- Tasa, lapsed.
Tasa, laps, täiskasvanud räägivad.
Ma ilmselt ei pea sind tapma.
- Ei.
Teisest küljest aga polnud
sa kuigi usaldusväärne.
Aga... ma võin su peale halastada.
Ei olnud.
Mida?
Sa ütlesid polnud, see pole õige,
sa oleksid pidanud ütlema, et ei olnud...
Aitäh.
Et mind parandasid.
Aga palun.
Ei, ei, tädi Josephine. Ei, ei.
No, saate aru küll.
Tädi Josephine..
Me oleme omalt poolt kõik võimaliku teinud.
Kõik, käituge loomulikult.
Lapsed, olete need teie?
Hr. Poe, me...
- ... upume.
Ma päästsin ta.
Ma päästsin poisi kaanide käest.
Tagasi sinna, kust te tulite,
te saatana sigitised.
Täna te selle poisi pead ei saa.
Krahv Olaf, mida sa siin teed?
Hr. Poe, palun, Krahv Olaf,
mida sa siin teed, mees?
Tean, tean, ma poleks pidanud tulema.
Kuid kui ma kuulsin, et lapsed
on ohus, ma lihtsalt pidin.
Isegi kui ma ei peaks nende hooldaja olema.
Tundub, et ma eksisin teie suhtes, Krahv Olaf.
Ei!
- Ei.
Te olete end suutelise hooldajana tõestanud.
Ja ma käituks valesti, kui ma
kohe lapsi teie hoole alla ei annaks.
Kui teid poleks olnud... - Ärge öelge seda,
ma ei kujutaks nende kaotust ette.
Ja hiiglaslik pärandus on mu
südamevalu meeldetuletaja.
Selle pärast pole vaja muretseda,
seadus ütleb, et te ei saa nende varandust,
kui nendega midagi juhtub.
Mida?
Välja arvata muidugi veresugulus ja abielupaarid.
Tõesti.
Hr. Poe, olen ma teile meie
uuest etendusest rääkinud?
Krahv Olaf, Suurepärane Pulm.
Teie keep sir?
- Ära üritagi heasse nimekirja saada.
Mida ta plaanib?
Miks me näidendis oleme?
Ta kasutab seda.
See ütleb, et kui inimesed on abielus,
on neil õigus kummagi rahale.
See on ainult näidend, ta ei saa
varandust minuga näidendis abiellumisest.
Kas tõesti?
Kas peate vandenõu?
Caesar peab surema, Caesar peab surema!
Et oleks seaduslik abielu,
peab olema peab olema seaduslik paaripanija.
See on siin kirjas.
Õigusemõistja Strauss, olete te
oma etteasteks valmis?
Oh, Violet, sa oled nii ilus.
Sa oled pruut, ma olen õigusemõistja.
Kes peigmees on?
Ei, te ei saa aru, etendus on tõeline.
Jaa, just, see peab tõeline olema,
selle pärast valisin ma sinu.
Kõigil teistel näitlejatel jäi puudu...
- Juukseid, välimust?
Tõepärasusest.
Pea meeles, sa pead kõik ütlema
täpselt nii nagu päris pulmas.
Tee seda täiesti õigesti, sa võid publikust
kellelegi silma jääda, kõik sõItub sinust.
Miks sa seda ütlema pidid?
Viige ta grimmi.
Naudi!
Võtke närvikõdi omaks.
See on naeruväärne, Violet on alles 14,
ta ei saa seaduslikult abielluda.
Saab, kui tal on hooldaja luba.
Ja kes see on? Ah, jaa. Mina!
Vaata järgi, raamatukoi.
Jah, kui sa "jah" ütled ja paberile alla
kirjutad, oled sa mu seaduslik naine.
Teed süüa ja koristad ja
masseerid mu kannikaid...
ja lõikad mu kollaseid varbaküüsi.
Abielu ei ole piknik, kas tead,
sellega tuleb vaeva näha.
Ma ei ütle iial "jah".
Ma arvan, et ütled, kui sinna üles vaatad.
Lase ta alla.
- Rõõmuga.
Lase ta alla.
Ei.
- Oota veel väheke.
Kui sa "Jah" ei ütle,
või kui miski peaks etendust segama,
ütlen ma ühe sõna ja laps tuleb alla
koos hälli ja kõige muuga.
Kuidas sa võid, ta on alles ***.
Sa oled 14-aastane.
Nüüdseks peaksid sa juba teadma,
et sa ei saa kõike, mida tahad.
Kui tahad õnelikku elu,
katust pea kohale, kohta,
mida enda omaks kutsuda jne.
Aga mis saab sellest,
mida mina tahan?
Mina tahan seda meeletut varandust.
Pettuste uurijad tahavad mind tabada.
Sa aitad mul saada,
mis ma tahan, täna.
Mu publik ootab.
"Daamid ja härrad, Suurepärane pulm".
Ei, sa ei tee seda.
Ma pean.
Ole nüüd, alati on midagi.
Alati on midagi.
Mitte seekord.
Tule, sinu kord.
Mine, Klaus.
Mine!
Liiguta oma küüru kaamel, sinu kord.
Mida Violet teeks?
Mida Violet teeks?
Alati on midagi.
Alati on midagi.
Aga oodake, mis see on?
See on krahv oma lennukis.
Ma ei teadnudki, et neil selline eelarve on.
Jah, see olen mina.
Krahv, kes tuli oma pruudiga abielluma.
Ja teie, sir, ei osanud minu saabumist oodata.
Ettevaatust, järgnev võib päris kohutav olla.
Pea maha!
Säh sulle!
Snäkk mulle!
Pulmad alaku.
Ära vaata alla, ära vaata alla.
Kas sina, Krahv Olaf,
võtad tema oma seaduslikuks abikaasaks
haiguses ja tervises, kuni surm teid lahutab?
Kuni surm...? Ma kindlasti võtan.
Kas sina, Violet Baudelare, võtad selle...
Krahv Olafi endale
seaduslikuks abikaasaks...
haiguses ja tervises,
kuni surm teid lahutab?
Õigusemõistja Strauss...
Jah.
Ta ei vääri teda.
- Ei.
Siis olgu see liit...
- ... ametlik ja seaduslik.
Sunny, kus võti on?
Luku võti?
"Silm".
Parem käsi, palun.
Lapsed, ma pean teid kahjuks
teavitama äärmiselt õnnetust juhtumist.
Mul on väga kahju teile teatada,
...aga teie vanemad hukkusid
tulekahjus, mis hävitas teie kodu.
Need asjad ei juhtu niisama.
"Selja taga"!
Sa mõtlesid, et suudad väiksekese vabastada.
See on minu osa eest.
Boss.
- Mis on?
Mul on kiire praegu.
Meil on probleem.
- Kus sa oled?
Vaata üles.
Ja sellega on meie näidend läbi.
Ei, oodake, see polnud näidend,
Krahv Olaf oleks Sunny tapnud,
kui ma poleks temaga abiellunud.
Naeruväärne.
Ei, te peate mind kuulama,
ta tahtis abielluda,
et Baudelare'i varandust saada.
See on tegelikult tõsi.
Me Violetiga oleme nüüd abielupaar,
sest me abiellusime
ametlikul tseremoonial,
ametlike tõotustega,
ehtsa õigusemõistja ees.
Oh, issand, mis ma tegin.
Vabandust, ma ei teadnud.
Hr. Poe.
- Sa kirjeldamatu tõbras.
Arreteerige ta!
- Mille eest?
Selle eest, et ta on ahne koletis.
Ah, mina olen koletis.
Mina olen koletis?
Teie olete koletis.
Lapsed püüdsid teile öelda,
kuid te ei kuulanud,
...keegi ei kuula kunagi lapsi.
Ja kui te mõtlete, et olete süütud,
siis te olete hoopis kaasosalised...
...ja mina sain varanduse.
Ja te ei saa midagi teha.
Mis sa arvad, liiga saatanlik, ütle midagi.
Kuule, abielu ei ole piknik, ja muide,
sa oled kohutav näitleja.
Ärme nüüd liiga rutakalt käitu,
kui te mulle midagi teete,
laskute te minu tasemele,
rääkimata halvast eeskujust lastele.
Süüdi.
Mul on hea meel öelda,
et Krahv Olaf oli kinni püütud.
Sõnulseletamatute kuritegude eest.
Ja enne eluaegse
karistuse kandmist...
pidi Olaf läbi elama kõik,
mis ta lastele tegi.
Baudelare'd võidutsesid.
Sõna, mis siin tähendab
arutu kurjategija paljastamist...
ja Baudelare'i tulekahju
põhjuse lahendamist.
Kui ainult õiglus oleks niisama helde.
Krahv Olaf kadus peale kohtuotsuse langetamist.
Baudelare'id ei teadnud,
mis neid ees ootab, kuid ühte *** teadsid,
kui *** istusid jälle Hr. Poe auto tagaistmele,
*** liikusid edasi.
Ärge muretsege, lapsed.
Ma olen kindel, et võimud
leiavad Krahv Olafi peagi.
Te ei pea selle hirmsa mehega
enam kunagi kokku puutuma.
Enne kui me lahkume,
ehk on aega veel viimaseks peatuseks.
Violet, Klaus ja Sunny.
See on meile adresseeritud.
Vaata neid postmarke.
See on käinud Inglismaal,
Roomas, Keenias, Islandil,
ma ei teagi, kust need on.
Kellelt see on?
Emalt ja isalt.
See on kiri, mis kunagi
kohale ei jõudnud.
Kallid lapsed.
Kogu välismaal oldud aja oleme
teist väga puudust tundnud.
Teatud asjaolud on sundinud
meid reisi pikendama.
Ühel päeval, kui te vanemad olete,
saate te teada nendest,
kellega me sõbraks oleme saanud.
Ja ohtudest, millega meil
on tulnud vastakuti seista.
Maailm võib küll tunduda koleda kohana,
kuid uskuge, et selles on
rohkem head kui halba.
Peate ainult piisavalt vaeva nägema.
Ja mis võib tunduda
kui sari õnnetuid lugusid,
võib tegelikult olla teekonna algus.
Loodame teid peagi
taas oma embuses hoida.
Juhul kui see kiri jõuab kohale enne meid,
teadke, et armastame teid.
Oleme uhked teades, et mis iganes
ka ei juhtuks, hoolitsete te üksteise eest.
Lahkuse ja vapruse ja isekuseta nagu alati.
Ja pidage üht meeles, ja ärge kunagi unustage,
et kus iganes me ka poleks,
niikaua kui teie üksteisel olete, on teil pere...
ja te olete kodus.
Teie armastavad vanemad.
Teatepulka võib edasi anda mitmeti,
Kuid ilmselt kõige vähem
teatud ja kõige üllatavam...
on pikksilma edasi andmine.
Kallis lugeja.
On inimesi, kes ei tunne kannatusi.
Ja *** tunnevad mugavust vaadates
rõõmsaid filme siristavatest lindusest ja...
itsitavatest haldjatest.
On inimesi, kes teavad, et alati
on mõistatusi, mida lahendada.
Ja *** tunnevad rahuldust uurimisest
ja tähtsate tõendite kirja panemisest.
Kuid see lugu ei ole sellistest inimestest.
See lugu räägib Baudelare'idest
Ja *** on sellised inimesed,
kes teavad, et alati on midagi.
Midagi leiutada, midagi lugeda,
midagi hammustada.
Ja midagi teha, et luua
varjupaik, ükskõik kui väike.
Ja siinkohal on mul hea meel öelda,
et Baudelare'id on tõepoolest õnnelikud.
Lõpp.
Subtiitrid: Herself & Himself86